Sumerite leiutised Sumerid on pärandanud maailmale rea leiutisi, millest kuulsamad on ratas ja vanker. Nad on ka leiutanud kiilkirja. Sumerite kiilkiri. Esimesed linnaehitajad ·Niisutuskanalite ja kuivenduskraavide rajajad ·Ratta ja vankri leiutajad (sh potikeder) ·Adra leiutajad ·Kiilkirja leiutatud ·Mõõdu- ja kaaluühikud ·Vanimad koolid ·Vanimad raamatukogud ·Vanim eepos ,,Gilgamesh" ·Kümnend- ja kuuekümnendsüsteemi leiutajad, oskasid ka liita-lahutada, korrutada- jagada. Mari-Liis Karu 6.klass ,, Sumerite leiutised".
elus elada samamoodi, nagu nad olid elanud maa peal. Hauakambrid olid majakujulised ja kaunistatud. Surnuid maeti koos tarbeesemete, väärisesemete ja riietega. Korraldati ka põletusmatuseid. KUNST JA ARHITEKTUUR: Paljud uurijad leiavad, et on olemas iseseisev etruski kunst, kuigi ka seal on mõjutusi Kreekast. Etruskid kujutasid enda töödes jumalaid, müütilisi kangelasi ja deemoneid ning pidusööminguid ja igapäevaelu. Arhitektuuri poolest on etruskid tuntud linnaehitajad ja nad said hakkama ka tehniliselt väga keeruliste rajatistega. Etruskid on eelkõige tuntust kogunud enda nekropolide ja haudade poolest, mis on säilinud tänapäevani. Nekropolid olid võrreldes kerge konstruktsiooniliste elumajadega suured ja massiivsed. Etruskid ajasid skulptuuris realismi joont. Nad valmistasid naiste ja meeste kujusid, mis pandi hauakambritesse. Ka paigutati sarkofaagidele skulptuurportreed, mis olid kadunukese moodi. (õpik lk
Raviti muumia pulbriga Astronoomia- panid aluse 12 kuud. Oluline oli üleujutuste aeg paika panna. Geomeetria- püramiidid ja templid. Mesopotaamia: Astronoomia ja astroloogia. Väga head ennustajad. Jumalatel oli väga tähtis roll, kogu aeg võis jumal millegi kohta märku anda seda pidi ainult õigesti lugema. Tähtasamate küsimuste juures paluti jumalatelt abi. Väga head tähevaatlejad. Sumerid olid esimesed linnaehitajad, leiutasid ratta, adra, niisutus kanalid ja kuivenduskraavid, maailma esimene teada olev kiri. Sumeritel olid esimesed kirja pandud seadused, vanimad koolid, raamatukogud, mõõdu ja kaalu süsteemid, vanim eepos (Gilgames) 6)Linnad ja tuntumad ehitised. Egiptus: Heraklepolis, Hermopolis, Abu Simbel, Luksor, Teeba (Giza püramiidid, Sfinks, Abu Simpelis, Luxori tempel) Mesopotaamia: Susa, Mari, Jeeriko, Uruk, Ur, Babülon (Istari värav, Uri tsikuraat, Marduki tempel) 7)Kirjandus ja kunst?
