Metafoorid, mille järgi me elame Referaat on koostatud 1980. aastal esmatrükis ilmunud artikli ,,Metafoorid, mille järgi me elame" põhjal, mille autoriteks on George Lakoff ja Mark Johnson. Lakoff on lingvistika professor California Ülikoolis Berkeley's ning Johnson töötab Oregoni Ülikoolis vabade kunstide professorina ja filosoofina. Mõlemad mehed panid metafooride ideedega aluse kognitiivse lingvistikale. (Wikipedia) Autorite arvates on metafoorid valdavad mitte ainult keeles, vaid ka igapäevaelus. See seadis kahtluse alla enamiku inimeste arusaama, et metafoorid ei kuulu tavapärasesse kõnepruuki, vaid on pigem erakordne, poeetiline kujund. Autorite sõnul on suurem osa meie igapäevaste mõistete süsteem metafooridele rajatud. Autorid tõid näitena mõiste vaidlus ja mõistemetafoor vaidlus on sõda, mis peegeldub igapäevases keelekasutuses mitmesugustena väljenditena:
Selle asemel on seal välja kujunenud kimp keskseid kohustusi, mis on viinud hulga täiendavate ja kattuvate teooriate tekkimiseni. See tähendab, et on teatud omadused, mis peavad olema kognitiivsel teoorial 1. Kaks põhilist kohustust kognitiivses lingvistikas Georg Lakoff toob välja, et kognitiivset lingvistikat saab kirjeldada kahe põhilise kohustusega. Need on alustaladeks kogu kognitiivsele lingvistikale. Need hõlmavad ka metodoloogiat, millele toetub kognitiivse lingvistika kaks kõige arenenumat suunda: kognitiivne semantika ja kognitiivne lähenemine grammatikale. (Lakoff 1990; viidatud Evens jt 2007: 3 järgi) 1.1 Üldistamise kohustus Lakoffi järgi on esimene üldistuse kohustus. See tegeleb üldiste põhimõtete kirjaldamisega, mis puudutavad inimkeelt. Vasupidistelt teistele õpetustele keelest, mis tavaliselt keskenduvad ühele
Formalistid seadsid enda ülesandeks kirjeldada täpsete terminite abil, mis muudab kirjandusliku teksti kirjanduslikuks. Selle lähenemisega vastandusid nad biografistidele, sotsiaalsele ja mõtteloolisele kriitikale, mis otsis teksti seost autori eluloo ja teiste väliste asjaoludega. Formalistid eeldasid, et kõik teksti mõistmiseks vajalik sisaldub tekstis endas, ja just nimelt teksti vormis, mitte sisus, millele nad tähelepanu ei pööranud. Formalistid toetavad palju lingvistikale, mis on neil lähim teadusala. Lingvistika kaasamine ristab neid uuskriitikutest. Nad ei välista ajaloolist perspektiivi, kirjanduse enda ajaugu; kirjanduslike tehnikate ja võtete evolutsioon. 7. Strukturalism ja poststrukuralism (21. sajandi mõttevoolude põhjal) 1950.–70. aastatel tekivad objektiivsust taotlevad keelekesksed strukturalistlikud suunad, mis kasvavad välja saussure’ilikust lingvistikast: strukturalism, semiootika, narratoloogia, lingvostilistika, hiljem
Sellest johtuvalt väljenduvad ühiskonnas ja kultuuris asetleidvad muutused keelekasutuses ja vastupidi. Diskursuseuurijate ülesandeks on neid muutusi registreerida ja kriitiliselt tõlgendada seda eesmärgiga aidata kaasa positiivsetele sotsiaalsetele muutustele inimeste kriitilise keeleteadlikkuse ja meediapädevuste kasvu abil. Fairclough on oma analüüsiskeemi arendamisel paljuski toetunud Michael A. K. Halliday süsteemsele keeleteooriale ja sellest võrsunud kriitilisele lingvistikale, aga ka näiteks Mihhail Bahtini zanriteooriale ja Michel Foucault' diskursuse- ja võimukäsitlusele. Fairclough peab vajalikuks viia diskursusanalüüsi läbi kolmes omavahel hästi integreeritud etapis (vt joonis 1). Joonis 1. Diskursusanalüüsi dimensioonid ja etapid N. Faircloughi järgi. Allikas: Titscher, Meyer, Wodak ja Vetter 2000: 152. 1. etapp on teksti vormiliste omaduste detailne kirjeldamine, mida vaatleme üksikasjalikult allpool. 2
tähendusena, sõnadena, fraasidena, lausetena jne. (5) generatiivne ehk produktiivne; Keelelise struktuuri raames lubab keel tema kasutajal tekitada uudseid väljendusi. (6) dünaamiline. Keel areneb ehk evolutsioneerub pidevalt nii sõnavara, häälduse kui struktuuri mõttes. Keele psühholoogilist uurimist nimetatakse psühholingvistikaks, mis toetub (a) lingvistikale ehk keeleteadusele, (b) neurolingvistikale ehk keele ja aju seoste uurimisele ning (c) sotsiolingvistikale ehk sotsiaalse käitumise ja keele seoste uurimisele. Keelel on kaks olulisemat aspekti retseptiivne ja ekspressiivne. Keele retseptiivne aspekt seisneb keelelise informatsiooni vastuvõtmises ja sellega edastatud sõnumi dekodeerimises ning keele ekspressiivne aspekt seisneb sõnumi kodeerimises ja selle informatsiooni väljendamises ehk
täpsustada, et tal loetletud puudusi poleks? Lugemist • Hurford 2007 räägib keele ja eriti tähenduse tekkimisest evolutsiooni käigus, uurides muuhulgas praeguste ahvide kognitiivseid võimeid ja leides need olevat väga lähedased abstraktsele mõtlemisele, mida varem on üldiselt inimese monopoliks peetud. • Harris 2001 on kogumik, mille artiklites käsitletakse keele- müüdi mõju lingvistikale ja mitmele oskussuhtluse valdkon- nale. Keelemüüdiks nimetavad sealsed autorid sama, mida siin oleme nimetanud fikseeritud koodi mudeliks: et keel on kood, mille abil antakse mõtteid edasi. • Uskumust, et kõneleja paneb oma mõtted suhtluskanali ühest otsast sisse ja kuulaja võtab need muutmatul kujul teisest otsast välja, nimetab Michael Reddy kanalimetafooriks. Oma mõjukas artiklis (1979) näitab ta, kuidas kanalimetafoor on
annaabi.ee 
