klammerduda. Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00-sordi mõiste seletus. Praegused Eestis kasvatavad rapsi sordid on 00-tüüpi. Need on madalama eruukhappe sisaldusega ja ka madala glükoosinolaatide sisaldusega. Glükosinaadid seemnekestas ja kaitsevad taimi haiguste ja kahjurite eest. 25.Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 27.Tervailjade ja lina kasvufaasid. 1.Tärkamine 2.Võrsumine 3.Kõrsumine 4.Loomine 5.Õitsemine 6
saaks selle külge klammerduda ning lamandumist vältida. Üks sobivamaid on valge sinep. 24. Rapsi 00 sordi mõiste seletus. 00 tüüpi sort on valgurohke rapsisort, mille puhul on tõestatud, et glükosinolaatide sisaldus jahus ei ületa 0,2% ja eruukhappe sisaldus on alla 2%. Kõik sordilehel olevad sordid on 00 tüüpi. 25. Peedi külvise ettevalmistamise võtted. Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võre on purustatud materjali fraktsioneerimine - sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse- kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. 26. Teravilja koristamisviisid. 27. Teraviljade ja lina kasvufaasid. Teraviljad: 1) Idanemine (kõigepealt hakkab kasv
Põllul kasvatatavad söödajuurviljad 1)maltsaliste sugukonda kuuluvad -suhkrupeet -poolsuhkrupeet -söödapeet Õisik sarnaneb maltsa õisikuga. Eristatatkse suhkru sisalduse järgi, vastavalt 20 %, 10-12 % ja 6 % 2)ristõieliste sugukonda kuuluvad -söödakaalikas -söödanaeris 3)sarikaliste sugukond -porgand (2 a. taim, esimesel aastal kasvab taim, teisel moodustub õisik) Peedi seemneks on liitvili, ebakorrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Neist tärkab sageli mitu taime kõrvuti. Liitviljad tuleb purustada, taimed harvendada. Aretatud on ka üheseemnelisi suhkrupeedisorte. Seemned valmistatakse külviks ette tehastes, kalibreeritakse 3,5-5,5 mm läbimõõduga fraktsioonidesse, puhitatakse. Külviks ettevalmistamise võtete hulka kuulub ka seemnete nn.äratamine-lühiajaline idandamine ja drazeerimine. Seemned laotatakse 7-10 päeva enne külvi laiali, niisutatakse veega. Kui ilmuvad esimesed idud, kuivatatakse seemned. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele.
tõuseb suhkrusisaldus.Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane. Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võte on purustatud materjali fraktsioneerimine-sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse-kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel
vajavad soola, selle tulemusel tõuseb suhkrusisaldus.Iga viivitatud päev külviga annab 4-5 ts vähem saaki. Kaalika, naeri ja porgandi puhul on külvisenorm 2-3 kg/ha, kuna on väikesed seemned, ei või sügavale külvata, põld peab olema tasane. Peetide külvisügavus on 3-4 cm, on välja töötatud külvise ettevalmistusvõtted: neid on kõige rohkem peetide puhul, nende seemneks on liitvili, ebakrrapärane, kus sees on 3-5 seemet. Igast sellest seemnest kasvab taim. On vaja harvendada, liitviljad purustatakse. Mitmeseemnelistest liitviljadest saab üheseemneline. Kaasajal on üheidulised liitviljad. Külvatakse ettenähtud lõplikule tihedusele. Teine võte on purustatud materjali fraktsioneerimine-sõelumine. Seemned on krobelised ja seetõttu voolavus on halb, neid drazeeritakse-kaetakse mingi massiga, mis teeb seemne ümmarguseks. Suhkrupeet külvatakse 45cm reavahega, teised enamasti 60 cm. Kasv tasasel maal või vagudel
VÕRA Tihe, ümar võra KOOR, VÕRSED Pruunikas koor, noored võrsed rohekaspruunikad. LEHED Rohelised, läikivad, erineva kujuga lehed, kahte sarnast lehte väga raske leida. Lehed kuni 15 cm pikad ja kuni 10 cm laiad, ebakorrapäraste sisselõigetega, õhukesed, kollakasrohelised, alus veidi südajas, leheroots sisaldab piimmahla. Kuldkollane sügisvärv. ÕIED, VILJAD Õied rohekad, silmapaistmatud, kerajad. Liitviljad kuni 2 cm pikad, punakad, magusad, söödavad, valmivad juulis-augustis. Taimed hakkavad vilja kandma alles kümne aastaselt. Valge mooruspuu on nime saanud pungade värvi, mitte viljade järgi. Viljad võivad olla ka näiteks lillad või mustad. KASVU- Eelistab kergemaid hästi õhustatuid saviliivmuldi. TINGIMUSED KASUTAMINE Meie oludes on puu külmahell, kasvades üksikutes kohtades enamasti põõsakujulisena.
annaabi.ee 
