Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri langedes, takistus väheneb.Mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus. 5.Mis on ülijuhtivus?- Ülijuhtivus on nähtus kus mõnedel ainetel temp. 0 kelvini lähistel eritakistus praktiliselt kaob. 6.Mis on kõrgtemp ülijuht?- Kõrgtemperatuuril juht on aine, mille ülijuhtivus algab kõrgemal temperatuurist kui 25 kelvinit. 7.Mis on jadaühendus?- Jada ühenduse korral on voolutugevus muutumatu ja koguupinge võrdeline üksikute pingete summadega. Jada on järjest ühendatud. 8.Mis on rööpühendus?- Rööpühenduse korral tarbijad ei sõltu üksteisest. Pinge on muutumatu ehk konstantne
Vahelduvvool on elektrivool, mille puhul voolu tugevus ja suund muutuvad perioodiliselt. 15. Pinget mõõdetakse voltmeetriga ja ühendatakse vooluringi tarbijaga rööbiti ehk paralleelselt. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga ja ühendatakse jadamisi ehk järjestikku. 16. Vooluring vooluallika, 3 jadamisi tarviti ja lülitiga. Jadaühenduses on pinge U=U1+U2. 17. Vooluring vooluallika, 3 rööbiti tarviti ja lülitiga. Rööpühenduse korral pinge U=U1=U2. 18. Ülijuhtivus on nähtus, kus metallide takistus muutub peaaegu nulliks. 19. Joul- Lenzi seadus, valem, tähised. Elektrivoolu toimel juhis eraldunud soojushulk võrdub voolutugevuse ruudu, juhi takistuse ja ajavahemiku korrutisega. Q=I2*R*t Q soojushulk (J) I voolutugevus (A) R juhi takistus (oom) t ajavahemik (s) 20. Mis on magnetvälja jõujoon? Joonis. Joon, mille igas punktis asetuvad väikesed magnetnõelad, on joone puutuja sihis. 21
tekitab elektronide omavahelise tõmbumise. Ülijuhtivad elektromagnetid, milles takistuse puudumise tõttu saab tekitada sadadesse ampritesse ulatuvaid voolusid ja seega ülitugevaid magnetvälju. Ülijuhtivad elektriliinid võimaldaksid vabaneda soojuskadudest energia ülekandel. Ülijuhte võib rakendada ülitäpsete magnetvälja mõõturite e magnetomeetrite, aga ka ülitäpsete voltmeetrite valmistamiseks Kõrgtemperatuuriline ülijuhtivus 1986.a saavutasid arvutfirma IBM Zürichi labori teadlased Georg Bednorz ja Alex Müller ülijuhtivuse 35 K juures keraamilised ühendis La-Sr-Cu-O. Kõrgtemperatuurilisteks ülijuhtideks nimetatakse aineid, mille ülijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kõrgem kui 25 K. Kasutatud materjal: Füüsika õpik XI klassile, elekter ja magnetism vikipeedia
sellest ainest valmistatud, ühikulise pikkuse ja ühikulise ristlõikepindalaga keha takistus. Eritakistuse ühik on 1 x m. Takistuse sõltuvus temperatuurist Temperatuuri tõusmisel metallkeha takistus suureneb. Temperatuuri tõusmisel triivi kiirus kahaneb. Metalli takistust põhjustab ioonide soojusvõnkumine. Takistuse temperatuuritegur näitab, kui suur on takistuse(või eritakistuse) suhteline muutus 0°C juures temperatuuri tõusmisel ühe kraadi võrra. Ülijuhtivus Metallide ülijuhtivus: ülijuhtivus-elavhõbeda eritakistus langeb jahutamisel 4,1K juures järsult nullini. Kriitiline temperatuur- kindel ja ainele omane temperatuur mille käigus toimub aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse. Alalisvoolu töö ja võimsus Võimsus- ajaühikus vabanev energia. Nimipinge pinge, millel elektriseade arendab nimivõimsust. Elektrivoolu soojuslik toime ja töö: Joule'i Lenzi seadus väidab, et elektrivoolu toimel juhis
Ülijuhtivus Ülijuhtivus on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Materjale, mis lähevad teataval madalal temperatuuril ülijuhtivasse olekusse nimetatakse ülijuhtideks. Ülijuhis säilib vool energiakadudeta. Kui näiteks tekitada ülijuhtivas rõngas elektrivool ja seejärel vooluallikas eemaldada, siis jääb voolutugevus kuitahes pikaks ajaks muutumatuks. Ülijuhtivust võib käsitada ka kui elektrongaasi ülivoolavust. Ülijuhtivust pole võimalik seletada
Mõõdetakse oomides, tähistatakse suure R-iga. Takistus on võrdeline juhi pikkusega ning pöördvõrdeline pindalaga, samuti sõltub eritakistustest. Temperatuurist sõltub takistus tänu temperatuuritegurile. Positiivse temperatuuriteguri korral takistus suureneb temperatuuri tõustes ning negatiivse temperatuuriteguri korral temperatuuri tõustes, takistus väheneb. Mida suurem on pindala, seda väiksem on takistus. 3. Mis on ülijuhtivus ning mis on kõrgtemperatuuriline ülijuht? Ülijuhtivus on nähtus, kus absoluutse nulltemperatuuri lähedastel temperatuuridel takistus praktiliselt kaob. Kõrgtemperatuuriline ülijuht on aine, mille ülijuhtivus tekib kõrgemal temperatuuril kui 25 kraadi kelvinit. 4. Ohmi seadus+ ülesanne. Ohmi seadus ütleb, et voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R (pinget mõõdetakse voltides, takistust oomides, voolutugevust amprites.)
