rahvale ka rääkima. Seega ta tegi nii: läks rakettide stardipaika, teleka otseülekandega rääkis rahvale kogu loo, ning et kõik kes vähegi tahavad võivad tulla pealt vaatama, et kas see õnnestub või mitte . Kogu rahvas oli presidendi peale pisut pahane, et ta oli nii suurt asja saladuses hoidnud, aga nad olid ka õnnelikud, et presidendil oli plaan olemas. Kui kõik need 300 000 raketti tööle hakkasid, siis see maakera liikuski paigast, ning sellel samal hetkel lendas päike mööda. Alguses kõik rõõmustasid, et neid ei tabanud põlevtäht päike, kuid nad mõistsid üsnapea. Ilma päikeseta pole meil valgust, ilma valguseta, ei kasva taimed ja ilma taimedeta ei ole õhku. Õhku jätkus tervele maailmale, ainult aastaks, siis surid taimed ja lõpuks ka kõik inimesed ja loomad.
rahu, 1721 aastal, mida loetakse Põhjasõja lõpuks. Kolmanda seisukoha järg lõppes Rootsi aeg Põhjasõjaga, millega algas Vene aeg, uus periood Eesti ajaloos. Rootsi aega nimetatakse ka Rootsi-Poola ajaks. Peale mitmeid pikki sõdu, oli Eestimaa alad täiesti laastatud. Inimesi elas siin arvatavasti alla 100 000. Paljud linnad, kindlused, mõisad olid varemetes. Mõisnikud, kes soovisid kiiresti tööjõudu kasvatada, pakkusid talurahvale mõni aasta maksuvaba elu nende alal. Nii liikuski umbes kolmandik rahvast vähe viljakatelt aladelt laastatud viljakamatele aladele. Talurahvas valis endale viljakamaid maid elamiseks ja samuti valiti ka inimlikumaid mõisnikke. Põhjus, miks talupojad nii vabalt said liikuda, oli see, et paljudes piirkondades polnud isegi mõisnikku. 17. sajandil hakkas Eestisse saabuma palju välismaa talurahvast. Näiteks Lätist, Soomest, Rootsist, Venemaalt, isegi kaugemalt, näiteks Sotimaalt, Hollandist, Saksamaalt, jne
Tallinna kui Vilniuse poole Balti tee märgusõna "VABADUS". 4 Kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake Baltimaad! Leedumaa, Lätimaa, Eestimaa..." Veel kõnelesid Ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel ja ajaloodoktor Vassili Kulits, kes andsid hinnangu MRP tagajärgedele. Nii liikuski see Balti tee märgusõna VABADUS üha edasi, jätkuvalt piki sadu tuhandeid inimesi, kes olid koondunud ühisesse ja lõputult pikka inimketti, Balti teele, kes sellel hetkel mõtlesid ja tajusid ühiselt. Sama ühiselt kuulati kaasaskantavaid raadioid, mis andsid kogu üritusele nii vajaliku ühtekuuluvust rõhutava fooni. Balti tee peaüritus "Balti tee" üheks põhiürituseks kujunes "Kurjuse hävitamine", mis algas mälestusväärse päeva õhtul kell 21
Nad ähvardasid need tappa, kui kantsi valitsejad ei alistu ja end ristida ei lase. Siis tapsidki sakslased piiratute silme all kõik vangid. Palju kaitsejaid langes, aga ellujäänud püüdsid vaprasti võitlust jätkata. Et kantsis oli aga palju langenuid ja haavatuid ning veest tuli suur puudus, siis lubasid eestlased ristiusu vastu võtta. Varsti läksid eestlased kuulsa Sakalamaa vanema Lembitu juhatusel sakslastele ja nende abilistele kätte maksma. 1211.a. liikuski Lembitu vägi lõuna poole. Jõudes üle praeguse Säde jõe, hävitasid sakalased seal oleva ristiusu kiriku. Saarlased ilmusid oma laevadega Koiva jõe kaudu liivlaste vanema Kaupo kantsi Turaida alla ja laastasid seal ümbruskonda, võttes kaasa hulga sõjasaaki ja viies vangi naissi ja lapsi. Eestlaste edukas sõjategevus ei saanud aga kaua kesta, sest varsti ilmusid Saksamaalt vaenlaste suured abiväed. Eestlaste ja sakslaste vastastikused sõdimised kestsid edasi
