oli ravimi varustus ja kus kohast seda toodi. Saime teada, et on leitud Tallinna rae märkmeraamatust sissekanne aastast 1422, aga täpsemat asustamis aastat ei teata. Johannes Burchart V (1683 Tallinn – jaanuar 1738) oli Tallinna apteeker ja linnaarst.Ta oli apteeker Johannes Burchart IV poeg, õppis isa apteegis ja välismaa ülikoolides. 1710 määrati ta Tallinna 2. katkuarstiks. Pärast oma ema surma samal aastal võttis ta isa apteegi üle. 20/31. detsembril 1716 määrati ta Tallinna linnaarstiks. Legend räägib et Burchart V oli kutsutud Peeter I surmavoodile, kuid tolleks ajaks kui ta oli jõudnud Peterburgi, oli tsaar juba surnud. Esimene meditsiinilise haridusega apteeker oli alles viienda põlve Burchart, kes õppis Stockholmi ülikoolis.Peale ravimite müüdi seal paberit, tinti, kalliskive, püssirohtu, martzipani ja vürtse. Raeapteegi märkideks on madu ja karikas, mis sümboliseerivad, et meedik peab olema tark nagu madu, kusjuures tarkus seisneb teadmiste
1638 sünnib Prantsuse kuningas Louis XIV. Prantsuse näitekirjanik Pierre Corneille kirjutab draama ,,Le Cid". 3 1639 Reiner Brockmann saab Kadrina kirikuõpetajaks ja loobub Tallinna Gümnaasiumi professori kohast (NB! Kõne kooliõpilastele) 1639 Tagasiteel Pärsiast väisab Paul Fleming Tallinnat, kihlub Anna Niehuseniga ja kohtub Brockmanniga. 1640 Paul Fleming kaitseb Leideni ülikoolis meditsiinidoktori kraadi, plaanib tulla Tallinna linnaarstiks, kuid sureb 2. aprillil Hamburgis. 1640 Seni Hispaania alla kuulunud Portugal saab iseseisvaks. 1641 Heinrich Stahl avaldab jutlusteraamatu ,,Leyen Spiegel" I osa. 1641 Prantsuse filosoof René Descartes avaldab raamatu ,,Meditatsioonid esimesest filosoofiast", millest saab kuulsamaid teoseid filosoofia ajaloos. 1642 Reiner Brockmann saab Eestimaa konsistooriumi assessoriks. 1642 Lüübekis üllitatakse postuumselt Paul Flemingi mahukas luulekogu Teütsche Poemata.
mõnikord tuli olla ka loomaarst. Kõige raskemaks piinaks on aga juba vanale ja tihti haigele Kreutzwaldile sõidud maale. Vahemaad on pikad ja Võrumaa teed tunduvad lumetormis või teedelagunemise ajal tavalises talupojavankris lonksudes põhjatud. Alaline sõnasõda käib ka Riias asuva Liivimaa Tervishoiuvalitsusega. Kreutzwald tunneb, et ,,niisuguste ametivõimude ja ülemuste juures ei suuda ükski õiglane mees oma kogustusi täita". Ametlikku linnaarstiks kinnitamistki tuli oodata 17 aastat! Haigused kimbutavad sageli arsti ennastki (kopsupõletik, reuma) ja sellise pingega töötada nagu aastate eest, ei suuda ta ennam: näiteks 1836-1842 vaktsineeris ta 393 last, kusjuures vaktsiinigi pidi ise hankima. Selles aitavad teda Tartu arstidest sõbrad ja ametivennad Fr. R. Fahlmann, J. E. V. Panck, C. E. Sachssendahl ja W. Schultz. Krimmi sõja ajal pidi Kreutzwald toime tulema isegi 180 haavatu eest hoolitsemisega, kes peale linnahaigla
aasta teadmata), lk 7. 15 Wanad Wõrulased jutustawad. (18. august 1934. a.). Wõru Teataja, lk 4-5. 16 Pullat, 1984, lk 37. 17 Pullat, 1984, lk 38. 8 tegevuse lõpetas, siis hakkas ka saksa kodanikkond vähenema ja koos sellega rahapuudus suurenema. Tervishoid, hoolekanne. Võrul oli olnud linnaarst (alates 1833. aastast, mil sai esimeseks linnaarstiks Friedrich Reinhold Kreutzwald); haigla, apteek ja kolm avalikku sauna. Haridus ja kultuur. Võru koolide register oli olnud keerukas õppeasutusi kord suleti, kord liideti, kord reorganiseeriti ja avati ka uusi. 1880ndail töötas poeglaste elementaarkool,18 tütarlaste elementaarkool, venekeelne õigeusu kihelkonnakool, mis oli kuni 1885. aaastani segakool, mil tütarlastele avati eraldi kool;19 kabinettsüsteemiga Võru kreiskool, mil 1887.