kiirusest. Ohmi seadus! I=U/R kogu vooluringis I=E/R+r 6. Mis on EMJ? Füüsikaline suurus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 7. Lühis vooluringis. Takistuse nullilähedaseks muutumine. 8. Millest tekib metallides takistus? Vabadest elektronidest ja nende põrgedest ioonidega. 9. Millest takistus sõltub? Temperatuurist ja R=*l/S 10. Mida tähendab ülijuhtivus? Eritakistus läheb metallidel nulliks madala temperatuuri tõttu. 11. Voolu töö energia A=I*U*t Soojushulk Q=I2*R*t 12. Eritakistus 1 m traadi 1 mm2 ristlõike pindala
Elektrivool vabade laengukandjate suunatud liikumine. Voolutugevus näitab kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Alalisvool elektrivoolu tugevus ja suund ei muutu.(akud, patareid) Vahelduvvool elektrivoolu suund ja tugevus muutuvad perioodiliselt Eritaktstus näitab 1 m pikkuse ja 1m2 ristlõike pindalaga juhi takistust. Ülijuhtivus füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks Elektromootorjõud suurus, mis iseloomustab indutseeritud elektrivälja ja kõrvaljõudude poolt positiivse elektrilaengu ümberpaigutamiseks nende jõudude poolt tehtava töö suhet sellesse elektrilaengusse. Elektromotoorjõud tekib mehaanilise,
pöördvõrdeline vooluringi osatakistusega. I=U/R ()7)Juhitakistus on 1 oom kui 1 voldise pinge rakendamisel juhi otstele tekib juhis vool vool tugevusega üks amper 8) Juhi takistus sõltub juhi mõõtmetest ja ainest R=P * l/s p- eritakistus s-ristlõike pindala m2 l-juhi pikkus (m)9)Eritakistus on takistuse sõltuvus ainest. 10) m, * mm2/m11)juhi takistuse sõlt. temperatuurist: Kui temperatuur tõuseb siis takistus suureneb.VALEM!! 12) Ülijuhtivus on sis kui takistus on null. 13) 1.Voolutugevus on kõikdes takistites ühesugue I1=I2=I3=I 2. Kogupinge on võrdne üksikute pingete summaga U=U1+U2+U3 3. Kogutakistus on võrdne üksikute takistuste summaga. R=R1+R2+R3 14) 1. Voolutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne üksikute voolutugevuste summaga vooluringi hargnenud osas. I=I1+I2+I3 2. Pinge on kõikidel takistitel ühesugune. Kogu takistuse pöördväärtus on võrdne üksikute takistuste pöördväärtuste summaga. U=U1=U2=U3 3
keha takistus. RS = l 3. Mida kõrgem temperatuur, seda suurem on metalli takistus. Ioonid võnguvad sõlmpunktides rohkem ning segavad nii juhtivuselektronide suunatud liikumist ning nende kiirus ja voolutugevus väheneb. Ohmi seaduse kohaselt tähendab takistuse suurenemine muutumatu pinge juures voolutugevuse vähenemist. = 0 (1 + * t ) t temperatuur Celsiuse skaalas o eritakistus 0°C juures takistuse temperatuuritegur 4. Ülijuhtivus kui teatul K kraadil olev aine eritakistus langeb järsult nullini. Ülijuhtivas olekus aine on praktiliselt null. Ülijuhtivus on võimalik ainult allpool kriitilist Temperatuuri Tk Kõrgtemperatuurilised ülijuhid on ained, mille ülijuhtivuse kriitiline temperatuur on tunduvalt kõrgem, kui 25K. Aine siirdumine ülijuhtivasse olekusse toimub alati ühel ja kindlal ja ainult sellele ainele omasele kriitilisel temperatuuril Tk. 5. Elektrivoolu töö: A = I*U*t A = Ameh + Q A = I2*R*t
