Likvideerimise võib tingida äriühingupankrot, sundlõpetamine või kohtumääruse abil või omanike otsus äriühing lõpetada vabatahtlikult. Äriühingu äriregistrist kustutamisele peab eelnema äriühingu kohustuste täitmine. Likvideerimismenetluse raames tuleb teha järgmised toimingud: koostada majandustegevuse ülevaade osanikel võtta vastu lõpetamisotsus teavitada võlausaldajaid teha kanne äriregistrisse (likvideerimisteade ja likvideerijate nimi) koostada likvideerimise algbilanss müüa vara, sisse nõuda võlad, rahuldada võlausaldajate nõuded koostada lõppbilanss ja varajaotusplaan (müüakse osaühingu vara, rahuldatakse võlausaldajate nõuded, jaotatakse allesjäänud vara osanike vahel ning lõpuks kustutatakse osaühing äriregistrist) Likvideerimine kui menetlus seisneb ühingule kuuluva vara jaotamises ning on suunatud
Nendeks on 1) osanike otsus; 2) kohtuotsus; 3) tähtaja möödumine; 4) muu seaduses ettenähtud alus. Ühingu lõpetamine võib toimuda ka ülevõtmisega. Ülevõtmine on ühingu lõpetamise vorm, mille aluseks on kohtuotsus. TÜ ja UÜ likvideerimine algab likvideerijate määramisega. Seaduse järgi on nendeks osanikud. Ühingu likvideerimise kohta tuleb viivitamatult avaldada teade Ametlikes Teadaannetes, samuti saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteade. Nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud viimase teate avaldamisest. Täis- ja usaldusühingu esindamine, vastutus ja lõpetamine Likvideerimise eesmärgiks on võlgade tasumine, allesjäänud vara jaotamine ja ühingu lõpetamise vormistamine. Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: Tarbijate või muude hüvede kasutajatena; Hankijatena; Tööpanuse kaudu;
Nii peavad 19 likvideerijad esitama pankrotiavalduse, kus selgub et äriühingu varast ei jätku võlausaldaajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Samuti on likvideerijate kohustuseks bilansi koostamine likvideerimise alustamisel ja võlausaldajatele teatamine. Mis puutub võlausaldajate teatamisse, siis viimaste kaitse huvides tuleb vastav teade avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kui aga võlausaldaja on teada, tuleb likvideerimisteade talle saata. Võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on neli kuud, arvates likvideerimisteate avaldamisest. Nõudest õigeaegne teatamata jätmine ei mõjuta nõude kehtivust. Olenemata sellest, kas äriühingule teadaolev võlausaldaja esitas oma nõude või mitte, tuleb tema nõudele vastav rahasumma deponeerida. Deponeerimisele kuulub ka summa, mida võlausaldaja ei võta vastu, kuna nõude täitmise tähtpäev ei ole veel saabunud. Kui võlausaldajate nõuded on
likvideerimine on menetlus, mis reguleerib juriidilise isiku tegevuse lõpetamiseks vajalike toimingute tegemist, eelkõife vara müüki, võlausaldajate nõuete rahuldamist, järelejääva vara jaotamist ning juriidilise isiku kustutamist vastavast registrist (TsÜS §41-46) lõpetamisele järgneb likvideerimine likvideerimine ei mõjuta JI õigus- ega teovõimet likvideerija on seaduslik esindaja likvideerimise kohta tuleb avalada likvideerimisteade ja võlausaldajate kohustus on esitada nõuded (nõue tuleb täita… võib ka anda tagatse või hoiustada) Juriidiline isik kui õigussubjekt lõpeb registrist kustutamisega (õigustloov tähendus). Kustutamise järgselt on võimalik juriidilise isiku täiendav likvideerimine. JI lõpetamise üldised alused TsÜS §39 ja 40 lg1 JI LÕPETAMISE KAKS VIISI ON: 1) vabatahtlik lõpetamine (TsÜS §39 p 1-4) – eraõigusliku JI lõpetamine üldkoosolekul või muu pädeva
tegemiseks. (6) Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid. (7) Huvitatud isiku nõudmisel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija. (8) Likvideerimise ajal tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus «likvideerimisel». §42. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine (1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate juriidilise isiku likvideerimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded juriidilise isiku vastu nelja kuu jooksul teate avaldamisest arvates. Kui juriidilise isiku nime on muudetud teate avaldamisele eelneva kahe aasta jooksul, tuleb likvideerimisteates märkida ka juriidilise isiku varasemad nimed.
