2.Iseloomustada vasakpoolsest tähisposti? Vastus:Vasakul teepoolel kaks ringikujulist helkurit. 3.Bussipeatuste tüübid (skeemid)? Vastus: Bussipeatusetüüp tuleb valida sõltuvalt maantee klassist. I ja II klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema suletud taskuga. I klassi maanteel tuleb eelistada kiirteega analoogilisilahendusi. III ja IV klassi maantee äärde rajatud bussipeatus peab olema minimaalselt II tüüptabelist V ja VI klassi maanteel, sõltuvalt liiklussagedusest, võib bussipeatus ollakavandatud osaliselt kindlustatud peenrale või vahetult sõidurajale. 4.Nõuded bussipeatuste ooteplatvormidele? Vastus:Ooteplatvorm peab mahutama üheaegselt nii ootajad, pealeminejad kui ka mahatulijad,sealjuures inimeste tihedus ei tohi ületada 2 in/m2. Ooteplatvormi pikkus ei tohi olla lühem peatuses viibivate busside kogupikkusest, ühe bussi korral aga mitte alla 10 m. Ooteplatvormivähim laius on 2 m (erandina 1,5 m)
defektide summa 11 on langenud 3,8 %-lt 2002. a 1,8 %-le 2011. a. Defektide kahekordne vähenemine avaldab mõju teekasutajate kulude vähenemisele, sõidumugavuse suurenemisele ja liiklusohutusele. Üheks defektide vähenemise oluliseks põhjuseks on katete korduspindamise stabiilne finantseerimine teehoiukava 2010-2013 perioodil. Arvestades katte defektide arengut, on käesoleva teehoiukava kavandamise aluseks võetud järgmine pindamistööde vaheline periood sõltuvalt liiklussagedusest: liiklussagedus kuni 500 autot/ööppindamiste vaheline periood 8 aastat liiklussagedus 501-2000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 7 aastat liiklussagedus 2001-4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 6 aastat liiklussagedus üle 4000 autot/ööp pindamiste vaheline periood 5 aastat Teedel liiklussagedusega üle 6000 autot/ööp ei ole pindamine sobiv töömeetod, kuna
liikurmasinatega on soovitatav tagada viimastele 5m laiused liikumisalad. 104. Miks on kumera püstkõveriku raadiused kordades suuremad kui nõgusa põstkõveriku raadiused: sõltub manatee klassist 105. Mis on mulde nõlvus, tooge näiteid- Tallinn- Narva 106. sõidutee välisservast lähtuva vähima ohuturuumi laius tuleks valida sõltuvalt · mulde või süvendi nõlvusest, · projektkiirusest, · liiklussagedusest ja · projekteerimise lähtetasemest. 107. Mis võivad olla maantee-äärse haljastuse kavandamise eesmärkideks (vähemalt 5)- · lume-, tolmu- ja tuulekaitse; · erosioonivastane toime; · Nõlvade kindlustamine; · liivade liikumise sulgemine; · tee suuna rõhutamine. 108. Maantee äärse haljastuse iseloomustus - haljastuseks tuleks valida antud piirkonnale omased taime- ja
20 a/ööpäevas. · Kõrvalharu väiksema liiklussageduse puhul tuleb teede lõikumiskohta käsitleda maha- või pealesõiduna. · Kui ühelt lõikuvalt teelt teisele ei ole võimalik siirduda, siis sellist teede lõikumiskohta nimetatakse risteks. · Kõik teed, mis koonduvad ristmikku, on ristmiku harud. · Ristmikud ja risted jagunevad sama- ja eritasandilisteks. · Ristmike põhitüüp tuleb valida lähtudes lõikuvate maanteede liigist ja liiklussagedusest. · Ramp on kaht eritasandil lõikuvat teed ühendav teeosa ristmikul. · Rambil normeeritud projektkiirus sõltuvalt mnt projektkiirusest ja lähtetasemest. · Ristete vahekaugusi ei piirata. Nende vajadus määratakse, lähtudes kohalikest tingimustest ja majanduslikest kaalutlustest. 31) Ristmike liigitus, lihtristmik, neljaharuline ristmik jne Kolmeharuline, nihutatud harudega, tavaline, sõiduraja laiendusega, foorjuhitav, ringristmik, täielikult kanaliseeritud ristmik,
