Kokkuvõte Kahe nädala jooksul sai distantsi kokku läbitud 1197.95 km. See jagunes järgmiste liikumisvahendite vahel: autoroolis 1141km, kaassõitajana 12km ning trolliga sõites 13km. Ajaliselt veetsin „teel“ jalgsi 1h 50min, autoroolis 17h 52min, kaassõitjana 25min ning trolliga 23min. Tekkis mõte, et sõidan kahe nädala jooksul autoga üllatavalt palju. Roolis olles ise aru ei saagi. Panin ka tähele, et sõidan autoga igapäevaselt. Lisaks on liikumismuster iganädalaselt üpris sarnane. Kui auto asemel kasutada ühistransporti, siis arvan, et ajakulu on kaks korda suurem.
väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ○ valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. 8. Kuidas on võimalik tajuda sügavust liikumise kaudu? liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). 9. Milles seisneb binokulaarne disparaatsus ja kuidas tekitatakse binokulaarsete tunnuste abil sügavustaju? Binokulaarne disparaatsus - erineval kaugusel asuvad stiimulid tekitavad erineva kujutise vasaku ja parema silma võrkkestale. 10. Liikumistaju: tegeliku liikumise tuvastamise mehhanismid; liikumise füsioloogilised detektorid. 11
kohandumise hulk sõltub objekti kaugusest (mida lähemal, seda vähem vaja kohaneda) või pildilased tunnused: lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid, kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise, tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ning valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. Liikumisparallaks - sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). Optiline vool - objekti lähenedes muutub kujutis temast suuremaks, kaugenedes väiksemaks. Kasutame kõiki sügavustunnuseid korraga. Kiiruse tajumine - liikumise tuvastajad -- aju nägemissüsteemi rakud, mis on tundlikud kujutise liikumise suhtes teatud suunas üle silma võrkkesta. Enamasti tajutakse neid nihkeid kiirusena, mis lähedal on suurem ja kaugemal väiksem (lähedased objektid liiguvad vaatajale kiiresti vastu, kauged aeglaselt kaasa)
● pildilised tunnused ○ interpositsioon -- lähemal asuvad objektid varjavad vaateväljast kaugemal asuvad objektid ○ lineaarne perspektiiv -- kaugemal asuvad objektid tekitavad võrkkestale väiksema kujutise ○ tekstuurigradiendid -- tekstuurielemendid muutuvad kaugenedes väiksemaksja tihedamaks ○ valgus ja vari -- kui vari all -- obj kumer, kui vari üleval -- obj nõgus. liikumisparallaks -- sügavuse tajumine liikumise kaudu, võrkkestale langevate kujutiste liikumismuster (lähemal asuvad objektid liiguvad rohkem). optiline vool -- objekti lähenedes muutub kujutis temast suuremaks, kaugenedes väiksemaks. Kogu nägemisväljas olev muster muutub samuti → võrkkeste stimulatsioonis tekkiv muutuste muster = opt. vool. Sügavustaju, liigutuste koordineerimine. Kasutame kõiki sügavustunnuseid korraga, kuid erinevates olukordades prevaleerivad erinevad tunnused (nt liikumisparallaks liikumise ajal, binokulaarne diparaatsus, kui obj on
Hõlmab taju mõtestatuse,valivuse,konstantsuse ja apertseptiivsuse seoses nende olulise rolliga ümbritseva keskkonnaga kohanemisel ja otstarbeka käitumise tagamisel. Võimaldavused see, mida üks või teine objekt,ese , selle omadus võimaldavad teha, kuidas neid saab kasutada, mida neilt oodata. Invariandid muutuste hõlmas olevatele muutumatutele omadustele (ntx eseme näiv suurus, vaatamata tema kaugenemisele, inimese liigutustele kui sellistele omane liikumismuster,vaatamata selgetele erinevustele üksikliigutustes igal konkreetsel juhul või eri inimeste juures) Sündmustaju tajusüsteem oleks võimeline ka kergesti ja õigesti ära tundma sündmusi (eeldab dünaamilisust, invariantide häälestatust ja üldistusvõimet; eeldab taju kui ajalis- ruumilistele muutustele tundlikku protsessi) Illusioonid eksitus, pettekujutlus. Ebaõige taju,mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses.
Kui vaadelda tantsijat antud olukorras, siis on need sooritused talle pigem marginaalsed ja vähe pingutust nõudvad. On üsna kindel, et isegi katkise põlveliigesega moderntantsija jaoks on näiteks trepist üles minek palju lihtsam kui kodanikule, kellel pole vastavat treenitud kehatunnetust. Miskipärast oli möödunud sajandi teadusel kombeks välistada keha ja vaimu tihedaid seoseid, ent juba raamatu "Wisdom of the body moving" autor Linda Hartley usub, et "...iga tavapärane liikumismuster on vastava spetsifiilise aju osa poolt koordineeritud" (Hartley 1995, lk. 248-251). Nüüd kui stimuleerida inimest meelistegevusega, võiks see ju olla parema ja tervema elukvaliteedi saavutamine ja miks mitte kiirem paranemine, just lähtudes aju osade tööst ja impulssidest mida keha toodab. Iga suur trauma (luumurd) on teataval määral aju poolt "kustutatud", kui liiga sokeeriv elamus. Kui tegemist on raskete traumadega nagu luumurrud ja
veresoontesse verevoolu (nägemine, kuulmine, peatamisega: insult, tundmine), teadvuse ajuödeem ähmastumine, krambihood, segadus, halvatused Väikeaju Nagu üleval Häiritud liikumismuster Sisekõrv N2 üleküllastumine Kuulmise kadu, tinnitus, peapööritus 69 Paresteesia - väärtunne 614 Diferentsiaaldiagnoos Kaalutlemine, millist liiki sukeldumisõnnetusega on tegemist, ei ole otsustava tähtsusega. Ühe või mitme nimetatud sümptomi ilmnemisel tuleb alati mõelda sukeldumisõnnetusele ja vastava anamneesi korral kohe ravi alustada.
annaabi.ee 
