Erinevalt vene keelest seostus pruun eestlastele ka määrdunuga. (Degel 2005: 110–111) 3.8 Hall/серый Mõlemas keeles assotsieerub hall igavuse, ilmetuse ja argipäevasusega. Eesti keeles tähistab hall lisaks ka "muistset". Erinevalt eesti keelest seostub hall veel ka harimatusega. (Degel 2005: 111–112) 7 3.9 Lilla/фиолетовый Lillaga seonduv on eesti ja vene keeles üpriski erinev, kuid siiski assotsieerus lillaga mõlema keele kõnelejatele "mitmevärviline" ning ka vikerkaar ning loojang. Eestlased tundsid lisaks ka positiivseid seoseid: edevus, elavus, erksus. Eestikeelsetes fraseologismides tähistab lilla kergemeelsust ning ka viha. Venekeelse голубой kombel seostub eesti keeles lilla homoseksuaalsusega. (Degel 2005: 112) 3.10 Oranž/оранжевый
Anttila ning valguskujundused olid Torkel Blomkvisti poolt. Tantsib Vanemuine rahvusvaheline balletitrupp ning laval astub üles ka pisike koer. Ballet ,,Pähklipureja" jutustab loo kahest orvust Petterist ja Lottast, kes oma unenäos triivivad fantaasiamaailma ning näevad seal igasugused kummalisi ja põnevaid asju. Esimeses vaatuses lähevad orvud Petter ja Lotta, kes elavad väikeses Rootsi külas koos oma tädikeste Pruuni, Rohelise ja Lillaga jõulude eel metsast kuuske tooma. Nendega on kaasas ka tädikeste hea sõber ja naaber Onu Sinine.Suurt kuuske aitab neil saanile tõsta lahke Söepõletaja, kes elab oma söekuhja kõrval.Kodus on jõuluettevalmistused täies hoos. Lapsed on elevil ja tahavad näha oma kaunist jõulupuud, kuna nad pole varem jõule tähistanud.Lõpuks avab Onu Sinine ukse põnevasse tuledest säravasse saali. Saabuvad külalised ja jõulupidu võib alata. Saabub jõulusokk kinkidega, kui
ta nahk on kõige siledam ja siidisem tee Ta sosinad pesevad sind nagu vihm ta pilgud raksatavad sinusse nagu pikne Analüüs ·Luuletus on vabavärsiline (a,b,c,d...) ·Luuletus on oma zanri poolest vabavärsile, aga meenutab oodi. ·Kujundid Epiteedid on märgitud-rohelisega Isikustamine on märgitud- sinisega Võrdlus on märgitud- punasega Metafoor on märgitud- lillaga Autor on üritanud oma luuletusega öelda seda, et maailmas on väga palju vastamata armastusi ja kui sa ainult suvatseksid mõnele armastusele vastata, siis tunneksid sa kõiki armastuse häid ja halbu külgi. Kokkuvõte luulekogust loodusluule- "Lõkke ääres" "Meie mõis oli vahepeal" "Sügis hakkas" "KOLM HOMMIKUMAA KUNINGAT" "Olen puu" "Raagus kodupuude ustav rivi" armastusluule- "VENNA SÕJALAUL" "Ole siin" "Ma olen vastamata armastusest" "Kes armastab pimesi teist"
Miks mitmetes Euroopa riikides kehtestati kahe maailmasõja vahelisel perioodil diktatuur? [Sinisega on esitatud probleemipüstitus Rohelisega on toodud ajaline määratlus: kahe maailmasõja vaheline periood. Lillaga on esitatud faktid. Oma põhjendatud arvamus. Olulisel kohal on põhjus-tagajärg seosed ja järeldused, vaata musta teksti] 11. novembril 1918. aastal sõlmiti Antandi ja Saksamaa vahel Compiegne`i vaherahu lõppes Esimene maailmasõda. Lõppenud suure sõja võitsid demokraatlikud suurriigid (USA, Suurbritannia, Prantsusmaa), mistõttu valisid demokraatia suuna ka impeeriumide lagunemisel tekkinud uued riigid (näiteks Eesti Vabariik, mis tekkis 24. veebruaril 1918. aastal)
Kaart 1. Euroopa geoloogiline ehitus. Sinised alad Kaledoonia kurdalad. lillad alad IdaEuroopa platvormi ja Fennoskandia kilbi alad. Kollased alad Hertsüünia kurdalad. Roosad alad Alpi kurdalad. Euroopa geoloogiline ehitus. Euroopa reljeefi on kujundanud mitmed mäetekke protsessid. Kaledoonia kurrutusel (540 400 Ma) (joonisel hele ja tume sinised alad) on tekkinud Skandinaavia mäestik, mis tänaseks on kulunud madalaks, väikeste absoluutsete kõrgustega mäestikuks kuni 2500 m). Lillaga on tähistatud IdaEuroopa platvormi ja fennoskandia kilbi osad. Mõlemad asuvad kristalsetel kivimitel, kuid fennoskandia kilbil puudub setenditest pealiskord. Fennoskandia kilbil asuvad Soome, osa Rootsist. Reljeef on neil aladel tasane, liigendatud kõrgustikega. Kollased alad tähistavad Hertsüünia kurdala (400 250 Ma), sellele alale jäävad Prantsuse keskmäestik, Vogeesid. hertsüünia kurrutusel tekkinud mäed on
