Auh-auh, kikerikii, põmm, tilisema, sahisema, , -, jms on onomatopoeetilised sõnad. Eesti ja soome keeles on onomatopoeetiline sõnavara suurem, kui indoeuroopa keeltes. 17. Kaksikliigendus keeles. Esimene liigendus: tähendus/vorm. Teine liigendus: vorm jaguneb elementideks (foneemideks) k,a,r,u. Foneemid on ehitusmaterjal. Eesti keeles on 26 foneemi. Keeltes on tavaliselt 20-40 foneemi. Nende abil võib luua uusi sõnu (vt eelmine PARU, KÕRU). 18. Liitsed sümbolid: Loomulikus keeles võib luua keergulisi liitseid sümboleid: KARUPESA. Erinevalt lihtsümbolitest on liitsed sümbolid motiveeritud. KARU ja PESA pole kumbki motiveeritud, kuid KARUPESA on. 'ise' ja 'lendama' ei ole kumbki motiveeritud, kuid liitsõna -- 'lennuk' on (midagi, mis lendab ise). 19. Märgid. Sümbol on üks märgi liik. MÄRGID: (1) ikoon (2) sümbol (3) indeks. SÜMBOL
Tähendus+häälikud= kaheplaaniline ehk duaalne olemus Sümbol osutab referendile Arbitraarne sümbol= motiveerimata , suvaline Assotsiatsioon on võimalik selletõttu, et tunneme keele konventsiooni. (seostame sümbolit tähendusega) Onomatopoeetilised sõnad Auh-auh, kikerikii, tilisema , sahisema Kaksikliigendus I tähendus / vorm II vorm jaguneb elementideks ( foneemideks) Foneemid on ehitusmaterjal Igas keeles 20-40 Eesti keeles 26 foneemi Liitsed sümbolid KARU(motiveerimata)+PESA(motveerimata)= KARUPESA(motiveeritud) Märgid Ikoon- enamvähem sarnane referendiga Sümbol- märk , mille tähendus ja vormi sisu ei one motiveeritud Indeks- vorm on mittepiltlikus suhet referendiga Suhtlus ehk kommunikatsioon Saatja-vastuvõtja-kanal Keele vhendusel saadud info Jaguneb kaheks: Semantiline info: mida konkreetne lausung tähendab
nähtumisvormide – üksikute asjade – jaoks ühine, üldine, universaalne. Meeltega tajutavad asjad on pidevas muutumises, teiseks-saamises kuni hävimise ja taastekkimiseni. Asjade olemused ei teki, hävi ega muutu, nad on pidevalt iseendaga-samaks-jäävad, püsivalt endapärase määratletusega, mitte-relatiivsed. Nähtavad asjad seevastu on eriilmelised, erinevates relatsioonides mitte-samaks- jäävad ja seetõttu ka raskesti identifitseeritavad. Meeltega tajutavad asjad on ka liitsed – osadest kokku liidetud – ja seetõttu jagatavad. Nad on kehalised ning sellisena nägemisele tabatavad. Asjade olemused on lihtsad – see tähendab filosoofia keeles: ei oma osi (neid võiks selles tähenduses põhjendatumalt kui Demokritose elementaarkehi nimetada “aatomiteks”, jagamatuteks) –, mittekehalised-immateriaalsed ja seetõttu tabatavad vaid mõtlemisele ning meeltele põhimõtteliselt kättesaamatud. Hilisemates dialoogides
Antiteesid ja antinoomiad (lk 112). 1 tees – loogiline vasturääkivus; maailm on lõplik ja teine ütleb, et maailm on lõputu; see pärineb inimloomusest endast ja pole suvaliselt välja mõeldud; kui nii on, siis on trad metafüüsika kriisiga, sest see on aprioorne analüütiline teadmine ehk siin tekib vasturääkivus; ei saa mitte jõuda loogilise paratamatusega sedalaadi väideteni ja st et see on metafüüsika kriis. 2 tees – maailmas on asjad lihtsad(jagamatud) ja liitsed (osadest kokku liidetud); kas leidub maailmas midagi jagamatud või kas kõik maailmas on lõputult jagatud. 3 tees – loodus on siin paratamatu, asjad on nii ega saa olla teisiti; kõik on paratamatu maailmas või pole paratamatus; eksisteerib vabadus või eksisteerib seadusandlus(loodus). 4 tees – paratamatu ja juhuslikkuse vastuolu; paratamatus tähendab siin seda, et see pole looduse poolt enne ära määratletud ning paratamatus vahekorras juhuslikkusega ja siin on
Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): • lihtsad atributiivsed väitlaused, nt „Kõik tudengid on arukad”, • suhteväitlaused, nt „Iga tudeng õpib mõnd õppeainet”. 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): • modaalsed, nt „On võimalik, et ma tulen homme tööle”; • hüpoteetilised, nt „Kui maa on valge, siis ilm on külm”; • disjunktiivsed, nt „Ilm on soe või on lumi maas”; • konjunktiivsed, nt „Ilm on külm ja lumi on maas”; • komplekssed, nt „Kui on suvi, siis sajab ja on jahe, ning kui on talv, siis sajab ja on külm”. 3 3) Mitteväitlaused (mittedeklaratiivsed laused): • käsklaused, nt „Söö heina!”;
Lihtlauseid saab omavahel siduda liitlauseteks. Liitlause koosneb lihtlausetest, mis on omavahel sidesõnadega seotud. Liitlausete uurimiseks sobib paremini klassikaline loogika: lausearvutus ja predikaatarvutus. Lausete liike 1) Lihtväitlaused (kirjeldavad ehk deklaratiivsed laused): · lihtsad atributiivsed väitlaused, nt ,,Kõik tudengid on arukad", · suhteväitlaused, nt ,,Iga tudeng õpib mõnd õppeainet". 2) Liitväitlaused (liitsed deklaratiivsed laused): · modaalsed, nt ,,On võimalik, et ma tulen homme tööle"; · hüpoteetilised, nt ,,Kui maa on valge, siis ilm on külm"; · disjunktiivsed, nt ,,Ilm on soe või on lumi maas"; · konjunktiivsed, nt ,,Ilm on külm ja lumi on maas"; · komplekssed, nt ,,Kui on suvi, siis sajab ja on jahe, ning kui on talv, siis sajab ja on külm".
annaabi.ee 