iseseisival kodumaal". Siis kõlas raadiost "Mu isamaa on minu arm". Järgnevalt hakkas Eesti ja Läti piiril liikuma nii Tallinna kui Vilniuse poole Balti tee märgusõna "VABADUS". Kõlas kolmekeelne, spetsiaalselt selleks ürituseks komponeeritud laul, mis mõjus kui kolme Balti rahva ühishümn: "Ärgake Baltimaad! Leedumaa, Lätimaa, Eestimaa..." Veel kõnelesid Ülemnõukogu presiidiumi esimees Arnold Rüütel ja ajaloodoktor Vassili Kulits, kes andsid hinnangu MRP tagajärgedele. Nii liikuski see Balti tee märgusõna VABADUS üha edasi, jätkuvalt piki sadu tuhandeid inimesi, kes olid koondunud ühisesse ja lõputult pikka inimketti, Balti teele, kes sellel hetkel mõtlesid ja tajusid ühiselt. Sama ühiselt kuulati kaasaskantavaid raadioid, mis andsid kogu üritusele nii vajaliku ühtekuuluvust rõhutava fooni. Balti tee peaüritus "Balti tee" üheks põhiürituseks kujunes "Kurjuse hävitamine", mis algas mälestusväärse päeva õhtul kell 21
Sellel ajal ei olnud pikka nimekirja, nagu seda on tänapäeval. Valimisi teostati protsentide nimel ning tavaliselt oligi seal vaid üks nimi, mida inimene pidi valima. Talle oli see juba pikalt pähe sisestatud, keda ta täpselt valima peaks. Sellel ajal oli esmakordne valimine ka midagi aukohast ning esmakordsed valijad said tavaliselt kingiks kas illekimbu või tordi. Number üks infoallikas tema tol ajal jaoks oli naabrinaine, sest info tihti vaid nii liikuski. Ajalehed ning raadiod pakatasid propagandast, perekond oli venemeelne ning muudmoodi infot ei saanudki. Naabrinaine või mõni muu tuttav teadis alati natukene rohkem, et teistele samuti infot edastada. Sellest tekkisid tihti ka kuulujutud ning külalegendid. Kodus aga sellest ei räägitud ning alati, kui tuli keegi külla juttu rääkima, saadeti lapsed teise tuppa, et nemad midagi asjast ei teaks. Selle tõttu olidki lapsed alati uudishimulikumad ning alati tänulikud igasuguse info eest
8 käsitööhooned, samuti ka aiamaad ja väikeelamud. Lille mäele ehitati Püha Antoniuse kabel koos surnuaiaga just eeslinna elanike jaoks. Eeslinn laius ka vastassuunas Jakobi mäele, kus samuti oli kabel ja surnuaed (Pullerits, 2005). Tartu peamisi rikkuse toojaid oli Emajõe veetee, tänu millele oli Tartu üks Eesti Hansalinnadest. Keskaegsetel kaartidel on Emajõgi pandud voolama Peipsist Pärnuni ja tegelikult Vene kaup liikuski Tartust Viljandisse, sealt edasi Pärnusse ja mööda merd Gotlandini ja mujale Lääne -Euroopasse Tartu õitses Hansalinnana ja linna rahvaarv tõusis 4000-6000 inimeseni (Salupere, 2004). Linnatänavate nimed kujunesid välja kaubanduse või tööstuse nime järgi, mis tänavat ääristasid, näiteks Küütri tänav on nime saanud seal paiknenud lihunike (Küter saksa keeles) äride järgi. Paljud tänavad on saanud nime ka kirikute ja kloostrite asukohale viidates, näiteks
annaabi.ee 