Faehlmann innustas oma tegevuse ja loominguga rahvakultuuri hoogsamat arengut, esimene rahvusliku liikumise ideede väljaütleja. 17. F. R. Kreutzwaldi looming. Eepos ,,Kalevipoeg" ja rahvusliku ideoloogia väljakujunemine. Friedrich Reinhold Kreutzwald (1803-1882) Virumaal Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa poeg, õppis Rakvere saksakeelses koolis, Tallinna kreiskoolis, 1826. aastal astus Tartu ülikooli arstiteaduskonda, mille lõpetades asus Võrru tööle linnaarstiks (1833-1877). jumalakartlikust kodust, saksakeelsest- ja meelsest põhiharidusest hoolimata ei kujunenud temast pietismile kuulekat ja leplikku inimest. Maailmavaadet mõjutas valgustus, ratsionalism, rahvaluule, meditsiin, loodusfilosoofilised tõekspidamised. Kirjanduslike vaadete kujunemisel oluline rahvaluule, aga samuti saksa klassikute looming, ÕES-i tegevus. Kultuurilooliselt olulised säilinud kirjavahetused Wiedemanniga, Peterburi akadeemikutega, ÕES-i
Õpingud jäid rahanappuse tõttu pooleli. Hiljem avaldas võimalus saada koolitust, et saada seminari õpetajaks, et temast saaks vaimulik. Tal polnud vaimuliku haridusega midagi peale hakata, läks Peterburi arstiks õppima, kuid raha vähe, Tartusse tagasi. Kogus rahvaluulet, rändas mööda Eestit ringi. Ülikooli ajal süvenes huvi kirjanduse vastu (suhtles ÕES liikmetega), sai innustust lugedes Euroopa valgustuslikku ja Saksa romantilist kirjandust. Läks Võrru linnaarstiks (44a). Õhtuti pühendas aega kirjandusele. Abiellus, 3 last. Ühele hukkunud lapsele pühendas luuletuse “Paar sammu ...”. Teda iseloomustavad teravmeelsus, kalduvus satiiri, loomupärane ägedus. Kirjavahetus Faehlmanni, Koidulaga sai informatsiooniks kaasaegsetest probleemideks. Enne surma elas Tartus. Kirjutas arstikogemustest käsiraamatu “Kodutohter”, poeemi “Lembitu” (tema meelest kirjanduslik luigelaul). Innustas rahvast võitlema joomapahe vastu (“Viinakatk”)
Hiljem avanes tal siiski edasiõppimise võimalus avatava seminari õpetajaks. 1825.a-l lõpetas gümnaasiumi ja läks Peterburi Arstiteaduse Akadeemiasse. Suundus aga TÜ-sse Peterburi kalli elu tõttu. Juba kreiskoolipäevist kogus ta rahvaluulet. Selleks tegi ta ka pikemaid reise mööda Eestimaad. Ülikooli ajal süvenes ta huvi kirjanduse vastu, suheldes Faehlmanni ja ÕES liikmetega, samuti lugedes Euroopa valgustusliku ja saksa romantilist kirjandust. Ta läks Võrru linnaarstiks ja oli seal 44 aastat. Õhtuti pühendus ta kirjandusee. Abiellus. 3 last. Armsaima mälestuseks jutustus ,,Paar sammukest rändamise teed". Kreutzwaldi iseloomustab teravmeelsus, kalduvus satiiri ja loomupärane ägedus. Tema kirjavahetus Faehlmanni, Koidula ja Hurdaga on informatsioonitihe ajastudokument. Elu viimased aastad veetis Tartus. Arstikogemustest raamat ,,odutohter" ja poeem ,,Lembitu", mida peetakse tema kirjanduslikuks luigelauluks
annaabi.ee 