Thouless, F. Duncan M. Haldane ja J. Michael Kosterlitz. Nad avastasid tahketel materjalidel ootamatuid käitumisviise ning lõid nende kummaliste omaduste selgitamiseks ka matemaatilise raamistiku. Nende avastused on toonud kaasa olulisi läbimurdeid mateeria teoreetilistesse käsitlustesse ja loonud perspektiivikaid võimalusi uudsete materjalide loomiseks. Michael Kosterlitz ja David Thouless lükkasid 1970ndatel aastatel ümber tollal kehtinud teooria, mille kohaselt ei olnud ülijuhtivus õhukestes aine kihtides võimalik. Nad näitasid, kuidas ülijuhtivus toimib madalatel temperatuuridel ja seletasid faasivahetuse mehhanismi, mis viib temperatuuri tõusul ülijuhtivuse kadumiseni. David J. Thouless sündis 21. septembril 1934. aastal šotimaal. Thouless sai füüsika professoriks Washingtoni Ülikoolis 1980. aastal. Ta on teinud palju teoreetilisi panuseid, et aru saada aatomitest ja elektronidest laiendatud süsteemis. F. Duncan M. Haldane sündis 14. septembril 1951
Voltmeeter-pinge-rööbiti,ampmeeter-tugevus-jadamisi,takistuse temp.tegur(alfa) näitab, kui suur on takistuse suhteline muutus 0 c juures temp.-i tõstmisel ühe kraadi võrra. kuna ioonide soojusliikumine segab laengukandjate suunatud liikumist, sõltub juhi takistus ja ka tema materjali eritakistus temperatuurist.ülijuhtivas olekus aine eritakistus on praktiliselt null, võimsus-ajaühikus vabanev energia, nimivõimsus,nimipinge-pinge,millel elektriseade arendab niisugust võimsust nagu peale on kirjutatud,joule`i lenzi seadus väidab, et elektivoolu toimel juhis eralduv soojushulk Q on võrdeline voolutugevuse I ruuduga, juhi takistusega R ja voolu kestusega t, el.välja tööd laengukandjate suunatud liikumise tagamisel nimet. El.voolu tööks, kütteseadmes või el.lambis on voolu töö ainsaks tulemuseks soojuse eraldumine. (A=IUt) el.mootori korral tehakse el.enegia arvel mehaanilist tööd(IUt=Am+I ruut t) elektriline võimsus on voolutugevuse ja ping...
võrra. 14. Takistuse arvutamine temperatuuril t. ................................................................................................................................................................................................ ................................................................................................................................................................................................ 15. Mis on ülijuhtivus? Nähtus, kui juhtide temperatuur läheneb absoluutsele nullile (0K), läheneb ka takistus nullile. 16. Mis on elektrivoolu töö? Töö arvutamine. Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. A=UIt 17. Joule-Lenzi seasduse sõnastus ja valem. Elektrivoolu toimel juhis eralduv soojushulk on võrdeline voolutugevuse ruuduga, juhi takistuse ja aja korrutisega Q=I 2 Rt 18
I= qnSv Voolutugevus = koguaeg ühesugune arv (1,6 * 10 astmel -19C * kontsentratsioon * juhi ristlõike pindala * triivliikumise kiirus. 2. Mida näitab takistus ja kuidas sõltub juhi mõõtmetest ja temperatuurist? Takistus näitab kui suurt mõju avaldab juht elektrivoolule. Mõõdetakse oommeetriga. Mida pikem on juht(suurem pindala) seda suurem on takistus ning mida väiksem on. Mida kõrgem temperatuur seda suurem takistus. Metallide takistus temepratuuri tõustes suureneb. 3. Mis on ülijuhtivus? Ülijuhtivus on nähtus kus metalli takistus põhimõtteliselt kaob väga madalatel temperatuuridel. 4. Mis on kõrgtemp ülijuht? Kõrgtemp ülijuht on aine millel ülijuhtivus kehtib kõrgemal temperatuuril kui 25K(kelvinit). 5. Ohmi seadus ? + ül Ohmi seadus – voolutugevus on võrdeline pingega ja pöördvõrdeline takistusega. I=U/R (pinget mõõdetakse voltides, takistust oomides, voolutugevust amprites.) Voolutugevus= pinge/ takistusega
