Devoni aegsetest liivakivist kaljuseintest voolab välja allikaid, mis on kaljuseina uuristanud koopaid. Sõdade ajal on neist varjupaika otsitud, samuti on legende koobastest algavatest salakäikudest. Väike-Taevaskoja Emaläte on teadaolevalt Riia linnani välja läinud. Emaläte Teist suuremat koobast nimetatakse Neitsikoopaks. Neitsikoobas Taevaskojad Ahja jõe kallastel on Eesti ilusaimaid paiku - liivakivipaljandid on ümbritsetud okasmetsadest. Väiksemaid liivakivipaljandeid leidub veel mujalegi Ahja jõe kallastele. Merioone Väga ilus loodus on ka Tilleorus, kust Ahja jõgi läbi voolab.
Sakala kõrgustik Sakala kõrgustik tõuseb Võrtsjärvest lääne pool ürgorgudest läbitud lavamaana. Sakala kõrgustiku kesk- ja lõunaosa ilmestab künklik moreenmaastik. Rutumägi (146 m) on Sakala kõrgustiku kõrgeim koht. Sakala kõrgustiku põhja-ja loodeservaks on kunagise Balti paisjärve rannaastang, mille kõrgeimaks tipuks on Sürgavere mägi (kõrgus 128 m ).Kunagist rannajoont märgistavad rannikuluited ja rannavallid. Vanad rannaluited on enamasti 6-12 m kõrgused. Sakala kõrgustiku põhjaosa on vahelduva pinnareljeefiga: astangute, voorte, ooside, moreenkuplite ja looklevate jõeorgudega. Sakala kõrgustiku pinnamoe kujundamisel on väga oluliseks teguriks olnud vooluveed. Sakala kõrgustik on vanade orgudega liigestatud (Tänassilma-Viljandi-Raudna) ebaühtlase suurusega lavadeks. Eestis leidub mitmeid sügavaid orge, mille põhjad jäävad tänapäeva merepinnast madalamale. Selletaoliste orgude olemasolu näitab, e...
Kõrgem on lõunaosa, kus asub kõrgustiku kõrgeim koht, Rutu mägi (146 m). Seal asub veel Kärstna Kabelimägi 136 m ning Taageperas Pika ja Saarde mägi, kumbki 125 m. Põhjaosas ulatub Sürgavere mägi 128 m üle merepinna. Sakala kõrgustik on devoni liivakividest tuumikuga kõrgustik. Sealset lainjat moreenmaastikku liigestavad sügavad laiad ürgorud (RaudnaViljandiTänassilma, KarksiHalliste jmt.), mille põhjas leidub järvi (Õisu, Viljandi, Sinialliku). Oruveerudel kõrgub liivakivipaljandeid, nn. põrguid. Viljaka pinnasega Sakala kõrgustikul on tihe asustus. Suurimad asulad on Viljandi, Tõrva, KilingiNõmme, Mõisaküla ja SuureJaani linn ning Nuia ja AbjaPaluoja alev. Haanja kõrgustik asub KaguEestis, idaosa ulatub Vene Pihkva oblastisse ning lõunaosa Lätti. Kõrgustikul on valdav künklik moreenmaastik. Pinnakate paksus küünib 180 mni. Künkliku maastiku ja ulatusliku erosiooni tõttu on mulla viljakus väike ja põllumaad killustatud. Kõrgeimas
Tardkivimid on tekkinud magma ja laava tardumisel 3. Mis peab juhtuma, et moondekivimitest tekiks settekivimid? Selleks, et moondekivimist tekiks settekivim, peab moondekivim erinevate keskkonnategurite ja kõikuva temperatuuri tõttu murenema. Moonekivimite murenemisel tekivad setted, mis ajaga hakkavad kihistuma ning kui erinevate kihtide mineraalid kokku kivistuvad, tekivad settekivimid. 4. Nimeta üks piirkond Eestimaal, kus võib näha liivakivipaljandeid? Miks Sa selle koha valisid? Lõuna-Eesti, valisin selle, sest olen ise näinud. Lõuna-Eestis on liivakivipaljandeid rohkem, sest see osa Eestis tõusis manrijääst hiljem välja ehk ta jõudis kauem settida. 5. Mis ajast (eoonist, aegkonnast) pärineb Eesti esinev lubjakivi? Millised looduslikud tingimused valitsesid sel ajal meie alal? Lubjakivi pärineb fanrosoikumi vanaaegkonnast (ordoviitsium). Eesti oli siis mere põhi. 6
oruperv aga koguni 38 meetri kõrgusele. VäikeTaevaskoda on suurest madalam, ta kõrgus ulatub vaid 13 meetrini. Allikaveed on uuristanud kaljuseina kaks koobast. Esimesest voolab välja Emaläte, teist nimetatakse. Taevaskoja piirkonnas saavutab Ahja jõe ürgorg oma suurima sügavuse 32 meetrit, laius ulatub kuni 200 meetrini. Kuni 24 meetrit kõrge ja ja 150 meetrit pikk Taevaskoda on üks Eesti imposantsemaid liivakivipaljandeid. Taevaskoda Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Rakvere Linnus Rakvere ordulinnus asub LääneVirumaal ja ta on olnud muinasViru suuremaid linnuseid. 14. sajandi algul ehitasid taanlased uue kivist ringmüüri paksusega kuni 2 meetrit.
kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv-hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt.Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. Lk 3 7.Vaatamisväärsused Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles .Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus.
ning mitmed teised jõed ja ojad. Kokku lookleb Põlvamaal ca 40 vooluveekogu. Võhandu jõgi on Eesti pikim, 162 km, mis algab Saverna küla lähistelt ning suubub Lämmijärve. Jõe deltaala on kuni Võõpsuni laevatatav. Võhandu on väga vaheldusrikka veepildiga olles ülem- ja keskjooksul kärestikuline ning alamjooksul vaga veega. Jõgi kalarohke ning pakub ideaalseid matkavõimalusi. 1963 aastal moodustati Võhandu jõe ürgoru maastikukaitseala kaitsmaks Võhandu liivakivipaljandeid. Ahja jõgi on Emajõe parempoolne lisajõgi, mille pikkus on 103,4 km. Ahja algab Erastvere järvest ja suubub Emajõkke. Jõe keskjooksul asub Ahja jõe ürgoru maastikukaitseala, kus paljanduvad 1220 m kõrgused Devoni punase liivakivi kaljud, mida nimetatakse taevaskodadeks. Ahja jõgi on üks vähestest, kus leidub jõeforelli looduslikul kujul. Metsad, sood Põlvamaa metskonna üldpindala on 56 188 ha ja metsamaa moodustab sellest 85 %
vahelduvad rabade ja järvedega. Seal, kus on metsa vähem laiuvad kanarbikunõmmed ,leesikalaigud ja liivanurmed. Värska ehk Lutepää liivik on tähtsaim stepipäritoluga taimede kasvukoht Eestis. Siin kasvavad liiv-haguhein,tatari põisrohi,kännas-nõmmelill,liiv- hunditubakas,nõmmenelk,harilik käokuld,aas-karukell jpt. Siinsetes metsades pesitseb palju kodukakkusid. VAATAMISVÄÄRSUSED Kauneim vatamisväärsus on Võru-Petseri ürgorg Palumaa lõunaosas,mille veerusid kaunistab hulk liivakivipaljandeid. Laialt tuntud on ka Härma müürmägi,mis on ilusaim Piusa äärseist liivakaljudest. Tuntumad paljandid on veel Tamme müür Vokil ja Mõldri müürmägi. Samuti on vaatamisväärsusteks Valgjärv ja Mustjärv-üks oma läbipaitva vee ja teine pruuni vee pooles. Omapärane oma tekkelt on orglaht. Taimetarku peaks kindlasti huvitama stepitaimede rohkus Lutepää liivikus. Turiste peaks ka huvitama ajalooline piirkond ning setude asuala Pihkva järvest edelas-lõunas. KASUTATUD ALLIKAD
Siit registreeritii 12 liiki kalu: ojasilmu, jõeforelli, haugi, särge, teibi, lepamaimu, viidikat, trullingut, lutsu, luukaritsat, ahvenat ja võldast. Kõige rohkem on aga särge (vt pilt 2) ja viidikat, Pilt 2, Särg keskmiselt leidub avhenat. Kuna jõe org on kitsas ja kõrge, siis on jõe lõigus Leevist Reoni jõe kallastel rohkelt liivakivipaljandeid, mida kohalikud elanikud kutsuvad müürideks. Võhandu kallastel asub mitmeid allikaid. Paljudest allikatest omapärasem on Märaläte. Võhandu voolab läbi männi- ja segametsade, mis vahelduvad henamaadega. Võhandu orus asuvad erinevad luhaniidud, mis on perioodiliselt üleujutatud alad. Luhaniitude taimesti koosneb põhiliselt valgus- ja niiskuslembelistest metsataimedest ning kaldavallide ja võsastike liikidest
