käsitöö- ja kaubanduskeskusteks kujunes üleeuroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik b) Linna asukoha määras soodus kauplemiskoht: jõesuue, sild või sadam kaubateede sõlmpunkt viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks c) Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemere-äärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestatavate linnakeskustena juba antiikajast Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal Pariis tekkis Seine´i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni enamuses jäi elanikkond aga alla 10 tuhande 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis a) Linn kui omavalitsuslik kogukond: linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed b) Kodanikkond: tavaliselt tsunfti ja gildi liikmed
Vahemere ääres. Need vähesed, mida põhja pool siiski leidus, kujutasid endast pigem valitsejade residentde või kaubandusplatse. Samal ajal moodustasid nad üleeuroopalise tootmis- ja kaubandusvõrgu. Naturaalmajanduse ajajärk Euroopas oli möödas. Linnade kiire areng sai alguse Vahemere ääres, kus linnad polnud kunagi päriselt hääbunud. Nii näiteks olid Rooma ja Marseilles püsinud antiikajast peale arvestatavate linnakeskustena hoolimata sellest, et nende elanike arv varakeskajal tohutult langes. Linna asukoht polnud peamine mitte varasema asula olemasolu, vaid paiknemine soodsas kauplemiskohas. Enamik linnu tekkis kas jõesuudme, silla või koolmekoha juurde, soodsasse sadamapaika või mujale. Linna arenguks oli vaja ka palju talupoegi, kelle toodang linlasi toidaks ja kelle hulgast saaks linn täiendust enda elanikkonnale.
· Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. · Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. b. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: · Jõesuue, sild või sadam. · Kaubateede sõlmpunkt. · Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. c. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: · Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. · Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. · Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. · Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. · Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. 2. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. a. Linn kui omavalitsuslik kogukond: · Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. b
Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri.
Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine'i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa tsunftielu reguleeriv põhikiri.
Alguse sai tänaseni kestev kapitalistlik majandusviis. Muutus ühiskonna üldilme – senises angaarses Lääne-Euroopas said linnad käsitöö- ja kaubanduskeskusteks. Kujunes üle euroopaline tootmis- ja kaubandusvõrgustik. Linnade asukoha määras soodus kauplemiskoht: Jõesuue, sild või sadam. Kaubateede sõlmpunkt. Viljakas põllumajanduspiirkond, et talupojad linlasi toidaks. Kõrgkeskaegse Euroopa suurlinnad: Vahemereäärsed Rooma ja Marseilles püsisid arvestavate linnakeskustena juba antiikajast. Veneetsia kujunes linnaks varakeskajal. Pariis tekkis Seine’i jõe arenenud põllumajanduspiirkonda. Suuremate linnade elanikkond küündis saja tuhandeni. Enamuses jäi elanikkond aga alla kümne tuhande. Linnade sisekorraldus ja valitsusviis. Linn kui omavalitsuslik kogukond: Linnaelu korraldas linnanõukogu e. raad, kuhu kuulusid enamasti rikkad kaupmehed. Gildid ja tsunftid – linnaelanike erialased korporatiivsed ühingud: Skraa – tsunftielu reguleeriv põhikiri.
annaabi.ee 
