2004.aastal ühinenud riike peeti sobivaks Euroopa Liitu kuuluma sellepärast, et EL-i uued kodanikud teenivad keskmiselt vaid 40% teiste liikmesriikide keskmisest sissetulekust, sisaldavad liitumismeetmed ka rahalise abi paketti, mille suurus 2004. a on 10, 2005. a 12,5 ja 2006. a 15 miljardit eurot. See aitab uute liikmesriikide majandustel ülejäänud 15-le järele jõuda.Tulevased kanditaat riigid on: Türgi, Makedoonia ja Horvaatia. Türgil on assotsieerumisleping EL-iga alates 1964 ja liitumisavalduse esitas ta1987.Ma arvan, et Türgi ei sobiks EL-i, sest nende õigussüsteem ei ole minu arvates päris õige.Ma arvan, et ei ole hea kui seal elavad inimesed saavad Euroopas vabalt liikuda.
10.03.09 1974 loodi Euroopa Ülemkogutegemist on liikmesriikide valitsusjuhtide koostöö tasandiga. 1979 loodi Euroopa parlament tänase EL seadusandlik organ. 1978 loodi Euroopa rahasüsteem ja Euroopa Valuutaühingselleks oli eküü(ECUEuropean Currency Union). Euroopa ühenduste järkjärguline laienemine Ühendkuningriigid soovisid ühendustega liituda nii 1963 kui ka 1967.aastal ja mõlemal juhul pani Pr neile avaldustele veto peale. 1969.a esitasid liitumisavalduse 3 riiki: ühendkuningriigid, Iirimaa ja Taani. Liitusid Euroopa ühendustega 1973.aastal. Avalduse esitas lõpuks ka Norra, rahvas ütles ei. 1970del soovisid EÜga liituda: Kreeka, Hispaania ja Portugal. Kreekast sai liige 1981 ja Hispaaniast ja Portugalist 1986. 1982.aastal otsustas EÜst lahkuda 1 maa: Gröönimaa. 1980date lõpul otsustai , et järgmiste aastatate jooksul uusi liikmeid ei võeta. Põhjuseks viia liidu kui ühenduse koostöö uuele tasandile
· Euroopa Ühendus ja tema kolmik EURATOM, ESTÜ, EMÜ · Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia. Siia lisati ka varem avalduse esitanud Türgi, Norra, Malta ja Küpros. 10 riiki, ka Eesti, liitusid Euroopa Liiduga 1.mail 2004.a. Laienemise tingimused sisaldusid1997.a sõlmitud Amsterdami leppes, mida täiendas 2001.a sõlmitud Nice leping. 13. detsember 2007.a allkirjastavad ELi 27 liikmesriiki Lissaboni lepingu, millega muudetakse varasemaid asutamislepinguid
· Ühine välis-ja julgeolekupoliitika · Koostöö õigus-ja siseküsimuste valdkonnas Leping ratifitseeriti novembriks 1993. Kõigele muule lisaks loodi Maastrichti leppega Euroopa ühisraha euro. 4 Jätkus ka Liidu laienemine. 1995.a liitusid Austria, Rootsi, Soome. Järjekordselt ütles ära Norra. Esimest korda oli liitumist kaalunud Sveits.1990 keskel esitasid liitumisavalduse 10 Kesk-Ida Euroopa riiki Ungari, Poola, Rumeenia, Slovakkia, Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tsehhi, Sloveenia. Siia lisati ka varem avalduse esitanud Türgi, Norra, Malta ja Küpros. 10 riiki, ka Eesti, liitusid Euroopa Liiduga 1.mail 2004.a. Laienemise tingimused sisaldusid1997.a sõlmitud Amsterdami leppes, mida täiendas 2001.a sõlmitud Nice leping. 13. detsember 2007.a allkirjastavad ELi 27 liikmesriiki Lissaboni lepingu, millega muudetakse varasemaid asutamislepinguid
Sinna kuuluvad peale Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ka Norra, Island ja Liechtenstein, EFTA riikidest jäi välja vaid Sveits. Pärast idabloki lagunemist 3. oktoobril 1990 langes Berliini müür, Saksa DV sai ühenduse osaks. See ei rõõmustanud Margaret Thatcherit ja Prantsusmaa presidenti François Mitterrandi, sest eriti prantslased kartsid jätkuvalt Saksamaa tugevnemist. Lagunes Nõukogude Liit. Pärast raudse eesriide kokkulangemist esitasid liitumisavalduse Austria ja Rootsi, seejärel Sveits, Soome ja Norra. Praeguseks on Sveits avalduse peatanud. Ka rikas Island ei ole liitumist vajalikuks pidanud, kuid nii Island, Norra kui ka Liechtenstein saavad Euroopa Majanduspiirkonda kuuludes osa ELi põhivabadustest. Maastrichti lepinguga oli Euroopa ühendamisega jõutud kaugemale, kui suur osa liikmesriikide kodanikest tahta oskas. Lepingu suhtes referendumi korraldanud Taani hääletas 50,7%-ga lepingu
