Olulised metoodilised vahendid: o Geomeetrilised kujundid – erinev vorm, värvus, suurus; o Paberile liimitud geomeetrilised kujundid; o Erinevad pinnamaterjalid (liivapaber, kumm, siid, puuvill, kare, linane); o Puust plaadid (erinev kaal, värv, vorm); o Silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, muusikakellad, eri lõhnad; o Kõneharjutused; o Kirjutamisharjutused (enne lugemist) nt liivapaberist tähed, laps häälib, puudutab, õhku, lumele jms; o Matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, sini-punased mõõtelindid erineva pikkusega, pärlikeed. Waldorfpedagoogika- Rajaja on Rudolf Steiner. Põhimõtted on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapse arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt tema arengustaadimile. Waldorfpedagoogika põhiprintsiibid: o Looduslähedus;
Ülesannetes järgitakse alati vasakult paremale ladumise (tõstmise) reeglit, nii et laps kujundab ise harjumust kirjutada vasakult paremale. Aistingute arendamise materjalidest aitavad last kirjutusvahendi valitsemiseni jõuda silindrid (väikesi nupukesi käes hoides kasutab laps täpselt samu lihaseid kui pliiatsi hoidmisel) ja tahvlid materjali kareduse määramiseks. "Värvi ise" - tüüpi raamatukesed. Tähtede tundmaõppimine - Lapse loomulik soov kõike käega katsuda; peenest liivapaberist välja lõigatud ja alusele kleebitud tähed, mida laps korduvalt puudutada püüab. Nn "musklimälu". Enamasti tuleb laps tähetede juurde 3,5 - 4,5 aasta vanuses, aeglasemale lapsele tuleb anda aega ja oodata tema huvi tärkamist. Kolmeosaline tund - vea korral ei ütle õpetaja seda kunagi lapsele, vaid kordab õpetust rahulikult nii kaua, kuni laps jõuab ise õige tulemuseni. Järgmiseks õppevahendiks on suurte papist väljalõigatud tähtedega tähestik. Lapsed tunnevad nüüd juba
mistahes käelises tegevuses. Igapäevases elus kirjutamiseks ettevalmistamises kasutatakse näiteks pintsette herneste ladumiseks alusele, lusikat ubade tõstmiseks, pesupulkasid jne. Ülesannetes järgitakse alati vasakult paremale ladumise (tõstmise) reeglit, nii et laps kujundab ise harjumust kirjutada vasakult paremale. Tähtede tundmaõppimise metoodika algab lapse loomulikust soovist kõike käega katsuda, nii on näiteks olemas liivapaberist väljalõigatud ja alusele kleebitud tähed, mida laps korduvalt puudutada püüab. Siis tulevad juba suured papist väljalõigatud tähtedega tähestik. Iga täht on oma lahtris ja laps püüab õiget üles leida. Ja kui laps on juba omandanud teatud hulga tähti, võib talle anda karbikese asjadega, mille nimetust saab ta laduda, nt sõna kana. Koos hääldatakse seda sõna. Laps nimetab häälikuid mida kuulis ja leiab karbist vastava tähe.
(Montessori metoodika ...). 13 1.1. Lugema-õppimine Montessori meetodi järgi Montessori lugemaõppimise metoodika erineb tavapedagoogikas kasutatavast selle poolest, et esmalt õpitakse selgeks tähed, mis võimaldab lapsel varakult iseseisvalt lihtsamaid sõnu laduda (Kikas 2002, 35). Montessori arvates tekib lapsel huvi tähtede vastu 3-4 aastaselt. Tähed omandatakse peenest liivapaberist väljalõigatud tähtede kompimise teel. Kui laps on omandanud juba teatud hulga tähti, võib talle anda karbikese väikeste esemetega, mille nimetust ta saab laduda, nt karu. Sõna hääldatakse koos. Laps nimetab häälikuid, mida ta kuulis, ja leiab häälikule vastava tähe karbist. Järgnevalt võib anda lapsele lihtsaid esemeid kujutavaid pilte ja ta laob pildil olevate esemete nimetusi vahenditega nagu eelnevaltki. Selliste harjutustega hakkab lapsel kujunema
väikeseid laudasid, vaipu, eesriideid, loodust, pilte, miljöö peab olema esteetiliselt kaunis. Maja juures peab olema aed, kus mängida, teha tööd. Oluline osa vahenditel: erineva suuruse, vormi ja värviga geomeertilised kujundid, paberile liimitud geomeetrilised kujunid, erinevad pinnamaterjalid (nt liivapaber, siid), erineva värvi ja vormiga puust plaadid, silindrikujulised karbid erinevate helide tegemiseks, kõneharjutused, kirjutamisharjutused (nt liivapaberist tähed), matemaatilised alged, igal arvul oma värvus, pärlikeed. R. Steiner waldorfpedagoogika rajaja. Töötas välja oma filosoofia (antroposoofia), millele tuginesid erinevad suunad (nt pedagoogika, meditsiin, arhidektuur, põllumajandus). Waldorfpedagoogika käsitlused on rajatud käsitlusele lapsest ja tema arengust. Lapses endas olevaid arenguvõimalusi tuleb teostada vastavalt lapse arengustaadiumile. Lapse psüühilisele arengule tuleb läheneda läbi mõtlemise,
ka vajadusel tähe-hääliku vastavust. Lugemisoskus automatiseerub üha sujuvamaks. Logograafiline etapp (esi-/alfabeetiline etapp) Lastele on rühmaruumis nähtaval tähestik Rühmas on lastele nähtavalt laste vanusele kalender, nädalapäevad, aastaring ja kuud. Osaliselt alfabeetiline etapp Lastel on kasutamiseks tähti erinevatel kujul-täheklotsid, magnettähed, liivapaberist tähed, tähevormid jne. Lastel on kättesaadaval peenmootorikat arendavad mänguasjad-pärlite lükkimised, mosaiik, pintslitega pisikiste esemete tõstmine jms. Alfabeetiline etapp Ortografiline etapp a) kinnistumise faas Lastele on kättesaadaval oma raamatute valmistamise vahendid ( paber, käärid, liim, pliiatsid ) Lastel on kättesaadaval erineva raskusastmega töölehti, kirjatumislehti,
asendamiseks. (kõverapinnalisi detaili, hokikeppe) 3.Lihvmaterjalid e abrasiivmaterjalid- kasutatakse pinna silumiseks, viimistluskihtide karestamiseks ja vahelihvimiseks. Jämeda teralisi materjale kasutatakse ka kalibreerimiseks e paksuse mahahööveldamiseks. Kuigi juba ammu ei kasutata lihvpaberite valmistamiseks liiva, nim neid siiani rahvasuus liivapaberiteks. Tänapäeva abrasiivmaterjalid on kõik sünteetilised ning märksa tõhusamad kunagisest liivapaberist. Pinda lihvivateks materjlideks e abrasiivideks peavad olema murduva servaga abrasiivid, mille terad on sideainega risti kinnitatud alusmaterjalile. Alusmaterjalideks võivad olla paber, kangas nailon, vahtplast. Abrasiivid, mida kasutatakse: purustatud klaasi (liivakarva), granaati (ise terituv, punakaspruun), alumiiniumoksiidi (toone palju, tiheda lehtpuu lihvimiseks), ränikarbiid (must või tumehall, kõige kõvem- sobib MDF, PLP lihvimiseks..
annaabi.ee 
