Loe vaikselt. Kas see Jaa, tegusüna, mitu, 2, on lause? mille järgi aru saad? mitu ei. tegusõna on? Rohkem pole? Seega, kui lauses on mitu tegusõna, siis nimetatakse seda liitlauseks. (tahvlile) Järgmine: kas on lause? miks? (jah Ei, ei ole tegusüna lause ei ole terviklik!) Järgmine, loe vaikselt. Mis lausetüübiga Liitlausega? on tegu?Miks? mitu tegusõna on? Tegusõnasid on 3 Jne. *Reegi vihikusse Paneme reeglid vihikusse ka kirja. Võta kirjutamine vihik. Pealkirjaks „lihtlause ja 1 tegusõna liitlause“ Ütlevad Lihtlause on lause, milles on...mitu tegusõna? Oskad tuua näite? (näide Abi: kui ei ütle ise
Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne
11. Mulle meeldib elusaatuse sügav kujutamine, nagu Tammsaare ja Dostojevski romaanides. Antud sidesõnad esinevad teise (side)sõna tähenduses: ehk=võib-olla, vahest/ või=vastasel korral/ ega=vist ei/ ja, ning=aga, kuid/ nagu=näiteks 6. Sidesõnad KUI, NAGU, OTSEKUI, JUSTKUI Poiss tuli (ö), kui õhtu oli (ö) käes. / Poiss tuli (ö) otsekui võitja. / Poiss justkui võitja tuli (ö) uljalt. / Poiss tuli (ö) nagu eelmisel korral. Koma kasutatakse siis, kui tegemist on liitlausega (2 ö), sidesõna alustab kõrvallauset st võrdluslauset. Koma ei kasutata lihtvõrdluse ja kui-lisandi korral. 7. Sidesõnad VAID ja AGA Ma ootasin kaua, aga mitte liialt. (ö on juurdemõeldav) Usun üle kõige vaid sind. (Modaalsõna, koma ei ole) Tuleks vaid lumi maha, küll aga suusataks. Sina aga oled mind aidanud. (Modaalsõna, koma ei ole.) Väga lühikest väljajättelist kõrvallauset ei eraldata komaga. (Tulgu visiidile kes tahes / Ta tegi seda mis eilegi)
Millal? Mida tegin? Kes? Kuidas? Kus? Määrus Öeldis Alus Määrus Määrus Sõnu, mis iseloomustavad ja täpsustavad nimisõnu, nimetatakse täienditeks. Hiigelsuur põder Minu raamat Toa nurk 3) Lause liigid Kui lauses on üks öeldis, siis on tegu lihtlausega. Päike särab taevas. Kui lauses on enam kui üks öeldis, siis on tegu liitlausega. Päike särab taevas ja linnud laulavad. Lihtlaused, mis liitlause moodustavad eraldatakse komadega või sidesõnadega. Täna on külm. Panen mantli selga. -> Täna on külm ning ma panen mantli selga. Lause, milles mitu sõna vastavad ühele küsimusele nimetatakse koondlauseks. Mul on kodus kommi (MIDA?), sokolaadi (MIDA?), küpsist (MIDA?) ja torti (MIDA?). 4) Otsekõne Kõneleja ütluse annab edasi otsekõne ning selle juurde kuulub ka saatelause. Otsekõne eraldatakse jutumärkidega
M+aP– 14 Ükski deemon (S) ei ole inimene (M). S+eM+ Ükski deemon (S) ei ole surelik (P). S+eP+ See on I figuuri süllogism. Ühtegi eelduste reeglit pole rikutud. Vaatleme terminite reegleid. Süllogism ei ole kehtiv, sest esineb suurema termini (P) lubamatu laiendamine. Süllogismi mittekehtivust näitavad ka I figuuri reeglid, mille järgi peab väiksem (teine) eeldus olema jaatav väide. Tüüpülesanne 6.2: lihtne kategooriline süllogism on esitatud liitlausega või lausetega suvalises järjekorras. Analüüsida süllogismi. Tööjuhend • Väited tõlgendage traditsioonilisele kujule (A, E, I, O), vajaduse korral tuleb termineid ilmutada või täpsustada. • Määrake indikaatori abil, milline väide on lõppjäreldus. Lõppjäreldus esineb tunnussõnade „sellepärast”, „seepärast”, „järelikult”, „seega” jms järel või tunnussõnade „sest”, „kuna”, „kuigi” jms ees.
Ükski deemon (S) ei ole inimene (M). S+eM+ Ükski deemon (S) ei ole surelik (P). S+eP+ See on I figuuri süllogism. Ühtegi eelduste reeglit pole rikutud. Vaatleme terminite reegleid. Süllogism ei ole kehtiv, sest esineb suurema termini (P) lubamatu laiendamine. Süllogismi mittekehtivust näitavad ka I figuuri reeglid, mille järgi peab väiksem (teine) eeldus olema jaatav väide. Tüüpülesanne 6.2: lihtne kategooriline süllogism on esitatud liitlausega või lausetega suvalises järjekorras. Analüüsida süllogismi. Tööjuhend · Väited tõlgendage traditsioonilisele kujule (A, E, I, O), vajaduse korral tuleb termineid ilmutada või täpsustada. · Määrake indikaatori abil, milline väide on lõppjäreldus. Lõppjäreldus esineb tunnussõnade ,,sellepärast", ,,seepärast", ,,järelikult", ,,seega" jms järel või tunnussõnade ,,sest", ,,kuna", ,,kuigi" jms ees.