seonduvatel rahvakogunemistel Setomaal. Seto rõivastusel on läbi aegade olnud kindel reeglistik: rõivakomplekt näitab selgelt ära kandja vanuse, majandusliku ja sotsiaalse positsiooni ning jutustab tema eluviisist. Neiu rõivad: hamõh (särk), kitasnik (pihikseelik) või sukman (pihikseelik), rüüd (kitasniku eelkäija, pikkade irdvarrukatega pihikseelik), vüü, põll, kapuda’ (sukad), pastlad või saapad, pearätt või vanik ja ehted. Abielus naine kannab peas linikut koos peavööga, millele õues seotakse peale rätt. Pidulikul juhul sõlmitakse liniku peale siidipael või helmine või kuldrätt, kuklale aga lisatakse siidilinte. Pealmiseks rõivaks on räbik, villasärk, pihtokõnõ ja kasukas. Meeste riietuseks on hamõh, vöö (vüü), püksid (kaadsa’), sukad (kapuda’) või jalarätid, saapad, viisud või pastlad, pealmisteks rõivasteks aga räbik, villasärk, härmäk, pihtokõnõ, jedronakampson, kasukas. Lapsed kandsid
Meeste püksid sarnanesid lõikelt vene o madega. Need olid ena masti valgest v õi triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel pe eti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suure mast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost v õi õlgedest, hilje m lisandusid ka laastukatused. Vani matel rehielamutel polnud aknaid e ga korstnaid se et õttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis
Naise rõivastuse põhilised osad olid linane varrukatega särk ja selle peal kantav villane varrukateta umbkuub või ümber puusade mähitud riidelaid vaipseelik, kinnitatud vööga. Ülerõivaks oli arvatavasti varrukatega villane pikk-kuub ja talvel kasukas. Õlgadel villasest riidest sõba või linasest riidest kaal ehk palakas. Rõivad kaunistati pronksist spiraalikeste ja rõngakestega vaselised. Peas kandsid neiud usutavasti peapaela (või pärga), abielunaised pikka linikut või seotud rätti. Piduliku rõivastusega kanti rohkelt ehteid (hoburaudsõlgi, rinnanõelu, pronkskeesid, klaashelmeid, kaela- ja käevõrusid, sõrmuseid). Vööl rippusid nuga ja nõelakoda. 13. 17. sajandist rohkem andmeid piduliku rõivastuse kohta. Algul ilmnesid peamised erinevused varasemast kaunistustes ja ehetes. Pronksspiraale asendasid tinast naastukesed e tinulised. Ilmusid täiesti uut laadi ehted: sõled, klaas- või hõbehelmestest keed paatrid, suured hõbehelmed krõllid
Võrumaa rahvarõivaste juurest võib leida lätlaste rahvarõivastega iseloomulikke jooni. Meeste püksid sarnanesid lõikelt vene omadega. Need olid enamasti valgest või triibulistest linasest riidest. Ka särki kandsid nad venepäraselt pükste peal. Naistel peeti eriti pidulikuks särgikaeluse sidumist punase lindiga. Nende kampsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. KOHUSTUSED XIX sajandi keskel peale kohustuste tuli ka mõisniku juures käia orjamas, tuli teha talutöid, mida jätkus aastaringselt. Kevadel olid peamiselt põllutöödeks kündmine, äestamine ja külvamine. Künti puust adraga, mille otsas olid rauast sahaterad. Atra vedasid härjad, mõnel pool ka hobused. Pärast künti põld äestati ja siis võis juba seemne mulda külvata. Külvati käsitsi ja väga hoolikalt
Päevakeskuse klientidele korraldatakse ka üritusi nagu vastlapäev. Käiakse näitustel, ekskursioonidel, jalutamas vabas looduses korraldatakse laagreid jne. Ekskursioonidel on nad käinud Põlvas, Ida- Virumaal, Elistveres, Paunveres. Suve laagrites on nad käinud Karepal, Remnikul, Rutja, ja Sinisalus. Praktikal olles jälgisin päevakeskuses klientide käitumist, kuidas tulevad toime antud ülesannetega. Sel hetkel, oli neil parasjagu tund, kus nad tegid lõngast ja võrestikust linikut, põimides lõnga läbi ruudukeste. Enamus klientidest tuli sellega toime, kuid tekkis ka väikeseid apsakaid, kus õpetaja pidi sekkuma ning klienti abistama. Oli ka neid kliente, kes antud tunnis kaasa ei teinud, kuna nende puue oli sügavam ja nad ei olnud selleks võimelised. Peale tundi oli neil väike paus, kus nad said omavahel jutustada ja teha seda, mida nad ise tahavad. Mõni sirvis ajakirju, mängiti mobiil telefoniga, jutustati teistega, mängiti laua mängu ja kuulati muusikat
· lõikuspeol See on kujunenud külluse ja külalislahkuse sümboliks ja sellest on välja arenenud ka soolaleivatortide valmistamine. · Tort ,,Sool leib" Tort koosneb 5-6 niisutatud ja kreemiga liidetud biskviidikihist. Ülemised biskviidikihid on väiksema läbimõõduga, et tekiks ümmarguse leivakujuline pätsike, mis kaetakse pealt puuviljatäidisega ja glaseeritakse sokolaadipumatiga. Peale pumati hangumist asetatakse risti üle tordi kaks linikut. Linikud kaunistatakse erinevate mustritega ( rahvuslike motiividega) ning nende otstesse võib lõigata narmaid või keerata rulli. Rätikute ristumiskohale asetatakse puudersuhkrumassist soolatoos, mis täidetakse peen - või puudersuhkruga, mis peab imiteerima soola. Lisaks kaunistatakse tort kreemist rooside ja lehtedega. 15 Purukoogid 1. Praak 2. Tehnoloogiline jääk 3. Sanitaarne praak
Piaget`i loogika: Tegelikult laps ei otsi mänguasja, mis lina all on, vaid seda, mis võib olla teise lina all - äkki on parem mänguasi kui teise all Tänapäeva loogika: laps saab paremini aru kui arvatakse - seostatakse sellega, et laps ei suuda kätt suunata õigesse kohta kuigi teab, kumma liniku all on mänguasi Domineerivat tegevust ei suuda laps maha suruda, sest prefrontaal korteks pole veel nii küps (Katse: kaks linikut ja laps peab valima õige liniku, kus all on mänguasi) II aste umbes 2.-7.eluaasta põhiline õppimisaeg meeldib jäljedada täiskasvanuid algus viitab sellele kui lapsed hakkavad kasutama sümboleid raske näha sündmuste põhjuseid tagasi vaadates - ei suudeta arutleda mineviku ja oleviku üle ei suudeta asju kirjeldada (nt kuidas lasteaias läks)
annaabi.ee 
