- oma nõudmisi tuleb positiivselt esitada. See aitab lapsel õppida tegema asju paremini ja õigemini. - suulised juhised peavad olema lühikesed, kindlad ja positiivsed. Näiteks selle asemel, et öelda lapsele :"Ära karju", peaks ütlema:"Räägi vaiksemalt". Samamoodi "Ära seisa kiige peal püsti" asemel peaks ütlema:"Kiigu istudes". - Lapse üle ei tohi naerda. - Ära võrdle last teise lapsega ("Vaata kui puhtad käed Liisul on") Ta võib hakata vihkama nii Liisut kui Sind. - Last ei tohi panna süüd tundma ("Ainult pahad lapsed teevad nii"). Aktspteeri last, isegi kui Sa tehtut andeks ei anna. - Last ei tohi alandada ("Sa oled juba suur poiss, Sa ei tohiks enam käituda nagu väike tita"). Et lihtsustada distsipliini tagamist, tuleks meeles pidada veel pidepunkte - - Mõtle läbi, kuidas toimub üleminek ühest tegevusest teise. - Lapsed vajavad kindlaid rutiinseid tegevusi.
nad ka valisid. Jõudnud järve keskele, leiti vanima venna kivi järve põhjas magavana. Teise venna kivi leiti aga lamavat kalda äärel ranna ja vee piiripealt. Pool kivi oli näha, teine pool aga järves peidus. Kolmanda venna kivi leiti aga kõige kaugemalt murul magavana. Jumalad olid oma otsuse teinud, kes nendest kolmest valitsejaks saab, teised kaks aga jätsid noorimaga hüvasti: ,,Jumalaga, venda noori, Liisul liimutud kuningas! Jumalaga, pesapaika, Armas haudumise kohta, Kus me, mehed, kasvasime, Kus me kui tammed tõusime!" Pärast liisuheitmist ning selle võtmist, otsustas Kalevipoeg kohe valitsemisega peale hakata. Ta seadis hobusele adra taha ning hakkas maad kündma. Ta kündis maa põllumaaks, heinamaaks, viljamaaks, karjamaaks ja heinamaaks. Ta külvas sinikaid, jõhvikaid, murakaid ja mustikaid
kirstu teeks. Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas. X (117-128) Tali(lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga(halvatud). XI (128-140) Kuna Liisu oli haige, tehti kibedat tööd paat, söök, põetamine, matemaatika(suhkur), koristamine, kalad. Kristiine oli paadi üle õnnelik. Taavi tuli kõrtsist kirjaga. Orge tuleb sooviga sada sumplaeva. Kadus võimalus, et Julli õde Julli juurde saaks. XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast. Jull
Jull läks Sessiga kaasa kuuseoksi tooma. Kui surnu kirstus, nägid lapsed oma isa. Sess väidab Jullile, et nende olukord on vanemate osas sama. Taavi süüdistab väheke ennast Pritsu surmas. X (117-128) Tali(lumi). Taavi käis ringi tööd tegemas et paadi ehitamiseks raha saada(nagu oleks Prits andnud). Taavi ja Jull saagisid puid, rääkisid merest ja sepikojas viina rüübates, silke küpsetades rääkis Taavi Jullile Kristiina loo. Aadi tuli teatega, et Liisul on midagi viga(halvatud). XI (128-140) Kuna Liisu oli haige, tehti kibedat tööd paat, söök, põetamine, matemaatika(suhkur), koristamine, kalad. Kristiine oli paadi üle õnnelik. Taavi tuli kõrtsist kirjaga. Orge tuleb sooviga sada sumplaeva. Kadus võimalus, et Julli õde Julli juurde saaks. XII (140-151) Jull sai teada, et Sessi käib Orgeõuel aeg-ajalt abiks, ning kui ta nägi ja kuulis Sessit ja Heinot uisutamas, tahtis ta viina, kuid Taavi keeldus andmast
Mõlemad esinevad sageli ja väga paljudes maailma mütoloogiates. Isatappu näiteks väga tugevalt patriarhaalsete ühiskondade lugudes praktiliselt ei esine. Nii on Vanas Testamendis juttu küll Absalomi mässust isa Taaveti vastu, mis aga esimesele siiski halvasti lõpeb. Kalevipojas lahendavad vennad kuningakssaamise küsimuse ehk vendade rivaliteedi kiviviskevõistluse teel. See tundub aga üsnagi piiratud legitiimsust pakkuvat. Ega siis muidu nimetaks vennad Kalevipoega ,,liisul liimitud kuningaks". Tegelikult ei olegi erilist vahet, kas tegemist on lihaste vendadega või mitte. Ühine rivaliteet muudab võitlejad niikuinii sarnasteks üht- ja sedasama taotlevateks olenditeks ehk omalaadseteks vendadeks. 9 Tõde ja õigus. Herald Eelma illustratsioon Tõe ja õiguse I osale. Eesti kodukirjanduses sellist vennaoopust nagu soomlaste ,,Seitse Venda" ei ole.
ja tegevuskohaga (Nikolajeva 1997: 32). Lood jutustavad 5aastase tüdruku maailmast, võimaldades väikesele lugejale küllaga võimalusi samastumiseks. Enamasti on lugude käivitajaks mõni Liisu poolt välja mõeldud temp või korraldatud väike seiklus. Suuri pahandusi ette ei tule, on üksnes pisiulakused, mida täiskasvanud lahendavad huumorit appi võttes. Lood on mängulised, kuid päriselt fantaasiamaailma eksivad harva. Liisul on liiga palju tegemist venna ja vanemate seltsis, nii et unistamiseks ei jää eriti aega. Lugudes puudub didaktiline suunitlus, pigem peaksid vanemad lapsi hoiatama, et kõik ulakused neis raamatuis pole järeletegemiseks. Raamat ,,Liisu" koosneb kolmest lühijutust: jutus ,,Puuksutav Joosep ja ülejäänud pere" kirjeldatakse perekonda, milles toimub igahommikune maadejagamine kassiga, kes siis kättemaksuks laua all puuksutama hakkab; jutus ,,Jäätisepidu" viib isa lapsed
annaabi.ee 
