August Mälgu teos „Hea sadam” räägib poisist nimega Juuljus. Tema ema oli surnud ja isa kadunud ja vallakantseleis jagati lapsi, kellel polnud enam vanemaid. Need kes suutsid last ülal pidada ja lapsele tööd anda said seda endale lubada. Juuljuse õde Luisi oli endale juba „võtja” saanud aga Juuljus mitte. Lõpuks võttis üks viinalembeline vanamees ta endale. Vanamehe nimi oli Taavi ning kodus pidi Taavi oma naisele Liisule seletama, miks ta poisi võttis ning, et Juulius võib teda tööga aidata. Vahepeal saatis Luisi Jullile kirja, kus ta kirjutas, et talle ei meeldi tema „võtja”. Jull soovitas tal põgeneda ja seda ta tegigi. Luisi tuli Taavi juurde, aga tema „võtja” tuli talle järgi. Tüdrukut ta tagasi ei saanud, sest Taavi ajas ta minema. Ühel päeval kohtas Jull naabrinaise Kristiine tütart Sessit. Juulius armus temasse, kuid nad leidsid teineteise vastu tunded pika aja peale
Ülejäänud seltskond läks teda otsima. Jõudnud jääpiirini, läksid tagasi hobuste juurde. Triivisid jääkamakal tunde ning iga natukese aja tagant jää pragunes ja lagunes. Lõpuks tundsid enda all, kuidas jää millegi vastu läks. Hüpates jääkamakatelt jääkamakatele, pääsesid öösel hilja mandrile. Tiidu Peeter läks koju, kus naine jätkas oma tavalist näägutamist. Tiidu Peeter oli lubanud Liisule, et aitab tolle peret sööta, kuid see plaan ei meeldinud Peetri naisele. Peeter jättis naise maha ning läks Liisu ja tema laste juurde elama. 9. Lugeja hinnang: alguses oli raske lugeda, sest tekst oli kirjutatud saare murdes. Lõpuks aga harjusin. Lood olid sisult peaaegu ühesugused, kuid siiski mõni lugu ei tundunud nii huvitav j põnev. Tänu nendele novellidele õppisin tundma randlaste eluviisi.
nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba ,,võtja", kuid Julli ei olnud veel ,,võtjat". Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et Jull võib teda tööga aidata. Nii oligi. Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma ,,võtja ,, juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis.
ja nemad ei teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et Jull võib teda tööga aidata. Nii oligi. Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma „võtja „ juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis.
Peategelaseks on 14-aastane vaeslaps Juuljus, kelle hüüdnimeks on Jull. Tema ema on surnud ja isa on kadunud. Vallakantseleis jagati lapsi, kellel vanemaid polnud, neile, kes said lastele tööd ja elukohta pakkuda. Seal asusid Jull ja tema õde, Luisi. Hiljem nad lahutati. Juuljus läks töötama ja elama kalur Taavi juurde. Taavi on Kipri talu hea südamega peremees, aga ta oli viinalembeline. Kui Taavi Julli koju viis, pidi ta oma naisele, Liisule, seletama, kust ta poisi sai ning miks teda vaja läheb. Taavi juures oli veel 10-aastane poiss, Aadi, kes oli Liisu ja Taavi poeg. Juuljus on väga töökas ja tark poiss, oskas hästi puutööd. Ta ei joonud ega suitsetanud. Üsna kiiresti kiindus Jull Taavisse väga. Taavi käe all õppis Juuljus kalapidamist ja paatide ehitamist. Juuljus hoolis väga mida temast arvati ja kui keegi ütles tema kohta midagi halvasti, siis üsna tihti kakles ta selle inimesega.
teadnud isast midagi. Luisi oli saanud endale juba ,,võtja", kuid Julli ei olnud veel ,,võtjat". Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning Taavi viib Julli viletsa laenatud hobusega koju, kus ootab ees naine ja 10a laps. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et Jull võib teda tööga aidata. Nii oligi. Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Jull hakkab Taavi käe all õppima kalapidamist ja paatide valmistamist. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma ,,võtja ,, juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning
Eit kiirustas suurema kiirusega eemale tütre juurde, tütar küsis eit sa mind üsna taha tahad jätta. Peale kirikut söödi tädi juures lõunat. Ann ja Miina sositasid omavahel, sest neil oli palju rääkida. Ann ütles Miinale et läheb Toomaru Liisut vaatama. Et ta kauaks ei jää, oota siin. Riinu tahtis väga teada mis linna Hinnust räägitakse. Veskieit võeti hea meelega vastu. Linnapea arvas et Miina ja Hinn lähevad paari. Riinu ütles Liisule et Miina ei taha Hinnu kuidagi võtta. Toomaru perenaine nikutas peaga. Liisu ütles, et Miinal on paremad silmad kui Riinul ja kub, tema nii noor oleks siis ega tema ka Hinnu ära ei võtaks. Riina tahtis teada miks ta nii arvab. Liisu vastas et Hinnu suguseid palju küll Miina veel leiab ega ta hallitama veel lähe. Ikka õitseb nagu maasikas murul. Riinu vastu, et Hinnul üks kirst seal palju raha sees, ja Hinn teeb head tööd ka ja jahu, mis sulle väga maitseb
Luisi oli saanud endale juba „võtja“, kuid Julli ei olnud veel „võtjat“. Külavanem lükkas Julli rahva ette ning hakkas teda kiitma, et rahvas tema vastu huvi tunneks. Rahva seast tuli igasuguseid väiteid ja keegi polnud rahul, kuni kuulis juttu viinalambeline vanamees, kelleks oli Taavi ning ilma pikemalt mõtlemata, võtis ta Julli ära ning nad hakkasid sõitma Taavi kodupoole. Kodus pidi Taavi seletama oma naisele, Liisule, kust ta selle lapse tõi ning et Jull võib teda tööga aidata. Nii oligi. Juuljus aitas Taavit väga palju ning kiindus Taavisse väga. Vahepeal aga saatis Luisi Jullile kirja, et ta ei taha oma „võtja „ juures enam olla ning ühel päeval ta põgeneski ning tuli Taavi juurde. Luisi omanik, tuli talle küll järgi, kuid Taavi ajas ta minema ning Luisi jäigi nende juurde ning aitas Taavit majapidamises nii palju, kui jõudis.
,,Sa ei jõua eest ära joosta ja sind tapetakse kohe maha." Liisul tuli vägisi nutt peale ja siis ütles Ats: ,,Las olla pealegi, jätame ta siia tagalasse ja toome haavatud sõdurid siia sidumisele." ,,Hea küll," oli Toivo päri, ,,aga vaata, et sa pead põõsaste seest välja ei pista!" Liisu oli väga õnnelik ja jooksis kohe tuppa emme käest sidet ja arstirohtu küsima. Emme andiski talle ühe rulli marlit ja purgi vitamiine. Pani kõik vanasse käekotti ja koti ilusasti Liisule üle õla, risti üle kõhu." (Vilep 2006: 23). Kui noortekirjanduses hüüaks ulmeromaani tegelane, et lähenemas on hiigelsuurte koletiste loendamatu armee, siis ,,Kapiukse kollide" peategelane hüüab: ,,Suured kollid, palju kolle!". Dünaamilisemates, tegevusele orienteeritud juttudes on laused enamasti lühikesed. Kirjeldavamate ning tegelase sisekõnet ja mõtteid edasiandvate juttude (,,Lendav õunapuu", ,,Vaikuse hääled", ,,Roosa printsess") puhul kasutatakse pikemaid lauseid.
annaabi.ee 
