intressimäärade keskmisest rohkem kui 2% võrra. 17. Eurot ei kasuta: Rootsi,Poola,Tsehhi,Bulgaaria,Horvaatia,Rumeenia,Ungari,Ühendkuningriik,Taani 18.Mis riikides on euro? 1.05.14 Eest, Läti, Leedu, Malta, Küprus 19. 1.12.2009 20. Kopenh.kriteeriumid Poliitilised:demokraatiat,õigusriiki,inimõigusi ning vähemuste austamist tagavate institutsioonide olemasolu. Majanduslikud:toimiva turumajanduse olemasolu Õiguslikud:acquise´communautaire.Kandidaatriik peab olema valmis täitma liikmesusest tulenavaid kohustusi. 21.Acquis Comunautaire ülevõtmine ja rakendamine(kandidaatriik peab olema valmis täitma liikmesusest tulenavaid kohustusi) 22.Schengeni leping Prantsusmaa, Belgia, Madalmaad, Luxembourg ja Saksamaa.1985a sõlmitud leping kaotas ühinenud riikide piiridel regulaarse passikontrolli;ka Norra,Island,Sveits ja Lichtenstein. kuuluvad ka,va Iirimaa ja Suurbritania 23. Lissobni strateegia Euroopa 2020 (liht muutus nimetus)Euroopa majanduskasvu strateegia 24. Lissaboni leping 13
12. Millistele nõuetele peavad riigid ELi liikmeks saamiseks vastama? 1. Poliitiline kriteerium Riigil peavad olema stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning rahvusvähemuste austamise ja kaitse. 2. Majanduslik kriteerium Riigil peab olema toimiv turumajandus ning suutlikkus toime tulla konkurentsi ja turujõudude survega Euroopa Liidus. 3. Kriteerium, mis eeldab võimet võtta üle kogu ELi õigustik Riik peab olema suuteline võtma liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine. 13. Kus asub Euroopa Parlament? Prantsusmaa linnas Strasbourg'is. Lisaks sellele asub osa parlamendi haldusüksustest Luxembourg'is. 14. Mille alusel moodustatakse fraktsioonid Euroopa Parlamendis? Moodustuvad fraktsioone vastavalt poliitilistele veendumustele. 15. Mida tähendab eesistujariik?
tugevdada rahvusvahelist julgeolekukeskkonda. Kuulumine ühtsete demokraatlike põhimõtete ja eesmärkidega liitudesse on Eesti julgeoleku peamine alus ja tagatis. Eesti lähtub põhimõttest, et igal riigil on õigus ja vabadus valida oma julgeolekulahendid ning igal riigil on kohustus mitte ohustada teiste riikide julgeolekut. Eesti julgeolekupoliitika ja selle teostamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu. Tulenevalt riiklikest huvidest ning liikmesusest NATOs ja Euroopa Liidus tegutseb Eesti oma julgeolekupoliitikas järgmistes põhisuundades: · aktiivne osalemine NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamine teiste liikmesriikidega; · osalemine oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja -koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides;
Näiteks kuulub Eesti alates aastast 2010 Majandusliku koostöö ja arengu organisatsiooni (Organisation for Economic Cooperation and Development, OECD).74 Alates 1992. aastast on Eesti Maailmapanga (World Bank, WB) liikmesriik.75 Eesti kuulub ka Euroopa Nõukogu rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitlusega tegelev ekspertkomiteesse (Committee of Experts on the Evaluation of Anti-Money Laundering Measures and the Financing of Terrorism, Moneyval) ning EL liikmesusest tulenevalt peab Eesti täitma ka Financial Action Task Force’i (FATF-i) rahapesualaseid standardeid, olemata selle liige.76 Ühingukollisiooniõiguslikku toimet võivad omada ka Eesti sõlmitud rahvusvahelise õigusabi lepingud.77 2. Eesti ühinguõigus. Ühinguõiguse all mõistetakse õigusnorme, mis reguleerivad ühingute õiguslikku seisundit, asutamist, nime, organeid, sise- ja välissuhteid, vastutust, lõpetamist, ühinguõiguslikku reorganiseerimist jms
Viiendat laienemisvooru silmas pidades sätestas Euroopa Ülemkogu 1993. aasta juunis Kopenhaagenis laienemise põhikriteeriumid, mida tulevased liikmed peavad täitma lisaks asutamislepingus nimetatud tingimustele: demokraatia, õigusriigi põhimõtete, inimõiguste ning rahvusvähemuste austamist ja kaitset tagavate institutsioonide stabiilsus, toimiv turumajandus ning suutlikkus tulla toime konkurentsisurve ja turujõududega Euroopa Liidus, suutlikkus võtta liikmesusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas poliitilise, majandus- ja rahaliidu eesmärkide täitmine ning ELi õiguse (acquis communautaire) ühtsete eeskirjade, normide ja poliitika vastuvõtmine. 2. Otsustusprotsess Kandidaatriik esitab avalduse nõukogule, kes teeb ühehäälse otsuse pärast komisjoniga konsulteerimist ja heakskiidu saamist Euroopa Parlamendilt, kes otsustab liikmete absoluutse häälteenamuse alusel. Ühinemistingimused ja ühinemisega kaasnevad muudatused
( § 1. Eesti võib kuuluda Euroopa Liitu, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse aluspõhimõtetest.§ 2. Eesti kuulumisel Euroopa Liitu kohaldatakse Eesti Vabariigi põhiseadust, arvestades liitumislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.) Iirimaa: Erandlik on olukord Euroopa Liidu õiguse puhul, millel on põhiseaduse artikli 29 kohaselt riigis õiguslik jõud. See tähendab, et mis tahes seadust või meedet, mille vastuvõtmine tuleneb Iirimaa Euroopa Liidu liikmesusest, ei saa kehtetuks tunnistada põhiseaduse mis tahes sättega. 18. EL liikmesriigid (küsimused, millele vastamine eeldab teadmist, millised on EL LRd) II RAHVAALGATUS JA RAHVAHÄÄLETUS; RAHVAS 19. Rahvahääletuse tüübid Rahvahääletus e referendum võib oma tüübilt olla obligatoorne (kohustuslik) või fakultatiivne (vabatahtlik). Esimesel juhul näeb riigi põhiseadus ette, et teatud liiki seadusi saab kehtestada või
julgeolekukeskkonda. Kuulumine ühtsete demokraatlike põhimõtete ja eesmärkidega liitudesse on Eesti julgeoleku peamine alus ja tagatis. Eesti lähtub põhimõttest, et igal riigil on õigus ja vabadus valida oma julgeolekulahendid ning igal riigil on kohustus mitte ohustada teiste riikide julgeolekut. Eesti julgeolekupoliitika ja selle teostamine ei ole suunatud ühegi teise riigi vastu. Tulenevalt riiklikest huvidest ning liikmesusest NATOs ja Euroopa Liidus tegutseb Eesti oma julgeolekupoliitikas järgmistes põhisuundades: · aktiivne osalemine NATO ja Euroopa Liidu struktuuride töös ning koostöö tõhustamine teiste liikmesriikidega; · osalemine oma kohustuste ja võimaluste piires rahvusvahelises julgeolekusüsteemis ja -koostöös, sealhulgas rahvusvahelistes kriisireguleerimis- ja rahuoperatsioonides; · koostöös liitlastega sõjalise riigikaitse arendamine Eesti kaitsevõime tagamiseks;
annaabi.ee 
