.......9 SISSEJUHATUS Palju on tehtud uuringuid selgitamaks välja, kui palju liigutakse, tehakse sporti ja ollakse füüsiliselt aktiivsed, aga lastele, kes peaksid kõige rohkem liikuma, pole need uurimustööde tulemused kohale jõudnud. Õpilastele on küll selgitatud terviseõpetuse tundides liikumise vajalikkust, aga paljudel oleks vaja veel rohkem teavet liikumisharjumuste kohta. Eesmärkideks seadsin välja uurida: 1) Kui tähtis on liikumine ja millised ohud kaasnevad liikumisvaegusega? 2) Kas on piisavalt kohti ja rajatisi aktiivseks eluviisiks? 3) Kuidas saab ülekaaluline kõige paremini kaalu alla võtta? KUI TÄHTIS ON LIIKUMINE Uuringud on tõestanud, et tänapäeva lapsed liiguvad vähe. Ja lastel on sellepärast väga palju haigusi ning paljud lapsed on ülekaalus. Teatakse, et rasvumine lapseeas on tervisele ohtlik kolmel põhjusel: rasvumine on peamine riskifaktor diabeedi, kõrgvererõhktõve, vähi,
Praegusel ajal on ka suureks probleemiks arenenud riikides ületoitumine, mis toob omakorda kaasa selle, et inimestel esineb terviseprobleeme, mis väljenduvad sarnaselt alatoitumuse sümptomitele suuremas vastuvõtlikkuses haigustele, lühenenud elueas ja vähenenud töövõimes. Ülekaaluliste inimeste hulk kogu maailmas võib ulatuda kuni 600 miljonini. Ülekaaluliste osakaal tööstusriikides on suurenenud just viimastel aastakümnetel, kuna inimeste eluviis on seotud liikumisvaegusega. Toiduprobleemide teiseks lahenduseks pakuks selle, et täiendada arengumaades inimeste teadmisi maaharimisviisidest ja uutest tehnoloogiatest. Suur abi oleks ka sellest, kui arenenud riigid toetaksid arengumaid rahaliselt ning aitaksid neil vältida uusi kodusõdasid ja konflikte teiste riikidega. Kolmandaks tuleks kindlasti veemajandus ümberkorraldada, kuna puhta joogivee puudumine tekitab veel suurema probleemi kui haritava maa puudumine.
Mis on liikumispuue? Liikumispuue on üldine mõiste, mis väljendab mitmesuguse iseloomu ja raskusastmega puudeid, nagu halvatused, nõrkused, liigutuste koordinatsiooni häired, amputatsioonid, aju- ja selgrootraumad, tserebraalparalüüs ja teised. Funktsionaalsete piirangutena on levinumad koordinatsiooni- ja kõnehäired, lihaste nõrkus, spastilisus, käe haaramisraskused. Motoorika arengu kõrvalekalded võivad tekkida juba looteeas või varases lapsepõlves. (Jakuseva, s.a.) Liikumisvaegusega inimestel võib olla raskusi erinevatest olukordadest osa võtmisel, kui nad seisavad silmitsi sotsiaalsete ja füüsiliste takistustega. Üsna sageli on nad julged ja iseseisvad inimesed, kellel on soov panustada nii palju, kui nende võimed lubavad. Osa liikumispuudega inimesi on täiesti sõltumatud, teised vajavad aga osalist või täielikku abi. (Physical Disabilities, s.a.) Liikumispuudega lapsed Liikumispuudega lapsi on Eestis üle viie tuhande
Liikumine toob lapse ellu paljurõõmu ja positiivseid emotsioone. Esimeses peatükis kirjeldab autor väikelapse füüsilise aktiivsuse tähtsust. Teises peatükis kirjeldab õenduse rolli selles eluetapis. 2 Autori töö eesmärk on näidata, kui tähtis on füüsiline aktiivsus väikelastel, kuidas see mõjub lapse arengule nii füüsiliselt, kui psüühiliselt. Uurida väikelapse liikumisvajaduse mahtu ja liikumisvaegusega tekkivaid ohte. Kuidas mõjutab füüsiline aktiivsus lapsepõlves edaspidi täiskasvanu elu. 3 1.FÜÜSILISE AKTIIVSUSE ELAMISTOIMING 1.1.Väikelapse-ja lapseiga Liikumine on üks inimese põhitegevustest. Juba raseduse ajal on tunda loote liigutusi, ema kõhus nad põtkivad jalgadega ja liigutavad käsi. Kui laps on sündinud hakkab ta üritama hoida pead, hakkabhäälitsema, liigutama oma keha
