Miinimumaeg kuivatamiseks on vähemalt kaks kuud. Esimene kütmine peab olema väga tagasihoidliku puukogusega ja nii, et kõik siibrid ja uks hoitakse lahti. Küllap leitakse siis hiljem krõbedate talvepakaste ajal, et paremast soojaallikast ei oska unistadagi. 6 [H1] PLEKK-KESTAGA AHJUD 7 Kahhelahjudest odavam ja kiiremini valmiv plekk-kestaga ahi hakkas Eestis levima XX sajandi alguses. Sellise ahju pinna moodustavad liitekohast kergesti avatavad plekkrõngad. Ahju sisemised osad ehitati tavalistest püsti asetatud tellistest. Mõnikord ehitati ahju sisse ka malmist silindrikujuline tulekolle, mis kiirendas ahju kuumenemist. Kes on ära proovinud, teab, et ka vana plekkahju korrastada on igati võimalik. Kui sees olev kivist lõõristik ei ole enam töökorras, on võimalik plekist kest rõngashaaval eemaldada ja sisse uus ahi ehitada. Algse plekist kesta saab aga hiljem tagasi asetada.
Elastse ja kerge mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigatakse materjal 10-15 mm laiem kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt karkassi vastu. Soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetatakse erinevad kihid tihedalt üksteise vastu. Uue soojustuskihi liitekoht nihutatakse olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200-300 mm edasi. Soojustusmaterjalist sageli üksi ei piisa - väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses. Tuulutatavas fassaadisüsteemis või kaldkatusel paigaldatakse tuuletõke alati tihedalt vastu soojustusmaterjale, vajadusel kasutatakse liitekohtade tihendamiseks elastseid vuugihermeetikuid. Tuuletõkke ja välisviimistluse vahel on tuulutusvahe, mille kaudu tuuldub konstruktsioonidest välja niiskus
kihid on hästi veeauru läbilaskvad ja tuulutusvahe tagab ventileerimise mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega 6. Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele
tuulutusvahe tagab ventileerimise · mineraalvillast soojustuse paigaldamisel lõigata materjal 10...15 mm laiem, kui on karkassi tegelik vahe, et soojustus liibuks tihedalt vastu karkassi · soojustuse paigaldusel mitmes kihis asetada erinevad kihid tihedalt üksteise vastu, nihutada uue kihi liitekoht olemasoleva kihi liitekohast vähemalt 200...300 mm, et vältida võimalikke külmasildu · soojustusmaterjalidest üksi ei piisa: väga oluline on korrektne õhutihe tuuletõke, seda eriti hoone nurkades ja akende/uste ümbruses · tuleohtlikud rajatised isoleerida alati spetsiaalse kivivillast tulekaitsevõrkmati või tulekaitseplaatidega 6. Vee ja niiskuse mõju soojusisolatsioonimaterjalide omadustele
Sp3:temp 6.0 6.0 Joonis 7.8 Termopilt 50 Pa alarõhu juures näitab tugevat õhuleket nurgatappide vahelt ja laetala ning seina ühenduskohast, samuti seina ja lae liitekohast. Suuremaid õhulekkeid esines mõnes elamus suvalisest kohast seina pinnal. Väga suurte õhuleketega seinapind on toodud Joonis 7.10, sellele elamule oli lisatud ka soojustus ja tuuletõke. Palgi vahedest lekkiva õhu põhjuseks võib olla palkide ebaühtlane vajumine, tihendusmaterjali väljakukkumine (sammal, takk või vill) või palkide mädanemine. Õhulekkeid saab oluliselt vähendada palgivahede toppimisega mõlemalt poolt. Joonis 7.9 toodud elamul on
pistikupesad, lülitid, seinte või seina ja katuse ühendussõlmed on pragudega ning pole korralikult tihedad. Kui hoone pole õhupidav, liigub soe õhk välja ning külm sisse ning tekib soovimatu õhu liikumine. Hõre maja jahtub väga kiiresti ning püüdes hoida normaalset sisetemperatuuri, suurenevad küttekulud hüppeliselt. Seda saab kontrollida tuulise ilmaga, sest suuremate vigade puhul on juba käega katsuda, kuidas akna või pistikupesast või liitekohast tuul läbi puhub. Tuulevaikse ilmaga kontrollitakse seda alarõhutekitajaga ,,blower door", mis tekitab sise- ja väliskeskkonna vahel rõhuvahe, tänu millele võib ka ilma tuule kiiruse mõõtjata isegi käega tunda, millistest pragudest tuul läbi käib ja kus on hoone nõrgad kohad. Tekitatud vaakum, mis kutsub esile välisõhu liikumise läbi välistarindi ebatihedate kohtade, näitab tuuletõkkepaigaldamise vead. Termokaamera kombineeritud kasutamine koos
Palju on väiksemaid ettevõtteid, kes eritellimusena siiski valmistavad ka traditsioonilisi välja ja sisse avanevaid kaheraamilisi aknaid. Hoonetel, kus on keeruka raamjaotusega erikujulised või eriti stiilsete detailidega aknad (näiteks on akna keskmine impost või tuuleliist kujundatud justkui miniatuurse pilastrina, tavaline on see kujundusvõte Pärnus) ongi mõeldav üksnes nn. käsitööakende tellimine. Laiem leng vähendab akna ja välisseina liitekohast tekkivat külmasilla mõju (vt. Tabel 3.6, Tabel 3.7). Laia lengi eelised tulevad eriti esile, kui aken paigaldatakse välisvoodriga samasse tasapinda. Kui uus leng paigaldatakse olemasoleva lengi sisse, siis on lai leng tõsine probleem. 232 Niiskustehniliselt ei saa heaks kiita akna paigaldamist välisvoodriga samasse tasapinda. Parem koht on akna paiknemine tuuletõkke või lisasoojustamata seina korral palgi välimise pinna tasapinnas
annaabi.ee 