3. Aineeritakistus · Juhi takistus sõltub ka temperatuurist 1. Kui temperatuur tõuseb siis eritakistus suureneb (va.pooljuhtides) 6.Mida näitab aine eritakistus, selle tähis ja mõõtühikud ? Eritakistus näitab kui suur on elektrijuhti läbiva voolu takistus. Eritakistus sõltub materjalist. Tähis ja mõõtühik ( · m) 7.Kuidas sõltub erinevate ainete takistus temperatuurist ? Temperatuuri tõustes eritakistus suureneb. 8.Milles seisneb ülijuhtivus ? Ülijuhtivus seisneb selles, et temperatuuri langedes ( juba väga madalates temperatuurides ) muutub takistus järsul nulliks. 9.Millest sõltub ja kuidas arvutatakse elektrivoolu töö ? Elektrivoolu töö on võrdeline juhi otstele rakendatud pinge, voolutugevuse ja töö sooritamiseks kulunud aja korrutisega A=UIt 10.Tuleta seos kilovatt-tunni ja dzauli vahel. 1kWh = 1000W x 3600s = 3 600 000J = 3,6 MJ 11.Milliseid jõude nim
Kihid võivad olla puidust, paberist jne. Ühendadakse liimi või sideaine abil.(näited: tekstoliit on sama, ainult paberi asemel on puuvillane riie., klaasitekstoliit on sama epoksüüdvaiguga immutatud klaasriide kuumpressimise teel).kasutatakse trükiskeemide alusmaterjalina. Sandwich-tüüpi paneeli- koosnevad kahest tugevast lehest, mille vahel asub väi-kese tihedusega ja tugevusega kiht. Väiskohid on metall-lehed. Keskmine on vahtplast, kumm jne. 19.Metallide elektrijuhtivus ja ülijuhtivus Metallide elektrijuhtivus Metallides on suur vabade elektronide arv kõigi kristalli aatomite valentselektronide arv ja see ei sõltu temperatuurist. Metalli erijuhtivus on määratud vabade elektronide kontsentratsiooniga n ja nende liikuvusega. Lisandid ja defektid suurendavad elektronide hajutamist, vähendavad liikuvust ja seega ka erijuhtivust. Metallide korral kasutatakse juhtivuse iseloomustamiseks rohkem eritakistust. Eritakistust seega lisandid ja defektid suurendavad
S Ülesanded · Vaskjuhet ( = 1,7 · 10-8 ·m), mille pikkus on 100 m ja diameeter 1,2 mm, läbib vooltugevusega 10 A. Kui suur on pinge selle juhi otste vahel? Takistuse sõltuvus temperatuurist · Juhi eritakistus sõltub temperatuurist: = 0 (1+t), kus 0 eritakistus temperatuuril 0 ºC takistuse temperatuuritegur Millal lambipirn tavaliselt läbi põleb ja miks? Ülijuhtivus · Gallium - 1.1 K · Aluminum - 1.2 K · Indium - 3.4 K · Tin - 3.7 K · Mercury - 4.2 K · Lead - 7.2 K · Niobium - 9.3 K · Niobium-Tin - 17.9 K · La-Ba-Cu-oxide - 30 K · Y-Ba-Cu-oxide - 92 K · Tl-Ba-Cu-oxide - 125 K elektrivoolu töö · Elektrivoolu töö on vooluringis elektrienergia teisteks energialiikideks muundumise mõõt. · Töö ühik: dzaul (J) e. vattsekund(W×s) Elektrivoolu toimel eralduv soojushulk
Testeriga saab mõõta nii alalis- kui ka vahelduvpinget ja ka alalis- ning vahelduvvoolu tugevust. 34. Transformaator alandatakse või tõstetakse vahelduvvoolu pinget. 35. Vooluallikas - ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. 36. Vooluring moodustavad omavahel juhtmetega ühendatud vooluallikas, elektritarviti(d) ja lüliti(d). 37. Ülijuhtivus - on füüsikaline nähtus, kus madalatel temperatuuridel aine eritakistus muutub nulliks.
annaabi.ee 
