2008 2009 3,2 0,1 · MAKSUVALMIDUSE KORDAJA: Näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase. Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma. · PUHASKÄIBE KAPITAL: käibevara-lühiajalised kohustused 2008 2009 5 313 548 2 642 541 Näitajat nimetatakse ka: töökapital. Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaadates seoseseid firma varade ja kohustuste komponentide vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapitali. Puhta käibekapitali suurus võimaldab hinnata likviidsete varade reservi, mis on kasutatav
saab hinnata kui mitme krooni ulatuses on olemas kõrge likviidusega käibevara iga lühiajalise võlakohustuse krooni kohta. Maksevalmiduse kordaja (Cash Ratio) * näitajat nimetatakse ka: rahaliste vahendite tase Maksevalmiduse kordaja näitab millise osa lühiajalistest kohustustest on ettevõte võimeline koheselt tasuma Puhas käibekapital (Net Working Capital) * näitajat nimetatakse ka: töökapital Puhaskäibekapital ei ole küll suhtarv vaid rahaline suurus, aga likviiduse kohta saab hinnangu anda alles siis, kui on analüüsitud käibekapitali juhtimist, vaa vahel. Käibekapitali eesmärgiks on luua tingimused ja eeldused ettevõtte jooksvaks tegevuseks. Puhaskäibekapital iseloomustab investeeringuid käibekapi varade reservi, mis on kasutatav rahaliste sissetulekute ja väljaminekute tasakaalustamiseks kriisi korral, samuti ka võimalike kahjumite katmiseks, mis või konverteerimisel rahaks Käibekapitali osatähtsus varadest
78-le kroonile, seega arvestades piima läbimüüki 1900 tonni 2002. aastal, see teeb vähem laekumist 1 083 000 krooni võrra, s.o. 10% talu kogukäibest. Allpool joonisel on välja toodud likviidsustasemete võrdlus 2001. aasatal ja 2002. aastal. 15 2.5 2 1.5 2001 1 2002 0.5 0 Likviidsuse I Likviiduse II Likviidsuse III tase tase tase Joonis 7. I, II ja III likviidsustaseme võrdlus 2001 ja 2002. aastal 3.3.2. Kapitali struktuuri (finantsvõimenduse) suhtarvud Kui talu soovib oma tegevust laiendada, on tal vajalike rahaliste vahendite hankimiseks üheks võimaluseks laenu võtmine. Tabel 5. Võlakordaja Kaska-Luiga talus Aasta 2001 2002
Klassikaline võte toimub 5 suhtarvu jaotusena. Suhtarvudest saadava info tõlgendamine eh interpreteerimine sõltub olulisel määral kuidas on aruande perioodi majandustehinguid raamatupidamises kajastatud (kvaliteet) ja millised on interpreteeria kogemused ja kvalifikatsioon maksevõime ehk likviidsuse suhtarvud. Maksevõime on ettevõtte võime tasuda tähtaegselt oma kohustused. Lühiajalised kohustused tasutakse tavaliiselt käibevarade arvelt. 1. Ettevõtte käibevarad liigitakse likviiduse alusel 4 rühma alates kõige likviidsemast. o Sularaha ja pangakontod o Lühiajalised väärtpaberid o Lühiajaline võlgnevus ehk nõuded o Varud maksevõime näitajad iseloomustavad ettevõtte võimalusi täita kreeditoride nõuded puhaskäibekapital on summa mille võrra käibevarade maksumus ületab lühiajaliste summa. Puhaskäibekapital= käibevarad lühiajalised kohustused. Puhas käibekapital
maj. vastutus langeb müüjale; 2)regressiõiguseta F e. Lühiajalised kohustused: 1)nõudmiseni kohustused; diskontoF- koguvastutus faktoril, kogu risk tema peal, 2)tähtajalised ja muud hoiused järelejäänud tähtajaga ~1 intressimäär kõrge; tagatiseks nõuded ostja vastu; kuu; 3)emit. võlakirjad --"-- 1 kuu; 4)muud kohustused 3)konfidentsiaalne e. varjatud F- ostjale sellest ette ei --"--1 kuu. Kuuajalise likviiduse normatiiv 35% teatata, leping kolmepoolne. Ostja maksab sellele, kes Riskide konsentreerumine See on suurte summade välja arve esitab; 4)siseriiklik F; 5)ekspordi F; 6)tarbjaF e. laenamine ühele kliendile või omavahel seotud osa- järelmaksuga ostmine; 7)spetsiifiline teenus: avatud e. poolele. Kõrge riskikonsent. subjektideks loetakse konvensiaalne F- universaalne müüja teenindamise üks klient või omavahel seotud osapooled, kui nende
nõudmised ekstreemsetes olukordades? Kui mingeid ekstreemseid olukordi ei teki, siis peab pank arvestama sellega, et suurem sularaha kassapositsioon on tekitanud pangale potentsiaalse kulu, millele praktiliselt puudub põhjendus. Seetõttu tuleb likviidsuse kindlustamisel alati kaaluda alternatiivvarade kasutamist, mida on võimalik suhteliselt kiiresti rahaks vahetada. Pankade likviidsusvajadus Tegelikult on pankadel likviiduse hindamisel ja juhtimisel põhimõtteliselt samad probleemid võrreldes teiste äriettevõtetega, kuid olles spetsialiseerunud finantstehingutele, omab likviidsuse küsimus neile veelgi olulisemat tähendust võrreldes teiste ettevõtetega. Tavaettevõtetel on likviidsusprobleemide lahendamiseks võimalik laenata raha pankadelt ning pankadel on sellises olukorras võimalus samuti saada laenu konkurentidelt või keskpangalt
Kuldne bilansireegel ütleb, et pika kasutusajaga varad peavad olema finantseeritud pikaajaliste vahenditega. Ettevõtte maksevõimelisuse analüüs on tihedalt seotud likviidsuse mõistega. Vara likviidsus on ettevõtte varade võime muutuda (konverteeruda) maksevahendeiks. Ettevõtte likviidsus sõltub ettevõtte varade likviidsusest. Tõsisema likviiduskriisi korral ei ole ettevõte võimeline tasuma oma jooksvaid võlgu ja kohustusi (Banhard jt 2001, lk 92). Likviiduse puhul võib analüütikut huvitada, kas: ettevõttel esineb likviidsusraskusi ja kui esineb, siis kui tõsised need on; ettevõtte võimeline tasuma oma lühiajalisi kohustusi ning kui kiiresti; tegemist on jätkuvalt tegutseva ettevõttega; ettevõte on võimeline taotlema täiendavat krediiti; ettevõte kasutab oma käibevahendeid optimaalselt. Kui aga maksevõime ei ole piisav kõigi tähtajaliste maksekohustuste tasumiseks, on
annaabi.ee 
