laulu meloodiat ja sõnu vastavalt väljendusvajadusele. Just tema võttis kasutusele euroopalikud muusika organiseerimise vahendid - akordid ja noodikirja. Armstrongi karismaatiline lavakäitumine ja hääl on tuntud peaaegu sama palju kui trompetimäng. Fakte Louis Armstrongist ➢ Louis Armstrong oli abielus neli korda. ➢ Armstrong on öelnud, et pole kindel, millal ta sündinud on. Ta tähistas sünnipäeva 4. juulil. ➢ Lindistuste järgi otsustades hääldas Armstrong ise oma nime nagu Lewis. ➢ 1931 mängis Armstrong oma esimeses filmis "Ex-Flame". Armstrongi muusika näited https://www.youtube.com/watch?v=l7N2wssse14 https://www.youtube.com/watch?v=CWzrABouyeE https://www.youtube.com/watch?v=8IJzYAda1wA https://www.youtube.com/watch?v=yfsmmk93H3I https://www.youtube.com/watch?v=lGfeCe0DHtI
Massacre'i koostamiseks. Kitarrist Lloyd Grant mängis küll soolosid, aga ei saanud kunagi bändi tõeliseks liikmeks. Lootuses leida juhtkitarrist, pani Ulrich ajalehte kuulutuse. Dave Mustaine bändist Panic vastas sellele. Metallica kutsus Mustaine'i proovi ning oli nii vaimustuses tema soojendusest ja tehnikast, et kutsus ta juba enne proovi toimumist bändi. Mõni kuu hiljem lindistas bänd demo "No Life 'Til Leather", mis tõmbas kohe põrandaaluste lindistuste kuulajate tähelepanu. Vastuolud Mustaine'iga viisid lõpuks McGovney lahkumiseni bändist ja ta asendati Cliff Burtoniga bändist Trauma. Metallica liikmed asusid ümber San Franciscosse.Metallica kogus El Cerritos Californias ruttu kuulsust live kontsertidega. 1983. aastal käis bänd Joni ja Marsha Zazula nõudmisel Rochesteri New Yorgis. Pärast paari show'd kirjutas bänd Zazuladega alla lepingu Megaforce Recordsiga.
murdesõna Lisaks on korpuses 23416 morfoloogiliselt märgendatud vadja keele murdesõna ja 27395 litereeritud liivi keele sõna Korpus koosneb: o Digitaliseeritud murdelindistustest o Foneetilises transkriptsioonis murdetekstidest, mis põhinevad lindistustel o Lihtsustatud transkriptsioonis murdetekstidest o Morfoloogiliselt märgendatud tekstidest o Infost keelejuhtide, lindistuste ja litereeringute kohta Soovi korral saab otsitulemusi kuvada koos kontekstiga Otsida saab märksõna, tähenduse, sõne, vormi, keele, murde, murraku ning keelejuhi vanuse ja soo alusel Eesti keele spontaanse kõne foneetiline korpus Koostavad Pire Teras, Pärtel Lippus, Tuuli Tuisk, Nele Salveste, Sander Pajusalu, Liis Raasik, Helen Türk, Kätlin Aare, Anette Ross ja teised Tartu ülikooli tudengid
..............................................................7 3. MEETOD................................................................................................................................8 3.1 Katseisik ja pill................................................................................................................8 3.2 Ülesanne viiuldajale ja lindistuse läbiviimine...............................................................8 3.3 Lindistuste analüüsi metoodika.....................................................................................9 3.4 Korrigeeritud tabeli arvutused.....................................................................................11 4. TULEMUSED JA ANALÜÜS.............................................................................................12 4.1 Mõõtmiste tulemused ja analüüs üles mängides.....................................................12 4
ressursside puudumise tõttu see töö alles algusjärgus. Kuna eesti murded on tänaseks oluliselt tasandunud, on uute murdematerjalide lisamine vanadele viimasel kümnendil olnud piiratud. Põhitähelepanu on pööratud varasemate kogude alusel elektrooniliste andmebaaside loomisele. EKIs on loodud ,,Väikese murdesõnastiku" Interneti-versioon, mis on varustatud ka sõnade levikut ja seoseid uurida võimaldava otsingumootoriga, tegemisel on morfoloogiline andmebaas. Parimate vanade lindistuste põhjal koostatakse TÜ ja EKI ühisprojektina eesti murrete elektroonilist korpust. 2002. aasta oktoobri seisuga hõlmab see korpus 370 000 tekstisõna; esindatud on kõik eesti murded, kokku 30 murrakut. Korpuses on helilintidelt transkribeeritud tekstid soome-ugri foneetilises transkriptsioonis ja lihtsustatud süntaktilises transkriptsioonis. Alustatud on morfoloogilise märgendamisega automaatpäringute võimaldamiseks. Korpuse põhjal
tõlgendamisele kirjelduste abil. Kvalitatiivse uurimustöö eesmärk on uuritavat nähtust mõista. Otsitakse teavet, mida arvuliselt väljendada on ebaotstarbekas või võimatu, st tulemused on üldjuhul sõnalised (nt uuritava nähtuse põhjused, küsitletute isiklik arvamus jne). See sobib teemadele, mille eesmärk on objekti või nähtuse kirjeldamine, analüüsimine, võrdlemine, tõlgendamine. Antud juhul saab andmeid koguda intervjuude, küsitluste, fotografeerimiste, lindistuste ja vaatluste abil. Toimub andmete analüüsiks organiseerimine, andmete jagamine väiksemateks ühikuteks (nt õpilased, üritused, suhted omavahel, suhted 6 õpetajatega jne) ja andmete sünteesimine, korrastatud tõlgenduste esitamine. Järeldusteni ei jõuta statistika põhjal, vaid leitakse n-ö mustreid. Kui uurija soovib probleemi lahendada kvantitatiivselt, st keskenduda nähtuste praktilisele
← alggermaani *telgō) nende seostamise tõttu. Niisugust lähedaste tüvede seostamist, mille tagajärjel asendatakse üks, võõram tüvi teise, kõlalt sarnase ja tuntumaga, nimetatakse rahvaetümoloogiaks. 8. Kirjelda vähemalt kahte sõnavara kogumise meetodit. Mis on Sinu hinnangul ühe või teise meetodi eelis(ed)? I. INTERVJUU. Intervjuud on lihtsam ette valmistada selleks valitud keelejuhtidega kui hankida luba loomuliku suulise kõne lindistuste tegemiseks; erinevalt loomulikust sotsiaalsest suhtlusest võimaldab intervjuu kontrollitumat keskkonda teatud keelevormide (nt släng) kogumiseks. 1) intervjuu algus ja lõpp ei ole selged, intervjuud on võimalik ka hiljem jätkata; 2) küsimused ja küsimuste esitamise järjekord kohandatakse vastavalt keelejuhtidele ja situatsioonidele; 3) intervjueerija näitab üles huvi intervjueeritava vastuste vastu, julgustades detailide lisamist;
............................................................................................................................................... 183 Lisa 11. YAM’i artiklid ................................................................................................................................................. 186 Lisa 12. Eluloolisi andmeid (K. Strobel, V. Compe, K. Laren) ................................................................................... 190 Lisa 13. E. Raudsepa lindistuste nimekiri .................................................................................................................... 193 Lisa 14. Tallinna džässmuusikute nimekiri .................................................................................................................. 194 Lisa 15. Tartu džässmuusikute nimekiri ....................................................................................................................... 202 ELULOOKIRJELDUS ........................
annaabi.ee 
