esitab ajaloolisi sündmusi, räägib sündmustest toimumise järjekorras (Nahkur, Sokk, 2003). Mis on kroonika? Proosavormis, Riimkroonikaid, Läti Hendriku kroonika (Nahkur, Sokk, 2003). Kroonika tähtsus Inimesed loevad ümberkaudsest elust sündmusi, hoiavad kursis ennast, ajaloo allikad, uurijatele minevikust fakte. Kuulsaimad Eesti kroonikud Läti Hendrik (nt: ,,Liivima Kroonika") (Vikipeedia, 2012). Balthasar Russow (nt: ,,Liiwi prowintsi kroonika") (Vikipeedia, 2012). Ahja kroonika Kodu-uurija Gustav Kooskora, eelmise sajandi 70.-80. aastail, keeruline aeg ja keeruline ajastu, põnev lugemismaterjal igale ajaloohuvilisele (Kooskora, 1984). Näide Toome näite ,,Liivimaa kroonikast" Kasutatud allikad G. Kooskora (1984). Ahja kroonika. [2012, 30.10]. http://www.hot.ee/ahjakroonika/ (2012). Balthasar Russow [2012, 30.10]. http://et
kriitikutöö mõjul. Tema teosed : 1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes Virulane 1887: käsikirjaline luulekogu "Õied ja okkad" ei õnnestunud trükis avaldada 1888: "Päästetud" esimene jutustus ajalehe Sakala lisas 18901892: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik "Kümme lugu" 1893: jutustus "Käkimäe kägu" 1894: jutustus "Vari" 1895: jutustus "Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Rändaja", "Ta lendab mesipuu poole") 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel "Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N. Triigi portree Liivist)
mida on nii eesti, vene inglise kui ka soome keeles. Audiogiid maksab 7.00 ning see sisaldab ka ühe inimese piletitasu. 3. RAKVERE ORDULINNUS 3.1. Rakvere ordulinnusest Rakvere ordulinnus asub Lääne-Virumaal, ning kunagi oli see muinas- Viru suuremaid linnuseid. Rakvere ordulinnuse säilinud linnusemüürid on pärit 14.-16. sajandist. Linnuse siseruume on viimasel ajal palju taastatud. Rakvere ordulinnuses on avatud kolm ekspositsiooni- ,,Liiwi Ordu ajalugu", ,,Keskaegne õuduste piinakamber" ja ,,Mõõgad läbi sajandite". Lisaks neile on avatud ka vaateplatvorm. 3.2. Mida Rakvere Ordulinnuses vaadata. Nii nagu iga vaatamisväärsusega, tasub ka Rakvere Ordulinnusele endale kõigepealt pilk peale visata, ning seejärel tutvuda kõige muu huvitavaga. Rakvere Ordulinnus on justkui 16. sajandi linnuse elu-olu kujutav teemapark. Seal saab
kivilinnuste ja kirikute ehitamise kohustus. Tähtsamad lahingud: Kanaveres, Kämblas, Ravilas. Eesti talupoegade armee piiras: Pöide, Tallinna, Padise ja Haapsalu linnust. Peale Jüriöö ülestõusu hakkas kujunema pärisorjus. On arvatud, et kui jüriöö ülestõusu poleks olnud, poleks eesti talupojad pärisorjadeks muutunud. 1346 - Taani müüs oma valdused Põhaj-eesti Saksa- ehk Deutooniordule. 1347 - Saksa ordu andis põhaj eesti Liiwi ordule. Eesti alale jäi alles 3 väikeriiki. MAARAHVAS XIV-XVI SAJAND. Aadlikud asusid elama maale, et oma võimu suurendada. Talu koha eest rendi tasumisel hakkas esikohale tõusma teoorjus, seda eriti eramõisates. Talupojad hakkasid järjest rohkem mõisnike juurest ärajooksma. Nende üles otsimiseks ja tagasi toomiseks seati ametisse haagi- ehk adrakohtunikud. Eestis olid sel ajajärgul adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad ja maavabad. 16. sajandi rahvastiku
