reguleerida keskasendisse.Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse
keskasendisse.Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega.Vertikaaltelje asendi vahepealset loodimist tuleb teha täisvõte vahel. ..Polügonomeetria nurgamõõtmised, juhul kui on tegemist rohkem kui kahe suunaga, tuleks sooritada Struve e. Ringvõtete meetodil, mis on kõige lihtsam ja annab rea võrdtäpseid sõltumatuid mõõteandmeid.Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem.algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund.esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta.pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile(horisondi sulgemine).kui pikksilm liikus suunamisel juhuslikult üle märgi, keeratakse edasi terve ring.kui ülejäänud tolerantsid on ületatakse, sooritatakse kordusmõõtmised pärast
Aluslauda võib pöörata ümber vertikaaltelje, muuta tema kallet kruvidega 7, 7´, 12 (joon. 19.3) ja kinnitada liikumatult. Mõõtmise ajal peab aluslaua kalle olema selline, et temale paigutatud objekti murdvad või peegeldavad tahud asetseksid vertikaalselt, st paralleelselt kollimaatori piluga. Aluslaua asend on õige, kui pikksilma niitristi vertikaaljoon on paralleelne objektilt peegeldunud või murdunud kiirtest tekkinud pilu kujutisega. Limbile kantud ringskaalal B (joon. 19.2) määratakse kollimaatorist väljunud ning aluslauale C paigutatud objektilt peegeldunud, murdunud või difrageerunud kiirte suund pikksilma asendi järgi. Seepärast on pikksilm kinnitatud goniomeetri alusele nii, et teda on võimalik pöörata limbi ja aluslaua tsentreid läbiva vertikaaltelje, st goniomeetri vertikaaltelje ümber. Limbi skaala on jaotatud kraadideks ja selle osadeks
tugevasti; 4. Lõplik suunamine tuleb sooritada suunamiskruvi sissekeeramisega; 5. Suunamiskruvi ei tohiks olla oma tööpiirkonna lõppu keeratud, iga kahekolme võtte järel tuleks see reguleerida keskasendisse. 9) Loetle vähemalt 5 Struve (ringvõtete) meetodi nõudest: 1. Enne esimest poolvõtet tuleks alidaadi pöörata mõned ringid võtte suunas, viseerida siis esimesele märgile ja seada limbile algsuuna lugem; 2. Algsuunaks valitakse parima nähtavusega suund (enamasti põhjavõi kirdepoolne); 3. Esmalt fokuseeritakse kaugeimale, hästinähtavale punktile ja võimalusel enam fokuseerimist ei muudeta; 4. Pikksilm suunatakse järjekorras päripäeva kõikidele punktidele, kusjuures lõpuks suunatakse uuesti esimesele punktile (horisondi lugemine). Lugemite erinesvus esimesel punktil näitab instrumendi püsivust poolvõttes; 5
kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180o, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV-c või RP + c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud.
kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180o, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV-c või RP + c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud.
vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180 o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis.Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga:c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV-c vôi RP+c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse niitristi
okulaarikorpuse kinnituskruvisid. · Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH)(kollimatsiooniviga). Kontrolliks viseeritakse vertikaalringi asendis RP instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse vertikaalringi asendis RV. Kui lugemite vahe on täpselt 180 o00', siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemimikroskoobile lugem RV-c või RP + c, kusjuures niitristiku kese nihkub vaadeldavalt punktilt. Järgnevalt lõdvestatakse kergelt vertikaalsed paranduskruvid ja nihutatakse
vabastades eelnevalt veidi okulaarikorpuse kinnituskruvisid. Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH)(kollimatsiooniviga). Kontrolliks viseeritakse vertikaalringi asendis RP instrumendi horisondi kõrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse vertikaalringi asendis RV. Kui lugemite vahe on täpselt 180 o00’, siis on nõue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis Keskmiste lugemite vahe võrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1180o)+(RV2-RP2180o)/4. Lubatud viga 1’-2’. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemimikroskoobile lugem RV-c või RP + c, kusjuures niitristiku kese nihkub vaadeldavalt punktilt. Järgnevalt lõdvestatakse kergelt
pöörata, vabastades veidi okulaarituubuse kinnituskruvisid. Justeerimata vertikaalniidi puhul tuleb viseerida ainult niitristi keskpunktiga. 4.Viseerimistelg peab olema risti horisontaalteljega (KKHH) Kontrolliks viseeritakse RV asendis instrumendi horisondi kôrgusel asuvale punktile ja tehakse lugem. Sama korratakse pikksilma asendis RP. Kui keskmiste lugemite vahe on täpselt 180 o, siis on nôue täidetud. Kui ei siis antakse limbile uus asend, vabastades limbi kruvi ning keerates korpust 180o ning tehakse uued lugemid RV ja RP asendis. Keskmiste lugemite vahe vôrdub kahekordse kollimatsiooniveaga. Kollimatsiooniviga: c = (RV1-RP1±180o)+(RV2-RP2±180o)/4. Lubatud viga 1'-2'. Vea parandamiseks pannakse alidaadi peenliigutuskruvi abil lugemi tegemise skaalale lugem RV- c vôi RP+c, tulemusena on niitristi keskpunkt punktilt ära nihkunud. Justeerimiseks nihutatakse