tegemiseks. (6) Kui likvideerijaid ei ole määratud kohtu poolt, võib neid tagasi kutsuda nagu juhatuse liikmeid. (7) Huvitatud isiku nõudmisel võib kohus likvideerija mõjuval põhjusel tagasi kutsuda, sõltumata juriidilise isiku lõpetamise alusest. Sel juhul määrab kohus uue likvideerija. (8) Likvideerimise ajal tuleb juriidilise isiku nimele lisada märkus «likvideerimisel». §42. Likvideerimisteade ja nõuete esitamine (1) Likvideerijad avaldavad viivitamata teate juriidilise isiku likvideerimise kohta ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. (2) Likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded juriidilise isiku vastu nelja kuu jooksul teate avaldamisest arvates. Kui juriidilise isiku nime on muudetud teate avaldamisele eelneva kahe aasta jooksul, tuleb likvideerimisteates märkida ka juriidilise isiku varasemad nimed.
Vastavalt §-dele 210 ja 373 peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse, kui selgub, et äriühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks. Samuti on likvideerijate kohustusteks bilansi koostamine likvideerimise alustamisel (§-d 211 ja 374) ja võlausaldajatele teatamine (§-d 212 ja 375). Mis puutub võlausaldajatele teatamisse, siis viimaste kaitse huvides tuleb vastav teade avaldada Ametlikes Teadaannetes. Kui aga võlausaldaja on teada, tuleb likvideerimisteade talle saata. Võlausaldajate nõuete esitamise tähtaeg on seaduses sätestatud imperatiivse normiga - vastavalt §-dele 213 ja 376 on selleks tähtajaks 4 kuud, arvates viimase teate avaldamisest (viimaseks teateks seaduse tähenduses on teade, mis ilmus hiljem). Olenemata sellest, kas äriühingule teadaolev võlausaldaja esitas oma nõude või mitte, tuleb tema nõudele vastav rahasumma deponeerida. Deponeerimisele kuulub ka summa, mida
Ühingu toimingute lõpetamine hõlmab nii seadusest kui ka lepingutest tulenevate kohustuste täitmise lõpuleviimist, võlgade sissenõudmist, vara müüki ja muude likvideerimiseks vajalike tehingute tegemist. Mittetulundusühingute seadus näeb ette likvideerimisteate avaldamise ajalehes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi tuleb selline teade avaldada ka Riigi Teataja Lisas. Samuti paneb nimetatud seadus likvideerijatele kohustuse saata teada olevatele võlausaldajatele likvideerimisteade. Nimetatud korda, samuti teisi tsiviilseadustiku üldosa seadusega kehtestatud likvideerimismenetluse sätteid, mis ei ole vastuolus mittetulundusühingute seaduse vastavate ettekirjutustega, on otstarbekas rakendada ka ühingute puhul. Juhul kui likvideerimisel selgub, et ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerimiskomisjon esitama ühingu pankrotiavalduse, lisades sellele oma võlanimekirja vastavalt pankrotiseaduse §le 8
Ühingu toimingute lõpetamine hõlmab nii seadusest kui ka lepingutest tulenevate kohustuste täitmise lõpuleviimist, võlgade sissenõudmist, vara müüki ja muude likvideerimiseks vajalike tehingute tegemist. Mittetulundusühingute seadus näeb ette likvideerimisteate avaldamise ajalehes. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse järgi tuleb selline teade avaldada ka Riigi Teataja Lisas. Samuti paneb nimetatud seadus likvideerijatele kohustuse saata teada olevatele võlausaldajatele likvideerimisteade. Nimetatud korda, samuti teisi tsiviilseadustiku üldosa seadusega kehtestatud likvideerimismenetluse sätteid, mis ei ole vastuolus mittetulundusühingute seaduse vastavate ettekirjutustega, on otstarbekas rakendada ka ühingute puhul. Juhul kui likvideerimisel selgub, et ühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peab likvideerimiskomisjon esitama ühingu pankrotiavalduse, lisades sellele oma võlanimekirja vastavalt pankrotiseaduse §le 8