Omadused: Glaseeraine Kõrvalmõjud: Pole teada. E903 Karnaubavaha Kasutusala: Puuviljad, taimed, marjad, maiustused, närimiskumm. Omadused: Glaseeraine. Kõrvalmõjud: Pole teada. Kokkuvõte: Ei sööks ise ja ei annaks ka lapsele. Selles palju suhkrut mis ei ole hammastele eriti kasulik ning mul tundlik nahk ning ma vaatan, et mõni aine ei ole nahale hea seega jääb kindlasti ostmata. 5. Kali 3 Kopikat Liiwi Heliis AS Koostis: vesi, naturaalne linnaseekstrakt, happesuse regulaator sidrunhape, süsihappegaas, säilitusained: kaaliumsorbaat, naatriumsorbaat, õlle lõhna- ja maitseaine, magusained (E950, E951, E952, E954), sisaldab fenüülalaniini allikat. E330 Sidrunhape Kasutusala: Lastetoidud, liha ja kala, saiakesed, salatikastmed, toiduõli, margariinid, joogid, toormahlad, mahlad, dzhemmid, jäätis. Omadused: Happesuse regulaator, sekvestrant, emulgaator.
kogumikke: 1885: esimene luuletus "Maikuu öö" ajalehes Virulane 1887: käsikirjaline luulekogu "Õied ja okkad" ei õnnestunud trükis avaldada 1888: "Päästetud" esimene jutustus ajalehe Sakala lisas 189092: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik "Kümme lugu" 1893: jutustus "Käkimäe kägu" 1894: jutustus "Vari" 1895: jutustus "Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Rändaja", "Ta lendab mesipuu poole") 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel "Juhan Liivi luuletused", valikkogum 45 luuletusega. [3] 3.1 PROOSA
Viljandimaa ettevõtted Töötajaid Käive, milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Ekseko AS 173 207 273 323 339 Viiratsi, seafarm Farm Plant 93 357 477 619 Viljandi, Elva, Türi, Taebla, loomasöödad Viljandi Liiwi Heliis 86 131 117 89 95 Viljandi, viin Viljandi Aken ja 347 165 211 286 Uks 357 Viiratsi Saeveski 86 168 276 Puidukoda OÜ 34 66 115 171 188 Karksi-Nuia Sakala Saeveski 75 55 108 133 Suure-Jaani, Põltsamaa
Tallinn: Valgus. Rebassoo, Haide-Ene 1975. Botaanilisi kilde 17 Hiiumaa suvest. Tallinn: Valgus. Relve, Hendrik 1981. Vahtral on sünnipäev sügisel. Tallinn: Valgus. Ridala, Villem 1921. Ringi mööda kodumaad. Tallinn: Maa. Silla, Vasso 1924. Rändur Eestis. 50 marschruuti läbi Eesti. Tallinn: E.S.S. "Kale- vi" Turist-osakond. Sirge, Rudolf 1979. Rabamännid. – Teosed, 5. kd. Lühiproosa II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 274–304. Spuhl-Rotalia, Jaan 1896. Kodumaa kalad: Eesti-, Liiwi- ja Kuuramaa wetes ning Läänemeres elutsevate kalade looduslugu, nende püüdmine kunstliste abinõuu- dega, kaswatamine, kunstlik sugutamine ja kalatiikide asutamine. Viljandi: A. Peet. Tammsaare, A. H. 1988a [1915]. Koitjärvelt I. – A. H. Tammsaare. Kogutud teosed, 16. kd. Publitsistika II. Tallinn: Eesti Raamat, lk 56–61. Tammsaare, A. H. 1988b [1920]. Saaremaa veste. – A. H. Tammsaare. Kogu- tud teosed, 16. kd. Publitsistika II
annaabi.ee 