· Lihaste kontraktsiooni- ja lõõgastumise kiirus väheneb · Reaktsiooniaeg helile ja valgusele pikeneb · Hüppevõime väheneb · Lihasvastupidavus jääb muutumatuks või isegi suureneb · Liigeste liikuvus (painduvus) väheneb · Liigutuskoordinatsioon halveneb · Keha tasakaal halveneb · Kõnni kiirus väheneb IV LOENG KEHALISE AKTIIVSUSE JA INAKTIIVSUSE MÕJU MOTOORSETELE FUNKTSIOONIDELE KEHALINE AKTIIVSUS · Kehalise aktiivsuse tase võib olla: - mittiküllaldane tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga - minimaalne liikumisvaeguse negatiivne mõju tervisele on välditud, kuid puudub tervistav mõju - optimaalne saavutatakse tervistav mõju - ülemäärane tegemist on hüperkineesiaga, mille tulemusena tekib kurnatus ja/või ülepingutusnähud (näiteks sportlastel tekib ületreening) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt organiseerituna
lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid KEHALINE AKTIIVSUS · Kehalise aktiivsuse tase võib olla: - mittiküllaldane (tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga) - minimaalne (liikumisvaeguse negatiivne mõju tervisele on välditud, kuid puudub tervistav mõju) - optimaalne (saavutatakse tervistav mõju) - ülemäärane (tegemist on hüperkineesiaga, mille tulemusena tekib kurnatus ja/või ülepingutusnähud) KEHALINE TREENING · Kehaline treening on samalaadse kehalise tegevuse kordamine kas süstemaatiliselt
mõtle. Muu Patsient sooviks teada, kuidas ja kas perearst või õde teda aidata saaks. Kui suur on lootus, et mure laheneb? 4. ÕENDUSDIAGNOOSID/PLAANID 4.1.Diagnoos: aktiivsuse talumatus Definitsioon: Psühhofüsioloogilise energia vähesus, talumaks või täitmaks vajalikke või soovitud igapäevaseid toiminguid. 13 Aktiivsuse talumatus, mis on seotud liikumisvaegusega ja tasakaalu puudusega hapnikuvajaduse ja hapnikuvarustuse vahel ning mis väljendub väsimuses, aktiivsusest põhjustatud ebanormaalses pulsisageduse tõusus, pingutuses põhjustatud ebamugavustundes. Lähieesmärgid (25.04.2018) Patsient mõistab rauavaegusaneemia ja aktiivsuse talumatuse vahelisi seoseid ja on valmis elustiili parandamiseks. Patsient mõistab puhkuse vajalikkust ning prioritiseerib enda jaoks olulisi tegevusi.
intensiivsusega KA vastab energiakulule, mida nõuab hoogne kõndimine, kaasneb kerge hingeldus ja soojatunne. Suure intensiivsusega KA vastab energia kulule, mida nõuab aeglane sörkjooks, kaasneb hingeldamine ja higistamine. Kehaline võimekus e. valmidus e. tublidus võime end üle pingutamata tulla toime kehaliste liigutustega, mida läheb tarvis igapäevases elus (kodused toimetused, trepist üles minek, ka sportides).Kehalise aktiivsuse tasemed:Mitteküllaldane tegemist on liikumisvaegusega (hüpokineesia) koos sellele omase negatiivse mõjuga tervisele. Minimaalne puudub tervistav mõju. Optimaalne saavut tervistatav mõju. Ülemäärane tegemist on hüperkineesia, mille tulemusena tekib kurnatus ja ülepingutusnähud. 17. Kehalise aktiivsuse mõju tervisele:Kehaline treening tekitab organismis rohkeid muudatusi: muutusi keha ehituses, organite suuruses, südameveresoonkonna ja hingamisaparaadi funktsionaalsetes võimetes, metaboolsetes ressurssides,
annaabi.ee 
