Semiootika alused · Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena
usu ega usalda keelt, mis esindab tihti ainult üht, pealesurutud tähendust. Ei keskenduta mitte tekstide ega sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need märgid pandud üldse tähendama seda, mida nad tähendavad. 22.Ameerika strukturalism Strukturalism põhines süsteemide uurimisel, mis lähtus sisemisest struktuurist, mitte vormist. Strukturalismile pani aluse Saussure. Strukturaliste: Greimas, Todorov, Frye. USA strukt. nimetatakse vahel ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Saussure ja kohalik traditsioon oli üks selle voolu allikas, kus olulisel kohal Franz Boasi ideed. A. Boas - Saussure'i eelkäija. uuris Ameerika indiaanlasi ning lähtus sellest, et kõik kultuurid on võrdsed ja iga kultuur on omaette väärtus. Taunis etnotsentrismi. Kultuur on süsteem ning sed aei saa vaadelda mingis kindlas reas. Kultuuri mõistmise eeldus on keel. A. Sapir - teda huvitas keel filosoofilise nähtusena
- signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon (tipu moodustamine; igal keele elemendil on oma tipp, nt silbi tipp on vokaal, sõnal rõhk, lausel intonatsioon) - delimitatiivne e. piiritlev funktsioon (piiri markeerimine, eesti k. on sõna piir määratud rõhuga: rõhk sõna alguses) Hiljem uuritakse Praha lingvistilises ringis keerulisemaid objekte, morfoloogiat ja süntaksi. Nimetati tihtipeale ka funktsionaalseks lingvistikaks, kuna eristatakse kolme tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morfoloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid, mis on konkreetsemad ja varieeruvad. Morfeem on aga abstraktne ja stabiilne ning on morfide aluseks. Erinevus foneemidega seisneb selles, et tegemist on juba märkidega, mis on algselt seotud mingi tähendusega: morfeem mitte ainult ei tee tähendust vaid ka ise tähendab. Tuuakse sisse mõiste seem.
- signifikatiivne funktsioon (tähenduse eristamine) - kulminatiivne funktsioon (tipu moodustamine; igal keele elemendil on oma tipp, nt silbi tipp on vokaal, sõnal rõhk, lausel intonatsioon) - delimitatiivne e. piiritlev funktsioon (piiri markeerimine, eesti k. on sõna piir määratud rõhuga: rõhk sõna alguses) Hiljem uuritakse Praha lingvistilises ringis keerulisemaid objekte, morfoloogiat ja süntaksi. Nimetati tihtipeale ka funktsionaalseks lingvistikaks, kuna eristatakse kolme tasandit: vormi, funktsiooni ja sisu. Morfoloogiline analüüs lähtus üldiselt samast loogikast kui keele analüüs. Keeles on morfeemid, kõnes on morfid, mis on konkreetsemad ja varieeruvad. Morfeem on aga abstraktne ja stabiilne ning on morfide aluseks. Erinevus foneemidega seisneb selles, et tegemist on juba märkidega, mis on algselt seotud mingi tähendusega: morfeem mitte ainult ei tee tähendust vaid ka ise tähendab. Tuuakse sisse mõiste seem.
10 2.Privatiivne (must / mittemust) e eitav opositsioon;kõige universaalsem + - 3.Graduaalne (must / hall / valge) ehk muutuv erinevus ; tegemist on sama tunnusega aga erineva intensiivsusega Ameerika strukturalism Ameerika strukturalismi rajajad on: · Edward Sapir (1884-1939) ,,Language: An introduction ..." · Leonhard Bloomfield ,,Language" Nimetatakse mõnikord ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideedKeskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud.Analüüsiti indiaani keeli. Z. Harris oli viimane suur ameerika strukturalist. Lõpetas Bloomfieldi alustatud ameerika strukturalismi metoodika. Lõi transformatsioonianalüüsi, mis rikkus strukturaallingvistika põhimõtteid
Keelel ja kultuuril on ühised om-d. *glossemaatika kriitika: iga täielikult aksiomatiseeritud matemaatiline lingvistika osutub praktikas kasutuks *biheiviorism ja positivism. Viini ringi liikmete mõju. Wittgenstein: "sõna tähendus on tema kasutus". *Funktsionaalne tähenduse teooria. Sõnadel on tähendus vaid kontekstis. Igas tekstis on kahte tüüpi seoseid: deskriptiivsed ja funktsionaalsed 50. Ameerika strukturalism 51. Nim ka distributiivseks lingvistikaks. Väga kuiv ja asjalik. Sellel voolul on kaks allikat - Saussure ja kohalik traditsioon, mille oluliseks osaks olid Boasi ideed. F. Boas, E. Sapir, L. Bloomfield, K. L. Pike., Z. Harris. Esiteks analüüsiti põhiliselt indiaani keeli, teiseks kasutati II Maailmasõja ajal lingviste desifreerijatena. Keskseks terminiks ameeriklaste käsitluses on distributsioon - keele elemendid on sõnumis kuidagi jaotatud. Uue keele desifreerimisel on esimeseks ülesandeks keele