Tugiliikumiselundid Luustik Inimese luustik ehk skelett koosneb umbes 220 luust. Inimese luustiku olulisemad osad on kolju, selgroog, rinnakorv, ülajäsemete luud, õlavõõtme luud, alajäsemet luud ja vaagnavöötme luud. Luustik moodustab keha toese, on liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. Lisaks sellele kaitsevad luud siseelundeid ja närvisüsteemi ning osade luude õõnsustes toodetakse vererakke. Kolju Inimese kolju koosneb aju- ja näokoljust. Ajukolju koosneb tugevasti ning liikumatult ühendatud luudest. Näokolju koosneb viiest luust, millest kõige suuremad on lõualuud. Ülalõualuu on ajukolju luudega liikumatult seotud ja alalõualuu on kolju ainuke liikuvalt ühendatud luu.
23.EL skaalal hinnatakse kalade kvaliteeti a. Kahes värskusastmes b. Neljas värskusastmes c. Viies värskusastmes 24.Kala veretustamisel võib kasutada toote välimuse parandamiseks a. Kloori b. Keedusoola lahust c. Äädikhappe lahust 25.Kala keetmisel jäetakse kala soomustamata, sest a. Soomused parandavad maitseomadusi b. Soomused aitavad hoida kala kuju c. See on tüütu tegevus 26.Saba ja sabauim on kala a. Liikumissuuna reguleerimiseks b. Põhiliseks liikumiselundiks c. Enesekaitseks 27.Krõbeda kooriku ja kalale erilise meeldiva maitse ning aroomi andmine on a. Praadimise eesmärk b. Fritüüris praadimise eesmärk c. Paneerimise eesmärk 28.Praadimisel eraldub kalalihast 20-30% kalarasva a. Lahjade kalade puhul b. Keskmise rasvasisaldusega kalade puhul c. Rasvaste kalade puhul 29.Pärast marinaadi valamist kalaga täidetud toosi äädikhappe pH a. Muutub suuremaks b. Muutub väiksemaks c. Ei muutu 30
3) Hormoonid (nt. seedetraktis sekretiin); 4)Autonoomsest närvisüsteemist tulevad signaalid.Skeletilihased Suurimad lihased inimesel on tuharalihased ja väikseimad on silmalihased.Treeningu käigus suureneb lihaste mass ja paraneb verevarustus.Liigutuse ajal üks lihastest lõtvub ja teine tõmbub samal ajal kokku.Panevad keha ja selle üksikosad liikuma. Skeletilihastiku moodustavad kaela-, rinna-, selja- ja kõhulihased ning jäsemete lihased. Luustik moodustab keha toese, liikumiselundiks ja lihaste kinnituskohaks. kaitsevad siseelundeid ja närvisüsteemi, toodetakse vererakke.Kolju, Selgroog Rinnakorv, Ülajäsemete luud, Õlavöötme luud, Alajäsemete luud, Vaagnavöötme luud 206 luud Koostis: Mineraalained 55% (Ca, F, Mg, soolad) annavad luudele kõvaduse Orgaanilised ained 25% (valgud, rasvad jt) annavad luudele elastsuse Luurakud ja rakuvaheaine (peamiselt vesi)Keraliigesed - võimaldavad jäsemetel mitmes suunas liikuda. Näiteks puusaliiges ja õlaliiges
PH okasnahksed echinodermata CL meriliiliad crinoidea CL meritähed asteroidea CL madutähed ophiuroidea CL merisiilikud echinoidea CL meripurad holothuroidea LEVIK: eranditult mereloomad, Eestis ei esine LIIKIDE ARV:6750 liiki PALJUNEMINE: väline viljastumine EHITUSE ERIPÄRAD: - 5kiirelised seoses kinnitunud eluviisiga - vastsed bilateraalsümmeetrilised - katetest ulatuvad välja ogad või plaadid - liikumiselundiks ambulakraalsüsteem ANATOOMIA JOONISED: (meritäht - röövloom, merisiilik- vetikasööja, meripura- filtreerija) KLASSIDE VÕRDLUS: Meriliiliad Meritähed Madutähed Merisiilikud Meripurad Kinnitunud Suurimad Viiekiirelised Kiirteta Pehme, usjas, kurk Napp + 5 haaret Aeglaselt liikuv Pärak puudub Lameda kehaga Su ümb kombitsad
2. Lülilised jäsemed 3. Tugev väliskelett (kitiniseerunud kutiikul) SUBDIVISO: Deuterostomia- teissuused HÕIMKOND: OKASNAHKSED Vastne bilateraalsümmeetriline, täiskasvanu radiaalsümmeetriline. Väheliikuva põhjaeluviisega mereloomad. Puuduvad segmendid, hingamiselundid, erituselundid, NS närvisüsteem ja meeleelundid on nõrgalt arenenud. Sooltoru on umbne. Katetest ulatuvad reeglina välja jäigad ogad või ka plaadid. Liikumiselundiks ambulakraalsüsteem. Ambulaklaarsüsteem, regeneratsioonivõime KLASS MERITÄHED Keha sümmeetrias eristatakse kiiri ehk raadiusi ja kiitevahelisi piirkondi ehk interraadiusi. Nende keha katab pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. KLASS MADUTÄHED
Kinnistunud, üksikeluslised kahepoolmelise kojaga loomad. Suuava äärest algab paar erilisi lisandeid nn. käsijäsemeid. Mereloomad. 15. Hõimkond Okasnahksed (Echinodermata) Vastne bilateraalsümmeetriline, täiskasvanu radiaalsümmeetriline. Väheliikuva põhjaeluviisega mereloomad. Puuduvad segmendid, hingamiselundid, erituselundid, NS närvisüsteem ja meeleelundid on nõrgalt arenenud. Sooltoru on umbne. Katetest ulatuvad reeglina välja jäigad ogad või ka plaadid. Liikumiselundiks ambulakraalsüsteem. 15.1. Klass: Meritähed (Asteroidea). Keha sümmeetrias eristatakse kiiri ehk raadiusi ja kiitevahelisi piirkondi ehk interraadiusi. Nende keha katab pigmentiderikas (punased, sinised, oraanzid, kollased pigmendid) nahk, mille alla jääb üksteise suhtes liikuvuse säilitanud lubiplaatidest skelett. Lubiplaadikestelt ulatuvad välja arvukad lühikesed lubiogad. liikumiseks ambulakraalsüsteem. 15.2. Klass: Madutähed (Ophiuroidea).
annaabi.ee 
