Rakuhingamiseks nimetatakse rakkudes toimuvat protsessi kus hapniku abiga glükoos täielikult lagundatakse. Rakuhingamise tulemusel vabaneb energia ning eralduvad süsihappegaas ja vesi. 16 Seedeelundkond ja aine-energia vahetus 16.1 Seedeelundid 63 16.1.1 Süljenäärmed Hoiab suu limaskesta niiskena (vajalik kõnelemiseks) Baktereid hävitava toimega Sisaldab süsivesikuid lõhustavat -amülaasi ja lipiide lõhustavat lingvaallipaasi Muudab toidupala libedamaks ja neelatavaks (limaaine mutsiin) 16.1.2 Magu Süsivesikute seedimine jätkub maos nii kaua kui seda võimaldab maomahla pH Maomahla ensüümide toimel toimub valkude ja lipiidide lõhustumine Maomahl sisaldab soolhapet, pepsiine ja lipaasi Maksas olev HCl teeb kahjutuks mikroorganisme 16.1.3 Maks Osaleb kõikide toitainete ainevahetuses, puhastab verd mürgistest ainetest, Maksas tekib
Seedimine algab suus, kus toit peenestatakse ja segatakse süljega ning muudetakse neelatavaks. Sülge produtseerivad 3 paari suuri ning hulgaliselt suuõõne limaskestas asuvaid väikseid süljenäärmeid. Sülg on kergelt leeliseline vedelik, sisaldab enamuses vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet. Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhutavat -amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevat, lipiide lõhustuvat lingvaallipaasi. Süljes esinev limaaine mutsiin muudab toidupala libedamaks ja neelatavamks. Sülg hoiab suu limaskesta niiskena, mis on vajalik kõnelemisel. Süljehulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Magu on toidu reservuaariks. Maos jätkub süsivesikute lõhustumine süljenäärmete toimel seni, kuni seda võimaldab maomahla pH. Kui pH langeb alla 5, muutub -amülaas inaktiivseks. Edasi toimub seedimine maomahla ensüümide toimel, algab valkude ja lipiidide lõhustumine.
millest liikumisel läbi määrmejuhade Na+ ja Cl- resorbeeritakse, K+ ja HCO3- sekreteeritakse. Kiirema süljesekretsiooni korral ei jõua need protsessid väga intensiivselt toimuda, mistõttu on sülg siis Na+, Cl- ja K+ kontsentratsiooni ja osmolaarsuse poolest vereplasmale sarnane. HCO3- aktiivset sekretsiooni verest sülge soodustab karboanhüdraas. Sülje pH on puhkeolekus 5,45...6,06, stimulatsiooni korral kuni 7,8. Seedeensüümidest esineb süljes lingvaallipaasi (keele seroossetest näärmetest; tungib läbi piimarasva gloobuli membraani ja hüdrolüüsib seal triglütseriidi kolmandas asendis olevat rasvhapet) ja - amülaasi (põhikogus gl. parotisest, hüdrolüüsib -1,4-glükosiidsidemeid). Lisaks on süljes veel makromolekule: glükoproteiinid, mukopolüsahhariidid, lüsosüüm, IgA ja veregrupi substantsid. 5.2. süljenäärmete talitluse regulatsioon Impulsid süljenäärmetele lähtuvad piklikaju sekretoorsetest keskustest (nucl
süljenäärmeid. Hulk: oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest, varieerub 0,5-2 l. Mida kuivem toit, seda rohkem sülge eritub. Keskmine süljehulk ööpäevas on 1-1,5 l. Koostis: on kergelt leeliseline vedelik, mis sisaldab anorgaanilisi aineid - 98% vett ja 2% soolasid ning orgaanilist ainet – mitmesuguseid kaitsefunktsiooniga valke. Sekretsiooni intensiivistumisel muutub sülg aluselisemaks. - Ensüümidest sisaldab a(alfa)-amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid ning - lingvaallipaasi, mis lõhustab lipiide. - lisaks erinevad ained, mis on baktereid hävitava toimega - mutsiin e limaaine, mis muudab toidu libedamaks ja neelatavaks Sülje funktsioonid: - suu limaskesta niisutamine kõnelemisel - toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine - toitainete lõhustamise alustamine - kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile.
Hulk: oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest, varieerub 0,5-2 l. Mida kuivem toit, seda rohkem sülge eritub. Keskmine süljehulk ööpäevas on 1-1,5 l. Koostis: on kergelt leeliseline vedelik, mis sisaldab anorgaanilisi aineid - 98% vett ja 2% soolasid ning orgaanilist ainet – mitmesuguseid kaitsefunktsiooniga valke. Sekretsiooni intensiivistumisel muutub sülg aluselisemaks. Ensüümidest sisaldab a(alfa)-amülaasi, mis lõhustab süsivesikuid ning lingvaallipaasi, mis lõhustab lipiide. lisaks erinevad ained, mis on baktereid hävitava toimega mutsiin e limaaine, mis muudab toidu libedamaks ja neelatavaks Sülje funktsioonid: suu limaskesta niisutamine kõnelemisel toidu niisutamine ja toidukämbu libestamine toitainete lõhustamise alustamine kaitse mikroobide eest hammastele, suu limaskestale, seedekulglale ja seega kogu organismile.
muudetakse toit neelatavaks. Suuõõnes toimub ka toidu aprobeerimine, st. Määratakse tema maitseomadused ja söödavus.Suuõõnes peenestatakse toit hammastega ja segatakse keelega. Sülg on kergelt leeliseline vedelik(ph 7,4-8,0) ,sisaldab 98-99% vett ja 1-1,5% soolasid ning orgaanilist ainet.Ensüümidest on süljes süsivesikuid lõhustavat - amülaasi ning keelepära piirkonnas asuvatest Ebneri näärmetest pärinevalt, lipiide lõhustavat lingvaallipaasi. Keskmine sülje hulk ööpäevas on 1-1,5 l. Hulk oleneb toidu koostisest ja veesisaldusest. Peale amülaasi ja maltaasi kuulub sülje koostisse ka teisi orgaanilisi ja anorgaanilisi aineid. Orgaaniliste ainete esindajaks on näiteks valguline ühend- mutsiin, mis on limaaine ja muudab toidupala libedamaks ning soodustab selle allaneelamist. Lüsotsüümil baktereid hävitav toime. Erinevate süljenäärmete poolt produtseeritava sülje suhteline kogus ja koostise iseärasused.
annaabi.ee 
