- Rõõmustavad, et kitsad ajad möödas - Doktor Rank ja proua Kristine Linde jõuavad külla, Nora ei tunne algul naist äragi - Linde jäi 3 a tagasi leseks, kellele mees ei jätnud midagi, sest ärid olid ebakindlad, Nora tundis talle kaasa - Räägib oma õnnest, et mees sai aktsiapangas direktoriks, kiitleb kui hästi nad nüüd elama hakkavad, varem oli mehel väga palju tööd olnud ja Nora pidi töötama - Lindele meenub, et juba kooliajal oli Nora suur raiskaja - Sõitsid kunagi Helmeti heaolu nimel Itaaliasse (arst soovitas), maksis palju, taha Nora isalt - Linde kurdab, et pole enam kedagi, kellele elada (vennad suureks kasvanud, ema surnud) - Kristine arvates Nora laps, (pms elukogenematu ja sinisilmne) - Proua linde uhke, et kasvatas vennad üles ja hoolitses ema eest, Nora uhke, sest päästis
natukene aega pärast seda. Nora uurib,et miks proua Linde oma meest ei armastanud. Naine vastab, et tol ajal oli ta ema väga haige ning tal ei jäänud midagi muud üle, kui mehele minna ,et oma vaest ema kuidagi toetada. Viimased kolm aastat on talle olnud kui üks puhkuseta tööpäev. Nüüd on see kõik aga lõppenud. Poisid on ka suureks kasvanud ja hoolitsevad nüüd iseendi eest. Ta palub Norat, et ta mees talle töökoha leiaks. Noral ongi kange tuju teda aidata. Ta paljastab Lindele suure saladuse. Tegelikult ei muretsenud tema isa neile Itaalia reisi raha, vaid ta muretses selle ise laenates. Nüüdsest peale on ta tihti öösiti kirjutanud ja raha teeninud. Nora on ise oma julgustükist igati ülemeelikus tujus. Esikus heliseb kell Toatüdruk teatab, et üks härra tahab pangadirektoriga rääkida. See on Krogstad, kes tahab Nora mehe jutule. (Proua Linde põrkab tagasi, võpatab ja pöördub akna poole. Krogstad jätab ükskõikselt hüvasti,
"Ma tahaks midagi toekamat ning sügavamale lõikavamat teha, ma ei tööta üle pea mitte väga ruttu,veel vähem võin ma ruttuga head luua. Ma tahaksin komöödiat luua, mis raamatuna ja näitelaval kestvama eaga oleks." on öelnud Vilde "pisuhänna" alguse kohta. Konfliktid ja sekeldused "Tabamata ime" näidendi ja esiklavastuse ümber andsid Vildele omakorda uut ainest näidendi "Pisuhänd" loomiseks. Vilde kirjutab sel teemal Bernhard Lindele: Kui ma "Pisuhännale" lõpupunkti panin, ütlesin naerdes naisele: "Soo, nüüd olen kõik arvustajad ja auhindajad ära vihastanud ei minu silmad kiitlikku kriitikat ega auhinda enam näe. Vilde tõi draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused(kunst, seltskond, äri küsimused). Pisuhänd on küllastaud kollisioonidega, tegelaste vahelised konfliktid algavad kohe esimesest etteastest. Artor opereerib suuremate ja väiksemate lava efektidega(Näiteks
Siis tuleb külla neile Proua Linde, Helmer palub, et Nora ütleks vajadusel, et teda pole kodus kuid selleks ei olnud tollel hetkel vajadust. Linde ja Nora pole üksteist pea 10 aastat näinud. Linde kohta oli lehe kirjutatud, tal oli mehest kas lahkunud ja mees oli kõik ka lapsed talt võttnud või mees oli surnud- igatahes Nora ei soovinud egoistlik olla ja tahtis kuulata kõike mis Lindal kosta on, siiski ei suutnud ta hoida endas rõõmu rääkida Lindele milline õnn ja raha neil Helmeri kõrgendusega sülle on kukkunud. Siiski ei püsinud jutt Linde kohta ja Nora sai rääkida veel kui Linde komenteeris, et nagu vanasti on Nora endiselt kerge raha kulutama, et tegelt on ka nemad pidanud raskusi kannatama ja Nora ise on pidanud ka tööd tegema, käsitööd ja tühja-tähja kui Torvaldi vana tääkoht küllalt sisse ei toonud, väljavaateid ei pakkunud ja Torvald haigeks jäi, nii, et pidid Itaaliasse
Siis sattusin ma sinu majja…” Lisaks, kuna Nora teadis, et tema ülesanne oli majas lapsi kasvatada ja pere õnnelikuna hoida, üritas ta teha kõike, et tema mees oleks õnnelik (ehk alguses nii Nora kui Helmeri arvates oli Nora ainuke ülesanne Helmeri rahludamine). 3. Millise ähvardusega esineb Krogstad ja mis nõudmised esitab Norale? Krogstadil oli pangas töökoht ning Helmer, saades uueks “šeffiks” tahtis Krogstadi vallandada ning oli nõus Krogstadi ameti üle andma Lindele. Kuna Helmer ei olnud Nora võlast teadlik, ähvardas Krogstad Helmerile Nora saladuse edasi rääkida ning tahtis Nora saladuse ka teisele ära rääkida. Esiteks oli laenu võtmine patt ning teiseks oli Nora võlakirjale võltsinud oma isa allkirja. Kuna Krogstad oli kuulnud, et Nora oli palunud Helmerilt, et too võtaks proua Linde panka tööle, arvas Krogstad, et Noral on piisavalt võimu oma suhtes, et veenda Helmerit, et too jätaks Krogstadile oma töökoha alles.
nõudliku kunsti. "Ma tahaks midagi toekamat ning sügavamale lõikavamat teha, ma ei tööta üle pea mitte väga ruttu,veel vähem võin ma ruttuga head luua. Ma tahaksin komöödiat luua, mis raamatuna ja näitelaval kestvama eaga oleks." on öelnud Vilde "pisuhänna" alguse kohta. Konfliktid ja sekeldused "Tabamata ime" näidendi ja esiklavastuse ümber andsid Vildele omakorda uut ainest näidendi "Pisuhänd" loomiseks. Vilde kirjutab sel teemal Bernhard Lindele: Kui ma "Pisuhännale" lõpupunkti panin, ütlesin naerdes naisele: "Soo, nüüd olen kõik arvustajad ja auhindajad ära vihastanud ei minu silmad kiitlikku kriitikat ega auhinda enam näe. Vilde tõi draamakirjandusse uued ained ja probleemiasetused(kunst, seltskond, äri küsimused). Pisuhänd on küllastaud kollisioonidega, tegelaste vahelised konfliktid algavad kohe esimesest etteastest. Artor opereerib suuremate ja väiksemate lava efektidega(Näiteks
annaabi.ee 