mutatsioon. 6 3. LILLA ARHITEKTUURIS Lillat arhitektuuris me tihti ei kohta, sest lilla on küllaltki spetsiifiline värv ning ei sobitu hästi teiste toonidega, teda on raske kombineerida linnaruumi kui ka looduskeskkonda. Lilla värv võib mõjuda kitšilikult ja kunstlikult. Samas tuhmimad lilla varjundid mõjuvad arhitektuuris huvitavalt, aga samas tuleb lillaga ettevaatlik olla, kuna võib kergesti ületada hea maitse ja esteetika piiri. Lillad detailid näiteks aknaraamid, uksed või üksikud plaadid eksterjööris on julge ja riskantne valik. Lillat inerjööris kasutatake märksa rohkem kui eksterjööris, sest teda on lihtsam kombineerida erinevate sisekujunduselementidega hoone sees. Näiteks neutraalsete toonidega ruumi sobitub hästi lilla mööbel, sellisel juhul tulevad hästi esile mööbli ruum ja värv. Samas väiksemad
raske saada. Tänapäeval on seda muidugi raske mõista. Värvil on erinevad omadused ning mõjub erinevaltele inimestele loomulikult erinevalt. Mõne inimese muudab ta rahutuks mõnele mõjub ta just rahustavalt. Selle värviga tuleb olla ülimalt hoolikas kuna ta on suhteliselt ohtlik, võib kutsuda esile mõnes inimeses negatiivseid tundeid. Kogusin informatsiooni ka selle kohta kuidas värv toimib ruumis. Ka siin kehtib põhitõde et ei tasu liialdada lillaga. 9 Kasutatud kirjandus 1.Targu talita nr. 50 (12.12.2002) 2.Niiberg, T. Värvide maailm. Tallinn: 2003 3. Uiga, S. Inimene värvilises maailmas. Tallinn: 2002 http://naistemaailm.ee/?art_magaz=3&id=4517 (08.10.2007) http://lemill.net/content/webpages/varvivaliku-pohimotted (10.26.2009) http://kristlus.varstukk.edu.ee/kristlikkultuur/piibel/kristlikud- sFCmbolid/vE4rvisFCmboolika.php
Ning öö on kuldne kauge ring, mis laotusen veerleb vaid. Päev ainult paistab, paistab maid. Sind armastan, sind ihkan Ing! Ja õitsmine mind võtab tappa, üks meri üle mu, üks õite torm. Ma olen jõvvetu, ma olen orb, ning õitsmine mind võtab tappa. Viies kiri Oi, imelik päev! oi, imelik öö! Päikene istun on taeva jaspisest telgedelle, otspoolid purpurist koet hakan on tantsitama, lõime kullased vihid vilavad sugadelle. Pilved valgetel süstadel kangaid läin laotama: rohelist lillaga, kollast ja sinist punasega maale ja merele, metsa ja nurmele saotama. Päev ajab hommikust õhtusse kuldse hobusega. Oi, imelik päev! oi, imelik öö! Hõbedast odasid heitvad, kive lingutavad taevased sõdurid ilmadest ilmadesse, võidetud kuulmata murret käsi ringutavad, verisel pilgul vaatvad võitja silmadesse. Hääleta veereb hõbene jäistelle sildadelle. Vanavanker ehitet säravaisse helmetesse. Ootmata tõugatakse kuupaat taeva randadelle. Kuldkollane laul
· Iseloomusta linnade paiknemist. Püüa temaatiliste kaartide abil seletada, miks on suuremad linnad kujunenud just nendesse kohtadesse. Enamus linnadest asub jõgede ääres, samuti on jõgede kaldadele kujunenud suuremad tööstuslikud piirkonnad ( Nt Ruhri piirkond). Kõige rohkem linnu asub Lääne-Saksamaal. Paljud mitte-jõeäärsed linnad jäävad mägede orgudesse. · Milliseid energiavarasid leidub selles riigis? Riigis leidub: 1. kivisüsi, turvast (lillaga) 2. naftat (sinisega) 3. erinevaid gaase (rohelisega) 4. uraani (tuumaenergia jaoks, tumesinisega) 5. erinevad taastuvad energiaallikad (oranziga) 6. gioenergia, päikeseenergia, tuuleenergia (punasega) · Milliseid energiavarusid riik ekspordib, milliseid impordib? Riik ekspordib (2003 a seisuga): 1. raud 2. metaan 3. hüdroenergia 4. 5. geotermaalne energia
annaabi.ee 
