1978 "Bulgaaria triptühhon", tsükkel segakoorile (E. Bagrjana) "Dialektilisi aforisme", kaheksa laulu segakoorile/meeskoorile (Juhan Liiv) "Tornikell minu külas" segakoorile ja kellale või meeskoorile, lugejale ja kellale (Juhan Viidingu libreto Fernando Pessoa poeemide põhjal, tlk. Ain Kaalep) 1979 "Ingerimaa õhtud", üheksa laulu segakoorile (rahvaluule) "Juhan Liivi sarkasmid" meeskoorile "Kurvameelsed laulud", kolm rahvalaulu mezzosopranile ja puhkpillikvintetile (rahvaluule) "Lindpriiuse päevad" mezzosopranile, meeskoorile, kahele trompetile, timpanitele/klaverile (Hando Runnel) "Muistse mere laulud" tenorile ja meeskoorile (rahvaluule) 14 "Neli etüüdi Juhan Viidinguga" lugejale ja segakoorile (J. Viiding) 1980 "Eesti ballaadid", ballett- kantaat sopranile, mezzosopranile, aldile, tenorile, bassile, segakoorile, sümfooniaorkestrile (libreto Lea Tormis; rahvaluule, seadnud Ülo Tedre)
Esimene Eesti polgu ülesandeks oli korra taastamine läänemaal ning nad tulid toime. Kõrgemad Venemaa sõjaväe juhid otsustasid ära võtta kõik toiduvarud ja karjaloomad, rahvas oli 2 kuud ilma toiduta ning neid ei huvitatud, mis juhtub Eesti rahvaga. Enamlik oktoobripööre: enamluse tugevnemine, ettevalmistused riigipöördeks; võimu ülevõtmine Tallinnas; valitsemisasutused; Punakaart; revolutsioonilised tribunalid; poliitilised piirangud, lindpriiuse dekreet; majandusreformid natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine: Oktoobripööre ettevalmistused: Enamlaste populaarsus tõusis. Juuli ja augustis oli peetud Peterburgis illegaalne enamalste partei VI kongress. Rääkisid alguses võimuhaaramisest rahumeelsel teel, kuid nüüd VI kongressil otsustati ametlikult tuleb panustada relvastatud riigipöördeks. Moodustati ustavatest töölistest relvasalgu "Punakaart" ning meelitada sõjaväe osi enda võimu alla
traditsiooniliselt talu juurde kuulnud, et see pidi ka edaspidi talu juurde kuuluma. 1822-23 aasta Liivimaa talurahva käärimine, Eestimaal otseseid rahutusi ei toimunud, sest talurahva vabastamine oli jagatud pikema aja peale laiali. Liivimaal tõid talurahvarahutused kaasa selle, et enamasti hakati 1804.aasta normidest kinni pidama. Tegelikult talurahva olukord halvenes, 19.sajandi teine veerand Eesti talurahva jaoks kõige raskemaid perioode. “Lindpriiuse ajastu” – talupojad olid vabad, aga olid ilmajäänud oma traditsioonilsiest maakasutuse õigusest. Lindprii – väljaspool seadust kuuluvaks, mõiste kasutamine pärisorjuse kaotamise järel ei ole seega õnnestunud. Baltisaksa üldsus mõistis reformid positiivseks, keskvalitsus jõudis arusaamisele, et talupoegade vabastamine ilma maata ei ole hea variant. Vene Impeerium ajaloo seisukohalt oli tegu olulise momendiga, esmakordselt kasutas keskvõim mõjuvõimu pärisorjuse kaotamiseks.
tingimustega. Rendilepingud olid tavaliselt kolmeks aastaks ning vahepeal renti tõsteti. Talurahva seas tekitas segadust, et kui pärisorjust kaotati siis polnud enam tarvis teha mõisatööd. Kõige suurem protesti laine toimus Liivimaa kubermangus 1822-1823. Eestimaal suuremaid rahutusi ei toimunud, sest talupoegade vabastamine oli jagatud mitmeks pikaks perioodiks. 19. sajandi II veerand on Eesti talurahva ajaloos on olnud kõige raskem aeg talupoegadele. Lindpriiuse ajastu- Talupojad on vabad kui taeva linnud, kuid on jäänud ilma maata. Balti-saksa üldsud esialgu hindas seda vormi positiivselt, sest rüütelkond on loobunud oma õigustest üle talupoegade. Keskvalitsuse jaoks oli tegemist väga olulise sammuga, kuid kiiresti saadi aru, et talupoegade vabastamine ilma maata on halb. Talupoeg tuleb vabastada maaga. Talurahvas ei olnud rahul reformiga. 15) Rahvastik 19. sajandil: Demograafiliste muutuste põhijooned: Suured ja dünaamilised muutused
18.09.12 Asutava Kogu valimistel said enamlased 37% häältest, teisel kohal Tööerakond 30%, kolmandal kohal demokraatlik blokk. Enamlastele oli selge, et nad Eesti AK enamust ei saavuta. Kohalikud eesti enamlased leidsid, et neil ka Eesti AK ei ole ka vaja, leiti ettekääne, miks see ei peaks kokku tulema - baltisakslased ei olnud loobunud soovist luua ühtne Balti riik. Enamlased kuulutasid baltisakslased riigireeturiteks ja 27. jaanuaril andsid enamlased välja kurikuulsa lindpriiuse dekreedi, millega kuulutati kõik baltisakslased väljaspoole seadust ja anti luba kõikidele inimestele kõiki baltisakslasi arreteerida. Tegelikult käivitused ka eesti iseseisvuslaste vastu aktsioonid - u 500 baltisakslast ja u 200 eestlast Tallinnas ühes vanglas arreteeritud. Arreteeritud saadeti edasi Venemaale, u 200 baltisakslast saadeti edasi Siberisse, kust nad pääsesid tagasi alles pärast Bresti rahulepingut. Sama- aegselt lindpriiuse dekreediga pandi seisma ka AK valimised
ära enam röövi ja varaasta, vaid tee tööd. Poliitiliste vastaste süüdimõistmisele keskenduti. Aga ka need olid pehmed karistused. Kedagi seina äärde ei pandud ega koonduslaagritesse ei saadetud. poliitilised piirangud, Edukalt rakendati kõikvõimalikke poliitilisi piiranguid, keelati vastaspoliitikute koosolekud, ajakirjanduses keelati kõigis ajalehtedes tasuliste kuulutuste avaldamine, mis oli ajalehtede põhiliseks tuluallikaks. Algasid ka poliitiliste vastaste arreteerimised. lindpriiuse dekreet; Jaanuaris kuulutati kõik baltisakslased lindpriideks. Tegelikult arreteeriti ka juhtivaid eesti rahvuslasi. Kokku jõuti vahistada ca 500 baltisakslast ja üle 200 rahvuslase. majandusreformid – natsionaliseerimine, tööliskontroll, mõisate ülevõtmine. Majandusreformidest anti välja dekreet, mis kuulutas kõik rahaasutused riigistatuks. Väiksemad kommertspangad pandi lihtsalt kinni. See muutis olukorra rahanduses pm kontrollimatuks
annaabi.ee 
