Sealse ala suve maksimum on olnud 28-30 oC. Tavaliselt on neil aladel päikesepaisteline suvi. (Ratcliffe, 2006). Lapimaa üldine juuli kuu keskmine temperatuur on 8o-16oC. (Suur Maailma Atlas) Paljudes kohtades on temperatuuri maksimum kõigest 10oC ja seda ainult ühe kuu jooksul. Suve ilmastik varieerub suursti aasta aastalt. (Ratcliffe, 2006) Mõni suvi võib olla soe ja kuiv ning alata varakult, teine aga külm ja märg ning alata hilja. Tavaliselt lähevad kase puud lehte ning lindudelgi on pojad juba mai lõpus. 1993nda aasta suvel saabus suvi väga hilja, 24. juunil olid Finnmarksviddal kased alles pungades ja luni suurte laikudena veel sulamata. Aastal 2002 saabus suvi üle Lapimaa varakult, puud olid täies lehtes juba juuni alguses ja vaid mõnes kõrgemas kohas oli vähesel määral sulamata lund. Sademetega ilm on tavaliselt külm. Suvel võib sadada lund episoododti, kuid see sulab kiiresti ära. Härmatsit esineb harva
mitmesuguse kuju ja ülesandega hambad. Imetajatel on neli jäset. Emasloomadel on poegade toitmiseks nisad, millesse jõuab piimanäärmetes toodetud piim. Imetajate hingamiselundeiks on paarilised kopsud, mis paiknevad rinnaõõnes. Kõik imetajad, ka vees elavad, hingavad õhuhapnikku. Hingamise sagedus on imetajatel erinev: suuremad loomad hingavad harvemini, väiksemad sagedamini. Näiteks vaal võib hingamata kuni kaks tundi vee all viibida, hiir aga hingab üle 150 korra minutis. Nagu lindudelgi on imetajatel neljaosaline süda. Nende kopsu- ja kehavereringe on lahus. Seetõttu on imetajad püsisoojased, st. nende kehatemperatuur ei sõltu oluliselt välistemperatuurist. Imetajad on lahksugulised, viljastamine toimub kehasiseselt. Nende looteline areng toimub ema organismis ning on väga erineva pikkusega. Väiksematel loomadel on tiinus lühem ning seetõttu saavad nad sagedamini poegida. Suurematel loomadel kestab see kauem ja nad poegivad korra mitme aasta tagant
Nende kehasoomused olid lõhestunud peenteks harudeks, saanud sulgedeks, et väikeses kehas soojust hoida. Võib olla, et sulgi leidus ka mõnedel teistel dinosaurustel. 126. Ainupilulised ( Monotremata ): erinevusi teistest kaasaja imetajatest ( Theria ). Ainupilulisi on tänapäeval alles vaid viis liiki: nokkloom (Ornithorhynchus anatinus, ka Platypus) ja neli sipelgasiillaste liiki (perekonnad Tachyglossus ja Zaglossus) Austraalias ning Uus Guineas. Neil on nagu roomajatel ja lindudelgi üksainus tagumine ava, kloaak. Sipelgasiilid kannavad oma mune kukrus, nokkloom hoiab pesas. Piimanäärmed on, aga nisasid pole – pojad imevad ema piimaseid kõhukarvu. Kehatemperatuur kõigub küllalt laiades piirides, näiteks sipelgasiilil 19320 127. Kukkurloomade ( Marsupialia ) ja emakooksete ( Placentalia ) võrdlus. Mõlemad tekkisid ilmselt juba Keskaegkonna lõpupoole, aga hakkasid tormiliselt arenema alles Uusaegkonnas alates Paleogeenist, kui dinosaurused olid kadunud ja
Jumalate karistused patustele pidi teostuma juba nende eluajal ja kui see millegipärast ei teostunud, siis 27 langes jumalate karistus patuste järglastele. Pärast surma pidid inimesed sattuma kohutavasse allilma, mis asus ,,teiselpool allilmajõge", mida pidi paadiga ületama. Allilmas pidavat inimesed sööma savi ja põrmu. Inimestel olevat tiivad nagu lindudelgi. Kuid vana aja kreeklaste tähelepanu oli pigem suunatud maisele elule, kui teispoolsele elule. Pärast surma pidi inimene minema Hadese riiki, mis oli kohutav ja sünge. Kreeklased pöörasid väga vähe tähelepanu teispoolsele elule. Nad keskendusid maapealse elu olemusele. Kreeklased uskusid seda, et sügaval maa all asub surnute riik. Kuid surnute riiki oli võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda Okeanose jõge, mis pidi ümbritsema kogu maailma
Mesopotaamia rahvad soovisid enda eluiga pikendada nii palju, kui võimalik ja nad soovisid olla õnnelikud juba elades. Jumalate karistused patustele pidi teostuma juba nende eluajal ja kui see millegipärast ei teostunud, siis langes jumalate karistus patuste järglastele. Pärast surma pidid inimesed sattuma kohutavasse allilma, mis asus ,,teiselpool allilmajõge", mida pidi paadiga ületama. Allilmas pidavat inimesed sööma savi ja põrmu. Inimestel olevat tiivad nagu lindudelgi. Kuid vana aja kreeklaste tähelepanu oli pigem suunatud maisele elule, kui teispoolsele elule. Pärast surma pidi inimene minema Hadese riiki, mis oli kohutav ja sünge. Kreeklased pöörasid väga vähe tähelepanu teispoolsele elule. Nad keskendusid maapealse elu olemusele. Kreeklased uskusid seda, et sügaval maa all asub surnute riik. Kuid surnute riiki oli võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda Okeanose jõge, mis pidi ümbritsema kogu maailma
Jumalate karistused patustele pidi teostuma juba nende eluajal ja kui see millegipärast ei teostunud, siis 28 langes jumalate karistus patuste järglastele. Pärast surma pidid inimesed sattuma kohutavasse allilma, mis asus „teiselpool allilmajõge“, mida pidi paadiga ületama. Allilmas pidavat inimesed sööma savi ja põrmu. Inimestel olevat tiivad nagu lindudelgi. Kuid vana aja kreeklaste tähelepanu oli pigem suunatud maisele elule, kui teispoolsele elule. Pärast surma pidi inimene minema Hadese riiki, mis oli kohutav ja sünge. Kreeklased pöörasid väga vähe tähelepanu teispoolsele elule. Nad keskendusid maapealse elu olemusele. Kreeklased uskusid seda, et sügaval maa all asub surnute riik. Kuid surnute riiki oli võimalik pääseda ka siis, kui purjetada mööda Okeanose jõge, mis pidi ümbritsema kogu maailma
annaabi.ee 
