pikaajalised meresõidu kogemused 3tugev ja stabiilne riigivõim toetas Maadeavastuste Tagajärjed: 1silmaring avarnes 2õpiti tundma uusi maid ja maailmamerd 3euroopa kaubandus peapunkt liikus vahemerelt ning läänemerelt atlandi ookeanile 4õpiti tundma uusitaimi ja loomi 4mitmed uued haigused Kes tahtsid saksamaal reformatsiooni? Paljud Saksa vürstid tahtsid võimu suurendada ja kiriku arvel rikastuda,Aadlikud ja linnaisandad said kiriku üle võimu ja taotlesid õiguste laiendamist, Vaimulikud said abielluda ja pidada jutlusi rahvakeeles, talurahvas said nõuda tagasi kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. Mida tegi katolik kirik refor. Vastu võitlemiseks? 1Vallandas vastureformatsiooni, 2Inkvisitsiooni tugevnemine, seadis eesmärgiks protestantismi kui väärõpetuse väljajuurimise ning teisitimõtlejate hävitamise, 3katoliku kiriku sisene uuendusliikumine.
lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka
lipukandja. 1521 pandi ta kirikuvande alla ja Karl V ediktiga kuulutati ta lindpriiks. Luther varjus Wartburgi lossis. 1521.aastaks oli ilmunud 81 Lutheri kirjutust. 1522. aastal tõlkis Luther 11 nädalaga Uue Testamendi saksa keelde. Vana Testamendi tõlkimiseks kulus tal 12 aastat 1534 oli kogu Piibel valmis. Oma tõlkega lõi Luther nüüdis-saksa kirjakeele. Luther säilitas oma hämmastava töövõime elu lõpuni. .Aladel aga ,kus reformatsioon võitis ,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti . Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritele oli keelatud .Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik-võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguda tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele , eemaldati kirikust liigsed kaunistused ja pühapildid. Ladinakeelsed jumalateenistused asendati rahvakeelsega. Kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul .Ka
Ta oli reformatsiooni algataja, kes oli pärit Saksamaalt. Üha enam süvenes temas arusaam, et õndsaks saab mitte tänu tahtepingutusele või hüvelistele tegudele, vaid ainult usu kaudu. Lutheri meelest polnud selleks vaja ei kirikut ega paavsti. Täiesti vastuvõetamatu oli Lutherile patukustutuskirjade müük, mille tuludest rahastati Rooma Peetruse kiriku ehitustöid. 3. Kirjelda muutusi, mida reformatsioon kirikutesse tõi. Kohalikud vürstid või linnaisandad said kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel keelatud oli. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja püha pildid. Mitmel pool toimunud pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikutes altarid ja pühakute kujud. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelsega
Kui paavst mõistis lõpuks tegelikkust, andis välja bulla Lutheri tegevuse lõpetamiseks, kuid oli hilja. 1519. Keisriks valitud Karl V lootis Saksamaad liita. Lutheri tegevus ähvardas plaanid nurjata. Luther kuulutati lindpriiks ning ohtu sattudes pakkus talle peavarju Friedrich Tark, kus varjas end umbes aasta. Seejärel Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti, vaimulikud said õiguse abielluda (M.Luther abiellus nunnaga). Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Ladina k jumalateenistus asendati rahvakeelega. Alamrahvas leidis Lutheri õpetusest võimalusi oma rahulolematuse näitamiseks. Talupojad nõudsid tagasi aadlike valdusesse läinud kunagiste kogukonnamaade ühiskasutamise õigust. 1524-1525 toimus Saksamaad lõuna- ja keskosas mitmeid
vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai väljenduse Trento kirikukogu otsustes.Luther ei tahtnud asutada mingit "oma kirikut", tahtis vaid kõrvaldada kirikust mõned väärnähtused. Katoliku kiriku esindajad arvasid Lutheri reformide pooldajad kirikust välja. Ta oli jäiga kirikuhierarhia vastu.Pühakirjale tuginedes tunnistas Luther senisest seitsmest sakramendist vaid kahte(ristimist,armulauda)Aladel,kus reformatsioon võitis,said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu.Kloostrid suleti.Vaimulikud said õiguse abielluda,mis katoliku preestritel keelatud oli.Martin Luther ise abiellus endise nunnaga. b) keskaja mõiste *"Keskaeg" (ladina keeles medium aevum, sõna-sõnalt "vaheaeg") tuli kasutusele renessanssi-aegsete autorite poolt, kes nägid oma ajas antiikkultuuri taassündi ning hakkasid "vahepealset" aega halvustama. *Keskaeg jagatakse kolmeks: Varakeskaeg (5.11. sajand)Naturaalmajandus Kõrgkeskaeg (11. sajand 14
lindpriiks. See andis vastastele võimaluse temaga takistamatult arveid õiendada. Ohtu sattunud reformatsiooni algajatele pakkus peavarju Friedrich Tark, kelle eeskoste all Wartburgi lossis varjas Luther end ligi aasta. Selleks ajaks oli reformatsiooni omandanud juba sellise mõju ja ulatuse, et maha suruda polnud enam võimalik. Luther pöördus tagasi Wittenbergi ja asus uut kirikut üles ehitama. Aladel, kus reformatsioon võitis, said kohalikud vürstid või linnaisandad kiriku üle võimu. Kloostrid suleti. Vaimulikud said õiguse abielluda, mis katoliku preestritel oli keelatud. Martin Luther abiellus ise endise nunnaga. Riik võttis kiriku vara ja maavaldused üle. Et koguduse tähelepanu oleks koondunud jutlusele ja palvetele, eemaldati kirikuist liigsed kaunistused ja pühapildid. Mitmel pool toimusid pildirüüsteliikumise käigus hävitati kirikute altarid ja pühakute kujud. Ladinakeelne jumalateenistus asendati rahvakeelega. Kesksel
midagi suurt kasvada. Hiljem vormistas selle vastu bulla, kuid oli liiga hilja. 1519. aastal võimule tulnud keiser Karl V lootis killustatud Saksimaad ühendada, kuid Lutheri plaanid takistasid seda. Koos Saksi kuurvürsti Friedrich III Targaga mindi üle reformatsiooni poolele lootes rikastuda. Reformatsioon saavutas enneolematu mõju ja Luther hakkas ehitama uut kirikut. Suleti kõik kloostrid, vaimulikud said õiguse abielluda, linnaisandad said kiriku üle võimu aladel, kus reformatsioon sai oma võimu. Riik sai kiriku maavaldused ja vara, kirikutest eemaldati kõik kaunistused ja pildid, et need ei segaks plavetamist, ladinakeelsed jutlused muudeti rahvakeelseteks. 1529. aastal üritas keiser keelustada luteri usku, kuid selle pooldajad avaldasid protesti --> protestandid. 1555. aastal kuulutati välja Augsburgi usurahu ning luteri usk sai eksisteerida teise religioonina katoliku usu kõrval
annaabi.ee 
