euroopas. Tekib Itaalias. Eristatakse KOLME etappi: Eel e. Protorenessanss Vararenessanss Kõrgrenessanss Itaalias Manerism. Protorenessanss on mõjutatud: Romaani stiilist; Itaalia antiigi traditsioonidest; Prantsuse gootikast; Bütsansi kunstist Itaalias. Protorenessanss tekib SKULPTUURIS. Maalikunst on mõjutatud BÜTSANSIST. Arhitektuur on lihtne, mõjud GOOTIKAST. Horisontaalsust rõhutab ANTIIK KUNSTI mõjud. Profaanarhitektuurile pööratakse suur tähelepanu. PALAZZO-linnaloss ehk elamu. Sakraalarhitektuur-kirikute juures domineerib nelitise kohal SUUR KUPPEL. Vararenessanss. Arhitektuur: SAMBAD,POOLSAMBAD ja PIILARID on dekoratiivsed ja Kreeka-Rooma mõjutustega. FASSAADI juurde kuuluvad KARINIISID. AKENDE kuju on NELINURKNE. AKENDE ja USTE kohal on FRONTOONID. Katedraal-toomkirik. Rustika-fassadid kividest, mille välispind jäeti tahumata. Frontoon-dekoratiivne madal viil, tugeva äärekaarniisiga. Sambad-Kreeka-Rooma mõjutustega.
Uus arenev ehituskunst tugines Rooma riigi päevilt säilinud ehitusmälestistelt. Taas hakatakse kasutama silindervõlvi ja ümarkaart. Dekoratiivsete vormide rohkus: seinapinnaga vahetult liituvad poolsambad, pilastrid, horisontaalsed simsid, petikaaknad, nissid ja girlandid, grotesk. Elemendid on loovalt ümber töötatud. Tasakaalu taotlus horisontaalse ja vertikaalse liigenduse vahel. Huvitab ühtse ruumimõju probleem. PALAZZO PITTI- linnaloss, mida ei kaitse tarad. Meenutab kindlust; rasked, rustikaalsed kivid, 2.korrus poolrustika, 3.korrus madalkivi. Lähtub uuest mentaliteedist. Ühe rikka perekonna elamu. Kõige vanem ja levinum lossitüüp vararenessansi arhitektuuris. Range, kindlusetaoline, pidid kaitset pakkuma. Kodanluse elupaik. 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised 4-nurkse siseõuega. Katus madal. Laotud tellistest, kaetud suurte, jämedate, tahutud kiviplokkidega
Gootipärane linnaelamu on kõrge ja kitsa fassaadiga, mille ülemised korrused võivad pisut eenduda. Hooned olid kõrge ja järsu viilkatusega. Palju on nn vahvärkhooneid, kus puidust sõrestiksein täideti telliste või saviga. Majad asetsesid tihedalt üksteise kõrval, nende ees olevat terrassi nimetati etikuks. Joonis 11.Ristroidvõlv 12 RENESSANSS Levinumaks ehitiseks sai aga palazzo ehk linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole suunatud hoone, mille keskosas moodustus sammaskäikudega (kaaristuga) ümbritsetud siseõu. Põhiliseks konstruktiivtehniliseks ülesandeks basiilikate ehitamisel sai uute lahendusvõtete kasutamine kuplite ja võlvide ehitamisel. Kuplid laoti tellistest (tihti kahe koorikuna, mis olid omavahel roietega ühendatud). Rõhtjõudude vastuvõtuks rakendati tõmbevööd, mida vaadeldi kui kunstilist detaili.
o Lameda puulaega basiilika o Lööve eraldasid sammastele toetuvad ümarkaared o Sinna juurde kuuluvad ka Medicite 2 kabelit ja raamatukogu · Pazzi kabel o Geomeetriliselt täpne, kuup ja poolkera o Antiigipärased sambad ja kolmnurkne viil ukse kohal · Palazzo Pitti esialgne projekti kavandaja (hetkel on see kunstimuuseum) · Pazzi perekonnakabel Santsa Croce kiriku juures Palazzod linnaloss, mis sarnaneb konvendihoonega, kuid on lameda katusega Kolmekorruselised 4 tiiba, nelinurkne siseõu Kadunud on teravkaar Raskepärased ja kohmakad kindluse moodi ehitised Kasutatakse rustikat esimesel korrusel tahumata kivid Teisel korrusel laiad vuugivahed ja kolmandal krohvitud sein Nt. Palazzo Medici Firenzes Hiljem muutuvad palazzod peenemaks, suuremad aknad, avatud tänava poole,
Sakraalehitiste kõige iseloomulikumaks koostisosaks on kuppel. Kupliga olid kaetud kõik tsentraalehitised. Basilikaalse kiriku puhul paigutati kuppel kooriosa kohale Kuplid laoti tellistest (tihti kahe koorikuna, mis olid omavahel roietega ühendatud). Rõhtjõudude vastuvõtuks rakendati tõmbevööd, mida vaadeldi kui kunstilist detaili Kesklöövis talalagi, mida tihti kaunistati dekoratiivsete kassettidega Profaanarhitektuuri kõige levinumaks ehitiseks sai aga palazzo ehk linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole suunatud hoone, mille keskosas moodustus sammaskäikudega (kaaristuga) ümbritsetud siseõu ( cortile). . Ruumikujundus. Renessanss, mille tolle aja kaasaegsed loomeinimesed nimetasid Taassünni stiiliks, andis keskaegse Euroopa kunstile ja kultuurile uue vabaduse, inimese usu oma piiramatutesse võimalustesse. Uus esteetika avaldus ka interjööri disainis: siin on iseloomulikud suured võlvidega
Teistes Euroopa maades on renessansi jaotus vähem märgatav, saab alguse 15.sajandi II poolel ja kestab 17.saj. alguseni. Arhitektuuris ilmnesid esimesed uuendused 15.sajandil. Ehitistüüpidest pööratakse endiselt tähelepanu sakraalehitistele, basilikaalse kiriku asemel eelistatakse aga tsentraalset kuppelehitist või siis basiilikat, mille kooriosa kohale tõstetakse kuppel. Kasvas ilmalike hoonete osatähtsus, nendest oli kõige levinum Itaalia pinnal välja kujunenud palazzo e. linnaloss. Põhiplaanilt oli see ruudu- või ristkülikukujuline fassaadiga tänava poole suunatud hoone, millel oli keskse kaaristuga ümbritsetud siseõu. Linnalossid ehitati enamasti kolmekorruselistena, alumisel korrusel asusid lao- ja majandusruumid ning vastuvõtutoad, teisel korrusel olid peasaal ja kabel ning kolmandal magamisruumid. Linnalähilosside e. villade arhitektuur seostati taas arenema hakanud pargiarhitektuuriga. Linnadesse ehitati
annaabi.ee 