rüüsteretked) Sumerite linnriigid Templiühiskond temple umber koondunud kogukond, mis moodustas linna. Linna ümbruse maavaldused kuulusid jumalatele, mida juhtisid preestrid. Inimest peeti jumala orjaks. Karistuseks tuli uputus, näg, vaenlased. Linnadehitati savitellistest kindla plaani järgi. Väljaspool müüri lihtrahva elamud Leiutisedesimesed linnaehitajad, niisutus ja kuivenduskanalid, ratas, vanker, mõõdud kaalud, seadused, eepos Sumerite hävingnende tugevaim kuningas vallutas sumerid, pani aluse akadi riigile. Sumerid sulasid ühte ja kadusid ajaloost. Semiidid arendasid sumerite kultuuri. Semiidi rahvaste rigid Akadi riik(23402160)peale sumerite vallutamist jõudis SargonI Vahemere rannikuni. Sargon oli I Mesop. Ühendaja ja impeeriumi rajaja. VanaBabüloonia(17921595)rajajaks hammurapi, allutas kogu mesop
Mesopotaamia 1. Tsivilisatsiooni algus Sumerite riigid (3000 2340 eKr) a. Päritolu maailma vanim rahvas, kes tulid Mesopotaamia lõunaossa u 3500 eKr arvatavasti põhja poolt. b. Linnriigid linn koos lähiümbrusega moodustas riigi (Ur, Uruk, Kis) c. Templiühiskond templi ümber koondunud kogukond (1 või rohkem), mis moodustas linna: d. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad, linnad ehitati kindla plaani järgi savitellistest ja linna keskel asus tsirkuraat e. tempel kaitsejumalannale · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis)
· Ur, Uruk, Lagas, Kis; · Ühtset riiki ei tekkinud, kuna linnriigid olid üksteisega pidevalt sõjajalal. · Igal linnriigil oli oma kaitsejumalus, kellele oli pühendatud linna südames tsikuraat. · Linnriik hõlmas linna ja seda ümbritsevat maapiirkonda · Templitel ja preesterkonnal oli tähtis osa ühiskonna elus, korraldasid ka usuelu · Aja jooksul läks riigijuhtimine kuninga kätte, kelle otsusi toetas rahvakoosolek Sumerite leiutised: · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Pitsattemplid · Esimesed teadaolevad kuningad · Sulatasid rauda ja valmistasid vasest tööriistu · Rajasid linnriikidesse templid, mis olid ladudeks: kohupiim, juust, või, kuivatatud
· Hiljem läks riigi juhtimine kuninga kätte. d. Linnade välisilme: · Linnad ehitati savitelistest kindla plaani järgi. · Linna keskel asus tsikuraat astmiktempel linna kaitsejumalale. · Kuninga ja ülikute paleed, mis olid piiratud müüriga. · Väljaspool müüri lihtrahvaelamud. e. Sumerite leiutised · Esimesed linnaehitajad · Niisutus- ja kuivenduskanalite ehitajad · Ratta ja vankri leiutajad (sh potikelder) · Adra leiutajad. · Esimesed teadaolevad kirja leiutajad ( u 3500 eKr) - piltkiri, kiilkirjas savitahvlile · Mõõdud-kaalud (60-süsteemis) · Kirjapandud seadused · Vanimad koolid ja raamatukogud · Vanim eepos "Gilgames" f. Sumeri riikide häving:
paigaldamiseks mitmesuguseid tõstemasinaid (tõstepukk, masttõstuk, tallatav kraana). Kreeka varasema ajajärgu linnadest olid vähesed planeeritud süsteemikindlalt. Hilisem täisnurkne planeering on tihedalt seotud linnaehitusmeistri Mileetose Hippodamose tegevusega, kes kavandas seoses Mileetose taastamisega täisnurgi ristuvate tänavatega linna ning rakendas analoogilist süsteemi ka Ateena sadama Pireuse kavandamisel. Hiljem jätkasid sama suunda ka teised linnaehitajad. Kreeka ajaloo varaseimale perioodile Homerose ajajärgule (11.-9.sah.eKr.) järgnenud aega nimetatakse arhaikaks (8.-6.saj.eKr.). Sel perioodil kujunevad lõplikult välja linnriigid, laieneb kreeka kolonisatsioon ning areneb põhijoontes välja kreeka arhitektuur. Arhaika perioodi arhitektuurimälestisi on küll vähe säilinud, ent üheks huvitavamaks näiteks on osaliselt säilinud Hera tempel Olümpias (6.saj. algus eKr.). Sellele kohale oli juba I at.
annaabi.ee 