Piusa org on markantseim Vastseliinast põhja pool, kus umbes 12 km pikkusel lõigul paljanduvad liivakivid kuni 43 m kõrgustel veerudel nn. müürmägedena. Tuntuim on Härma müürmägi, eriti Härma ülemine müür, mis on kõrgeim ja üks ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres. Härma alumisel müüril leidub sambakujulisi püramiide meenutavaid 4 liivakivipaljandeid. Lisaks neile väärivad nimetamist Tamme müür ning Möldri müürmägi. Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on suhteliselt raske. Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-ida sihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav. Härma alumine müür Piusa jõel Mullastik Lõuna-Eesti kõrgustike muldkate on äärmiselt kirju
Võrtsjärvest lääne poole jääv Sakala kõrgustik on maastiku üldilmelt sarnane Kagu- Eesti lavamaaga, kuid on viimasest paarikümne meetri võrra kõrgem. Kõrgustiku põhja- ja loodenõlv on järsk, sest kõrgustiku jalam langeb enam-vähem kokku devoni liivakivide avamusala piiril oleva astanguga. Pinnamoe muudavad vaheldusrikkaks aluspõhja lõikunud sügavad ürgorud, mis jaotavad kõrgustiku üksikuteks osadeks. Oruveerudel esineb mitmetes kohtades liivakivipaljandeid. 7 Kasutatud kirjandus ja internetileheküljed Ivar Arold ,,Eesti Maastikud" Tartu Ülikooli kirjastus 2005 www.vkg.werro.ee/.../ juku/pinnam/sakala.html 8 Sisukord: Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Sakala kõrgustiku maastiku eripära....................................................
Pärlijõe org on sügavaim alamjooksul Sänna kohal, kus kuni 25 m kõrgustel veerudel on devoni liivakivi ja mitmevärvilise savi paljandeid. Piusa org on markantseim Vastseliinast põhja pool, kus ca 12 km pikkusel lõigul paljanduvad liivakivid kuni 43 m kõrgustel veerudel nn müürmägedena. Tuntuim on Härma müürmägi, eriti Härma ülemine müür, mis on kõrgeim ja üks ilusamaid liivakivikaljusid Piusa ääres. Härma alumisel müüril leidub sambakujulisi püramiide meenutavaid liivakivipaljandeid. Lisaks neile väärivad nimetamist Tamme müür ja Möldri müürmägi. Piusa oru liivakivikaljud paiknevad maastikukaitsealal, kuhu juurdepääs on suhteliselt raske. Parima pildi siinseist maastikest saab paadi või süstaga jõge mööda matkates. Suurim lääne-idasihiline org on Läti piiril Paganamaal olev Piiriorg, mis on kuni 55 m sügav. http://www.estonica.org/et/Loodus/L%C3%B5una-Eesti_k%C3%B5rgustikud_ja_n %C3%B5od/Haanja_maastikumosaiik/
2. ALA ANALÜÜS...................................................................................................................13 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................................................16 2 1. ALA KIRJELDUS 1.1. Kaitstava objekti kaitse-eesmärk ja ajalugu Tori põrgu võeti kaitse alla 12.03.1959. aastal eesmärgiga kaitsta kesk-devoni liivakivipaljandeid ning koopaid. Liivakivi alumises osas leidub kolmsada miljonit aastat tagasi elanud rüükalade luutükikesi ja primitiivsete taimede (psilofüütide) jäänused. Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Tori põrgu kaitseala pindala on 2,0 ha, millest maismaa pindala 2,0 ha ja veeosa 0,1 ha. Koopa pikkus on 7 m, kõrgus 3 m ja koopasuu laius 3 m. Tori põrgu (tsoneering) on uuendamata kaitsekorraga ala. (Tori põrgu 2010a) 1.2
annaabi.ee 
