However physical activity helps reduce the health risk of obesity in children and the associated chronic diseases. Active lifestyle also reduces stress and calms kids, making them happier and more attentive in the classroom. In addition physical education is one of the best ways to battle both obesity. TÕLGE Eestikeelne tekst. On väga oluline, et laps oleks iga päev füüsiliselt aktiivne tervislikuks kasvuks ja arenguks. Lapseea liikumisharjumus mõjutab kehalist arengut, mitmete krooniliste haiguste riskitegurite kujunemist ning üldist elukvaliteeti edaspidi. Tänapäevaste teadmiste alusel on kehaline aktiivsus noortele oluline optimaalse kasvu ja kehalise arengu saavutamiseks, mõnedele tervisehädade vältimiseks, samuti ka sotsiaalse ja vaimse arengu aspektist. Lapsed, kes pole aktiivsed ja veedavad liiga palju aega televiisorit vaadates, arvuti videomänge mängides või
kasvatuse tundides. Kas õpilased käivad meelsasti kehalise kasvatuse tundides ja millised need võiksid nende arvates olla? Me valisime selle teema, sest tahtsime, et kehalise kasvatuse tunnid oleksid kõigile meeldivad ja jõukohased. Eesti laste liikumisaktiivsus aina väheneb ning sellest saavad alguse paljud terviseprobleemid. Liikumist on vaja laste luude, lihaste ja südame arenguks. Liikumine aitab lastel olla tervem. Kui lastel kujuneb juba noores eas välja liikumisharjumus, aitab see neil olla aktiivsem ka vanemas eas. (Mure pea kohal... 2015; Liikumine 2015) Tänapäeva laps ei taha teha kehalise kasvatuse tunnis rasket trenni, peab olema miski, mis paneb teda liikuma ja pakub rõõmu (Leikop 2015). Mõnedel lastel on kooli kehalise kasvatuse tunnid ainuke koht, kus nad saavad tegeleda näiteks sulgpalli, võrkpalli, saalihoki, suusatamise jms, sest võib juhtuda, et peres puuduvad vastavad ressursid laste trennide eest tasumiseks. Muidugi saab iga laps käia
Kehakujust ja kehalisest arengust sõltub mõneti ka inimese psüühiline tasakaal. Igaüks meist tahab midagi ära teha, midagi osata, midagi saavutada. Kordaminekud ja edu parandab enesetunnet, tõstab eneseusku. Sport on üks tegevusaladest, kus noored saavad juba varakult end näidata, täiuslikkuseni jõuda, ennast teostada. Unger, J. 1988. Teadmisi sportimisest. Tallinn. Tervisesport ja regulaarne liikumisharjumus on otstarbekaimad ja efektiivseimad viise arendada ning säilitada kehalist vormi, vaimset tasakaalu ja üldist jõudlust, rääkimata selle meelelahutuslikust ja emotsionaalsest efektist. Vähesest liikumisest ja ebatervislikest eluviisidest põhjustatud haiguste ravi maksab tänapäeval üha enam. Kehalise aktiivsuse suurendamine eeldab aga igaühe mõtteviisi muutust ja teadlikkust sellest, millised on liikumisharrastusega tegelemise võimalused.
Tänapäeva lapsed ja teismelised on tänu väheliikuvale eluviisile füüsiliselt vähem arenenud kui samaealised paarkümmend aastat tagasi. Ilmselge on fakt, et nad haigestuvad kergemini 7 külmetushaigustesse ja saavad sagedamini traumasid, neil on kalduvus ülekaalulisusele ja umbes 30% lastest esineb rasvumist või liigset kaalu(V. Pantsenko, 2005). Kui lapsel on juba varases eas välja kujundatud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekueas kinnistub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks. Seetõttu tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama väikelaste kehalisele arengule, täpsemalt kehalisele tegevusele eelkoolieas. Laste liigutusoskused ja aktiivne liikumine formeerub lineaarselt kogu eelkooliea vältel. Et tagada laste füüsilise arengu jälgimine ja hoida ära
2) loob edaspidiseks soovi ning aitab niiviisi säilitada motivatsiooni liikuda; 3) paraneb ainevahetus ning õige tempoga liikumine vähendab/reguleerib kehakaalu; 4) paraneb liigeste/lihaste tundlikkus; 5) alaneb vererõhk ja väheneb diabeedirisk. Suur osa liikumise alustajaid teab liikumise kasulikku mõju ja peab selle saavutamist vajalikuks, kuid sellele vaatamata jätavad paljud treeningud pooleli, enne kui ilmnevad kasulikud toimed või tekib tõeline liikumisharjumus. Me võime liikuda erinevatel põhjustel ja eri moodi. Osa inimesi harrastab liikumist selleks, et parandada oma sporditulemusi, osa tervise pärast. Mõnele annab liikumine võimaluse teha midagi kasulikku, näiteks käia jala poes või tööl, koristada õues lund. Vahest võiksid inimesed liikuda ainult seepärast, et saada head enesetunnet, uusi elamusi ja põnevust. Kõik me teame,et ilma aktiivse ja regulaarse liikumiseta väsime rutem nii tavatoimingutes kui ka tööd tehes
liikumine tugevdab luustikku ja parandab naha verevarustust, soodustab sirgete jalgade kujunemist ja normaalsete pöiavõlvide kujunemist (Harro, 2001). Kehaline aktiivsus vähendab depressiooni, kurvameelsust, stressi ja ärevust, parandab mälu ja tähelepanuvõimet. Lapsed, kes on kehaliselt aktiivsed, on suure tõenäosusega kõrgema enesehinnangu ja parema minapildiga. On leitud, et kehaline aktiivsus on seotud parema õppeedukusega. Kui lapsel on juba varases eas välja kujunenud liikumisharjumus ja vajadus regulaarselt füüsilisi harjutusi teha, siis hilisemas üleminekuaes kinnitub sisemine vajadus aktiivseks ja terveks eluviisiks (Pantšenko, 2005). Mõõdukas regulaarne kehaline aktiivsus lapseeas on oluline normaalse luustiku kujunemiseks ning suurema luukoe tippmassi saavutamiseks ja säilitamiseks täiskasvanueas soodustab eelkoolieas normaalsete pöiavõlvide (lampjalgsuse ennetamine ja ravi) ja
annaabi.ee 
