Aastal 1818 avastati liitiumsoolade omadus muuta põlemisel leek punaseks ning ka samal aastal eraldasid liitiumi lihtainena teadlased Sir Humphry Davy ja William Thomas J. A. Arfvedson 12.01.1792 28. 10.1841 Brande ajaloos esimest korda. Nad kasutasid selleks elektrolüüsi. Liitiumi nimi on tulnud kreekakeelsest sõnast lithos, mis tähendab kivi. Saamine/kasutamine Liitiumit lihtainena toodetakse LiCl või LiOH elektrolüüsil. Liitium on suhteliselt hajutatud element ning teda ei leidu eriti vabal kujul looduses. Enamus liitiumi saadakse mineraalidest või meresoolast. Suuremad liitiumiühendite leiukohad asuvad Kanadas, Ameerika Ühendriikides, Kagu-Aafrikas, Kasahstanis ja Kesk-Aasias. Liitiumit kasutatakse soojusülekandeaparaatides, telefonide ja fotoaparaatide patareides,
· Oksiidi tüüp: tugevaluseline · Ühendid: Fluoriidid: LiF Kloriidid: LiCl · H2O, LiCl Bromiidid: LiBr Jodiidid: LiI · 3H2O Hüdriidid: LiH Oksiidid: LiO2, Li2O, Li2O2 Sulfiidid: Li2S Seleniidid: Li2Se Telluriidid: Li2Te Nitriidid: Li3N Avastaja(d), avastamisaeg, - koht: Johann August Arfvedsen, 1817, Stockholm, Rootsi Lihtaine saamine: Liitiumit toodetakse sulatatud LiCl või LiOH elektrolüüsil: 2LiCl 2Li (katoodil) + Cl2 (anoodil) 4LiOH 4Li (katoodil) + 2H2O + O2 (anoodil) LiCl sulamistemperatuuri alandamiseks kasutatakse LiCl ja KCl või LiCl ja BaCl2 segu. LiCl sulamistemperatuur on 614 ºC, 55% LiCl ja 45% KCl segu sulab aga 450 ºC juures. Elemendi, ühendite kasutusalad: · raketikütus · patareid · lennuki detailid · määrdeainete lisand · klaasid, ravimid
Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad)
Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad). Kaalium- ja
Tuleb kasutada kaitseprille, kummikindaid ja muid kaitsevahendeid. 6) Leelismetallide kasutusalad. .Kasutusalad. * Lihtainetena kasutatakse harva. Kõige rohkem kasutatakse arvatavasti vaba metalset naatriumit auru kujul tänavavalgustuslampides (kollane valgus). * Naatriumit kasutatakse ka katalüsaatorina (katalüsaator aine, mis muudab reaktsiooni kiirust.) nt. tehiskautsuki tootmisel. (kautsuk materjal, millest toodetakse vihmamantleid ja vettpidavaid jalatseid) *Liitiumit on hakatud üha laialdasemalt kasutama akudes ja patareides liitiumpatareides mida leidub mobiiltelefonides, sülearvutites jm elektroonikaseadmetes. *Liitium kuulub mitmete kergete ja mehhaaniliselt tugevate, plastiliste sulamite hulka, mida rakendatakse näiteks lennukiehituses. * Kaaliumi, rubiidiumi ja tseesiumi kasutatakse fotoelementides valgusenergia muundamisel. (Fotoelektroonilistes seadmetes.)
Kasutatud kirjandus 1. "Elementide Keemia" Hergi Karik, Kalle Truus 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Liitium 3. http://web.zone.ee/chemistry/Li.htm 9 Mida andis referaadi koostamine mulle? Mulle andis selle referaadi koostamine võimaluse, uurida ainet nimetusega Liitium. Uurimise käigus sain ma teada palju huvitavat selle aine kohta nt. Seda ,et Liitiumi ühenditega ravitakse depressiooni ja Liitiumit kasutatakse patareides. Sain ka kasutada raamatut nimega "Elementide keemia", mis oli väga põhjalik ja seda oli huvitav lugeda. Kõige rohkem andis selle referaadi koostamine mulle põhjaliku ülevaate ainest Liitium. 8 Sisukord 1. Sissejuhatus.................................................................lk.1 2. Avastamine, saamine...................................................lk.2 3
Neid ei tohiks hoida ka lastele kättesaadavas kohas, sest näiteks minipatareisid on lastel lihtne alla neelata. Autoakusid võtavad vastu mitmed autoteeninduspunktid ja tanklad, aga elektroonikaseadmete patareisid ja akusid võtavad vastu ka mõned kaubanduskeskused. Väga palju tekib ka igasugu elektroonikajäätmeid, kuid tihtipeale visatakse need ekslikult tavajäätmete hulka ja ei mõelda, et ka need sisaldavad ohtlikke komponente, nagu tina, elavhõbedat, liitiumit ja raskemetalle. Need vallanduvad just lammutamisel, seepärast ei tohiks kindlasti mitteasjatundja neid laiali lammutada. Elektroonikajäätmeid võtavad vastu näiteks vanametalli kogumispunktid, mõnel juhul on võimalik viia ka need poodi tagasi. Töökorras seadmed tuleks pigem annetada heategevuseks. Tulekustuteid ehk ei teki küll niivõrd palju, ent siiski arvestades, et nad kuuluvad paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende
Neid ei tohiks hoida ka lastele kättesaadavas kohas, sest näiteks minipatareisid on lastel lihtne alla neelata. Autoakusid võtavad vastu mitmed autoteeninduspunktid ja tanklad, aga elektroonikaseadmete patareisid ja akusid võtavad vastu ka mõned kaubanduskeskused. Väga palju tekib ka igasugu elektroonikajäätmeid, kuid tihtipeale visatakse need ekslikult tavajäätmete hulka ja ei mõelda, et ka need sisaldavad ohtlikke komponente, nagu tina, elavhõbedat, liitiumit ja raskemetalle. Need vallanduvad just lammutamisel, seepärast ei tohiks kindlasti mitteasjatundja neid laiali lammutada. Elektroonikajäätmeid võtavad vastu näiteks vanametalli kogumispunktid, mõnel juhul on võimalik viia ka need poodi tagasi. Töökorras seadmed tuleks pigem annetada heategevuseks. Tulekustuteid ehk ei teki küll niivõrd palju, ent siiski arvestades, et nad kuuluvad paljudesse majapidamistesse ja muudesse asutustesse, siis oleks vaja teada ka nende
Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageerivad energiliselt veega, moodustades hüdroksiidi (tahked valged kristalsed vees hästi lahustuvad (eraldavad soojust) sööbiva toimega hügroskoopsed tugevad alused leelised, mille aluselised omadused tugevnevad rühmas ülevalt alla; reageerivad hapete ja happeliste oksiididega, moodustades soolad)
annaabi.ee 
