avastas et tema täpne koopia seisab tema vastas. Hannes küsis lindpoisilt mis ta nimi on ning lindpoiss vastas, et tema nimi on Hannes. Hannes pani kori käst ning astus sinna kus oli ennem lindpoiss seisnud. Poisslind ronis puu otsa, kus Hannes oli ennem õunu korjanud, ning hakkas õunu korjama. Hannes tundis et keegi on tema vasakul õlal, ta pööras pea ning nägi seal musträstast. Siis pistis kampsuni kaelusest pea välja teine musträstas ja varrukaist komas ja neljas. Hannes kattus lindudesse. Lärmatsedes paiskus linnukuhi õhu laiali, koondudes jälle tihedaks pilveks. Hannes kes istus õunapuu otsas mõttes endamisi , et see oli imelik, et hetk tagasi oli ta justkui poissi näinud lindude asemel. U. Tegelased: jutustaja u. tema Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Päevad Lillekülas. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Esimese eestlase jutustus. Tegelased: Tegevuspaik: Paranormaalsed nähtused: Liblikmees. Tegelased: Tegevuspaik:
Palju prooviti otsest spontaansust ja juhuse abi kasutamist. Ernst tegi näiteks frotaaze, mis on migilt koledalt pinnalt, näiteks põrandalaudadelt, saadud jäljendid paberil. Seda tehnikat kasutab ta näiteks oma kuulsas töös ,,Mets ja tuvi" (ing.k. Forest and Dove). Samuti lõi ta tehnika (ing.k. grattage), kus kui värv paberilt maha kraabitakse. Ernstil oli suur kiindumus 4 Sürrealism lindudesse, mida võib ka paljudes tema töödes näha. Tema alter ego teostes oli ka lind Loplop. See tuleneb tõenäolisrlt tema lapsepõlvemälestusest, kus ta öösel ärgates avastas, et tema lind on surnud ja mõni hetk hiljem tuli ilmale tema õde. Samuti on Ernst käsitlenud vastuolulisi(nt ing.k. The Virgin Chastises the infant Jesus before Three Witnesses) ja ka erootilisi (nt ing.k. The Kiss) teemasid. Tema maal ,,Elevandi kuulsus" (ing.k The Elephant Celebes) kuulub tema algus
s.a.). Eesti aladel on 1990 aastatest teada viis kotkaste, seal hulgas konnakotkaste tulistamist, Läti andmetest on teada saadud, et kotkaste tulistamisi on rohkem kui neid on ametlikult registreeritud. Eriti kriitiline on see Euroopa mastaabis, sageli tulistatakse konnakotkaid rändeteel Lähis-Idas. Pesitsuspaikade asukoha-andmete kergesti tulev leke viib inimesi poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürgituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks. (Keskkonnaministeerium. s.a.).
“loomakaitsjate” poolt. Ulatuslikum sellise tegevuse tagajärjel euroopa naaritsa häving toimus XX sajandi lõpus Hispaanias. Mingi kui võõrliigi keskkonnamõju hinnates on mõned hindajad välja toonud mingi eriti taunitava tegevuse veekogude läheduses maaspesitsevate lindude pesade rüüstajana. Siinkohal tuleks esitada küsimus, kas varem sama nišši täitnud euroopa naarits suhtus veekogude läheduses maaspesitsevatesse lindudesse kuidagi teisiti (ükskõiksemalt) kui ameerika naarits? Sellele küsimusele leiab hõlpsasti vastuse vastavaid dieediuuringuid võrreldes, kuid euroopa ja ameerika naaritsa üldist bioloogiat võrreldes pole sellise erinevuse oletamine perspektiivne. Pigem tuleks maaspesitsevate lindude käekäigu seisukohast pöörata tähelepanu ühele teisele ja oluliselt rohkem levunumale võõrliigile. Selleks on kährikkoer.
Lindude elu ja hääled meenutavad mulle sageli pilvi taevalaotuses alati lootusetult kauged ja kättesaamatud ja kui hakkad neile liginema, siis näib, et nad kaugenevad sust veelgi enam. Ja nüüd see vägev pidulik pasundamine siinsamas. Ja missugused kajad turbaauke poolkaares ümbritsevalt metsamüürilt! Need ulatuvad kaugele üle raba ja valguvad laiali ümberkaudsetesse metsadesse. See on nagu igahommikune rituaal, veel midagi enamat kui lindudesse kodeeritud sund maailmale teada anda, et mõned mudased turbaaugud koos ei tea kui suure maalarakaga ses metsakolkas kuuluvad nüüd nendele. Siin pole varasematel aastatel sookurgi kuulda olnud, võib olla on need uusasukad noored ja neil polegi veel sel kevadel pesa? MIKROFONIDE OTSAD on veidike ülespoole suunatud. Tõstan aegamööda käe, et nende asendit pisut parandada, aga seda märkab nähtavasti isaslind, sest tema häälde sugeneb äkitselt kare ohunoot. Emaslinnu hääl ei muutu
Eesti aladel on 1990 aastatest teada viis kotkaste, seal hulgas konnakotkaste tulistamist, Läti andmetest on teada saadud, et kotkaste tulistamisi on rohkem kui neid on ametlikult registreeritud. Eriti kriitiline on see Euroopa mastaabis, sageli tulistatakse konnakotkaid rändeteel Lähis-Idas. Pesitsuspaikade asukoha-andmete kergesti tulev leke viib inimesi poegade röövini (Väli & Lõhmus 2000). 2.5 Keskkonamürgid Suur-konnakotkale põhjustavad kahjustavaid mürgistusi lindudesse jäänud haavlid, mis on jahimeeste poolt põhjustatud, ja põllumajanduses kasutavaid pestitsiide. Lindudest toituvate röövlindude üheks surmafaktoriks on pliimürgitus. Kuigi pliimürdituse ulatust Eestis pole uuritud on see üks kaalutavast ohuteguriks. Suur- konnakotka toidust moodustub peamiselt linnud, seejuures suur osa jahilinnud. Jahipidamine suur- konnakotka territooriumil oleks üheks ohuteguriks. Seda tegurit võib vähendada terashaavlite kasutusele võtt veelindude jahi puhul
annaabi.ee 