ühinemisest võimaldatavate PS muudatuste kohta kattusid selles, et EL õiguse ülimuslikkuse (esmasuse) doktriin toob kaasa olulisima riigiõigusliku muudatuse, mille kajastamine PS-s on möödapääsmatu. Selle küsimuse lahendab PSTS § 2. PSTS § 2 sätestab põhimõtte, Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi. Teatavasti esitas Eesti Vabariigi Valitsus ametliku liitumisavalduse Euroopa Komisjonile 28. novembril 1995. Liitumistaotlus ja selle aktsepteerimine tähendasid ulatusliku ettevalmistustöö algust, seda eriti Eesti õiguse ühtlustamisel EL õigusega. 30. jaanuaril 1996 pani Eesti valitsus paika eurointegratsiooni korralduse selleks vajaminevad institutsioonid ja ametnikud ning nende ülesanded. Sama aasta mais moodustas valitsus põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni,
Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinesid ELiga 1973. aastal, Kreeka 1981. aastal, Hispaania ja Portugal 1986. aastal ning Austria, Soome ja Rootsi 1995. aastal. 2004. aastal, mil liiduga ühineb 10 uut riiki(Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tsehhi, Slovakkia, Sloveenia, Küpros ja Malta), leiab aset liidu suurim laienemine läbi ajaloo. Euroopa Liidu laienemine Euroopa Liidu leping ei sea liikmekandidaatidele muid nõudmisi, kui et tegemist peab olema Euroopa riigiga. Samas ei tähenda liitumisavalduse esitamine veel automaatset liikmekssaamist. Euroopa Liit otsustab, millise riigiga ta liitumisläbirääkimisi alustab. Seejuures hinnatakse, kas liikmekandidaat on võimeline kaasa lööma liidu ühiste poliitikate (kaubandus- ja tollipoliitika, keskkonnapoliitika, põllumajanduspoliitika, sotsiaalpoliitika jne) elluviimises, kas ta suudab üle võtta ühise seadusandluse nõuded ning kas tema riigikorraldus on piisavalt demokraatlik ja inimõigusi austav.
Sinna kuuluvad peale Euroopa Liidu 27 liikmesriigi ka Norra, Island ja Liechtenstein, EFTA riikidest jäi välja vaid Sveits. Pärast idabloki lagunemist 3. oktoobril 1990 langes Berliini müür, Saksa DV sai ühenduse osaks. See ei rõõmustanud Margaret Thatcherit ja Prantsusmaa presidenti François Mitterrandi, sest eriti prantslased kartsid jätkuvalt Saksamaa tugevnemist. Lagunes Nõukogude Liit. Pärast raudse eesriide kokkulangemist esitasid liitumisavalduse Austria ja Rootsi, seejärel Sveits, Soome ja Norra. Praeguseks on Sveits avalduse peatanud. Ka rikas Island ei ole liitumist vajalikuks pidanud, kuid nii Island, Norra kui ka Liechtenstein saavad Euroopa Majanduspiirkonda kuuludes osa ELi põhivabadustest. Maastrichti lepinguga oli Euroopa ühendamisega jõutud kaugemale, kui suur osa liikmesriikide kodanikest tahta oskas. Lepingu suhtes referendumi korraldanud Taani hääletas 50,7%-ga lepingu vastu, Taanil õnnestus
edasi). Parlamendi nõusoleku muutumine kohustuslikuks mitmes muus küsimuses tugevdas demokraatlikku kontrolli. Samas tõusid esile euroskeptikud, kelle eestkõnelejaks oli ranget eelarve- ja liberaalset majanduspoliitikat pooldanud Margaret Thatcher. Erinevalt vanadest liikmesriikidest pooldasid uued liikmed Hispaania ja Portugal superriigi loomist. 3. okt 1990 Berliini müüri langemine, Saksa DV sai ühenduse osaks. Lagunes Nõukogude Liit. Pärast raudse eesriide kokkulangemist esitasid liitumisavalduse Austria ja Rootsi, seejärel Sveits, Soome ja Norra. Praeguseks on Sveits avalduse peatanud. Ka rikas Island ei ole liitumist vajalikuks pidanud, kuid nii Island, Norra kui ka Liechtenstein kuuluvad Euroopa Majanduspiirkonda ja saavad osa EL põhivabadustest. Maastrichti lepinguga oli Euroopa ühendamisega jõutud kaugemale, kui suur osa liikmesriikide kodanikest tahta oskas. Lepingu suhtes referendumi korraldanud Taani hääletas 50,7 %-ga lepingu vastu, Taanil õnnestus
annaabi.ee 
