sõjariietus, kui nad oleksid saanud väljaõppe ja kui neil oleks olnud oskusi, et võidelda. Järeldus sellest, et nad oleksid võinud võita, oli, et sõja võitmiseks on vaja tugevat armeed ja häid sõjarelvi. Kuna eestlastel olid need halvemad, kui ordurüütlitel poleks mingit võimalust olnud vabadusvõitlust võita ning mehi oli arvuliselt palju vähem. Teise võimalusena oleksid nad võinud võita, kui neil oleksid olnud suhted välisriikidega, et luua liitlassuhteid. Lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed. Nad korraldasid mõningaid rüüsteretki koos Pihkva ja Novgorodiga, aga pidid selle eest kallist hinda maksma. Pidid maksma rahaga, tegema erinevaid kingitusi ja taluma isegi venelaste poolt tehtavaid rüüsteretki. Tihtipeale pidid eestlased oma plaane muutma, sest venelased ei tulnud appi ja ei pidanud kokkulepetest kinni.
ASEAN oli Indoneesia alustala välispoliitikaks, nüüd on ta üks osa sellest. Joko Widodo- president aastast 2014: Investeeringud tervisesse, haridusse, turismi ja infrastruktuuri. Fokuseerib põhilisele poliitikale- natsionalism ja rahvusvahelised trendid. Peab tegema nafta kärpe, et eelarvet paindlikumaks muuta. Välispoliitilised eesmärgid: promoda Indoneesia identiteeti kui Aleksandri saarestiku riigina. Muuta globaalsel tasmele Indoneesia rolli kui keskvõimu diplomaadina. Laiendada liitlassuhteid Indo-Vaikse ookeani regioonis. Edasised reformid välisministrile, et võimaldada majanduslikr diplomaatiate sidemete tugevdamist. Suurendada kaitsekulutusi ja fokuseerida merelistele probleemidele. Üldine mereline aktsiis. Indoneesia julgeoleku mured: Aceh regioon- 2004 a tsunaami, mis andis rahukõnelusteks aluse, et valitsus tuleks appi. Maluku saarel usulised ja etnilised probleemid 1992-2002, terrorism; Jemaah Islamiyah, suurenes peale 2000 aastat.
(Kilvits, 2008) Igas mudelis tekkib alati võimukeskus või liider, selle munel toimub äge võitkus. Suurriikidele on regiomaalsed keskused või rahvusvahelised otganisatsioonid oma võimu realiseerimise vahendiks. GP lainetus Maailma ajalugu mäletab, kui tekkisid suured ja võimsad riigid ning kuidas nad märkamatult kadusid igavikku. Samuti on ajalugu rikas riikde vaheliste ühenduste tekkimises ja ka nende kadumuses. Ühel ajaloo perioodil on teatud riigid loonud omavahel liitlassuhteid ja mõne aja nõõdudes on nad juba vaenlased ning nende vahel toimuvad sõjad. Nii riikidel kui riikidevahelistes suhetes tekkivad tõusud ja mõõnad. Seda nimetatakse kas globaalseteks, regionaalseteks või siseriiklikeks tsükliteks ja lainetuseks. Ajalugu mäletab n.n. Berliin - Moskva tekge, ehk Saksa- Vene suhete tsükleid. Vene riigi ajaloos on teada 4 suurt „Smuta“ –t (tatari- mongoli ike, 17 sajandu riikluse kaos, 1917 aasta kommunistlik riigipööre,
1952 kirjutati (Jaapan ja lääneliitlased) alla rahulepingule, Jaapan sai suveräänseks, NLga rahulepingut ei tehtud Korea sõja ajal paiknes Jaapanis ÜRO vägede kohalik peakorter, Jaapan oli tähtis USAle laevastiku tugikohana Peaminister Shigeru Yoshida töötas välja doktriini, mis seadis esikohale majanduskasvu, ning nägi ette, et rahvusvahelistesse konfliktidesse ei tohi sekkuda, USAga tuleb hoida liitlassuhteid ja eraldada tema laevastikule baase Jaapani opositsiooniliste sots.demokraatide protestid 1960ndatel USA tugikohtade vastu viisid avalike väljaastumiseni, mis lõppesid 1970 uue lepinguga, millega anti Okinawa saarel olnud baas Jaapanile tagasi Jaapani majandus sai hoo sisse 1960ndatel o Tippaegadel ualtus SKT kasv peaaegu 14%ni aastas. Osaliselt tugines see säästude arvel pankadesse kogunenud ressusile, mis ettevõtetele laienemiseks laenati
juuni 1941. aasta seisuga, kui algas Saksa sõda. Et kõik need territooriumis, mis oli allutatud, muu maailm aksepteeriks. Moskva hakkas piirideküsimusele mõtlema juba 1941. aasta sügisel?, kogu selle arengu taustana tuleb meeles pidada, et 41. aasta Saksa-Nõukogude sõja puhkemine tõi kaasa kardinaalsed muudatused, 22. juuni järgselt NSV Liidu liitlasteks sai USA. Kui hakati NSV Liidu poolt korraldama uusi liitlassuhteid, USA, ING ja PR, siis just seoses ING ja USAga tuleb sisse piiride küsimus. Esimest korda tuleb see päevakorrala 1941. a dets, kui Moskvasse saabus inglise delegatsioon eesotsas välisministriga, Moskva esitas ING nõude, et see tunnustaks NSV Liidu piire - see oli Briti delegatsioonile üllatus, sisuliselt ei hakatud selle üle arutama, inglased ütlesid, et neil ei oleks selleks volitusi. Selle Moskva idee taga oli see, et see oli Stalini
tähtsustada ja seda ei saa ületähtsustada ka poliitiliste otsuste juures. Selge piir katolike ja protestantide tekkis Liivimaal pärast Liivi sõda, kui Rootsi defineeris end protestantlikuna. 1550. aastatel Poola kuningas oli katoliiklik, aga Poola-Leedu riik oli väga suures osas protestantlik. Usulised aspektid olid olulised, aga nad ei olnud otsustavad, kui asi puudutab poliitilisi liitlassuhteid ja poliitilisi korraldusi. Reformatsiooni ajal oli Tartu piiskop ja Riia piiskop Blankenfeldt Berliinist pärit, sai oma teenistuse eest tasuks Tallinna, Tartu ja Riia piiskopi kohad - kaks kohta korraga - alguses Tallinna, Tartu ja hiljem Tartu, Riia. Blakenfeldt mees, kes oli väga hea haridusega, mõlema õiguse doktor - nii Rooma õigus kui kanooniline õigus. Tihedad sidemed Brandenburgi markkrahvidega, tema õde olid Brandenbrugi markkrahvi armuke
annaabi.ee 