Miks tuleb eelistada neljakülgse ristmiku vasaknihutust Nihutatud harudega neljakülgsel ristmikul on eelistatumaks vasaknihutus, kuna siis ei tule peateele täiendavaid vasakpöördeid Ohutussaare minimaalne pindala 1,5*2 m ehk siis 3m2, erandlikul juhul kiiruseepiiranguga 30 km/h. Mis on tagasiaste sõiduraja ja jaotussaare vaheline ala. Miks ringristmike sisenev haru nihutatakse tsentrist vasakule et ringile sõitvad autod vähendaks kiirust. Millisest liiklussagedusest alates tuleb sooritada ristmiku kontrollarvutused Kui ristmiku läbilaskvuse ligikaudse määramise järgi jääb konfliktpunktis kriitiline liiklussagedus vahemikku 1100 a/h kuni 1300 a/h, tuleb ka planeerimise tasandil sooritada täpsem läbilaskvuse kontrollarvutus, mis arvestab ristmiku plaanilahendust ja konkreetset liikluskorraldust. Mis on parkimisnormatiiv, milles erineb normatiivi käsitlus kesklinnas ja äärelinnas
võimaluse korral möödanähtavus. 107. Mis on mulde nõlvus, tooge näiteid Võimaldab muldelt allasõitnud sõidukil suure tõenäosusega teele tagasi pöörduda või ohutult liikuda kuni täieliku peatumiseni teemaal. 108. Millest sõltuvalt tuleks valida sõidutee välisservast lähtuva vähima ohuturuumi laius (vähemalt 3) Mulde või süvendi nõlvusest, projektkiirusest, liiklussagedusest. 109. Mis võivad olla maantee-äärse haljastuse kavandamise eesmärkideks (vähemalt 5) Eesmärgid: lume-, tolme-, tuulekaitse; erosioonivastane toime; liivade liikumise kindlustamine; nõlvade kindlustamine; mikrokliima muutmine; 110. Maantee äärse haljastuse iseloomustus Haljastada selliselt, et ei kujuneks liiklusohuks teelt väljasõitnud sõidukile, ei tohi endaga kaasa tuua nähtavusnõuete eiramist ega juhile tee optilise kitsenemise muljet
Väärtused väga hea, hea, rahuldav, halb, väga halb. 26. Riiklik teeregister See koondab avalikult kasutatavate teede andmeid. Need andmed on kasutamiseks Maanteeameti töötajatele, kohalike omavalitsuste spetsialistidele riigi teedevõrguga seonduvate küsimuste lahendamisel ja otsuste tegemisel. Samas võimaldab Teeregister kõigil kodanikel avaliku teenusena teedealast infot kasutada. Võimalik on leida näiteks info teekatetest, liiklussagedusest teedel, bussipeatustest, talvisest/suvisest korrashoiust jne. Teeregister võimaldab saada vastuseid tabelkujul, graafikutena ja kaardil: aruanded - teeregistri andmete alusel koostatud aruanded; aruannete koostamine - päringutingimuste, (nn "filtri") alusel aruannete koostamine; graafikud - graafikute kuvamine tee ja tema andmete (filtriga määratud) osas; kaart - teede andmete visualiseerimine kaardil.
AKEN 2: Sõidutee ületamine. Teele Kitsing. (2005) Sissejuhatus Mootorsõidukite otsasõidud jalakäijatele on üheks enamlevinud õnnetuse liigiks, moodustades kolmandiku kõigist rasketest inimkannatanutega liiklusõnnetustest. Aastas registreerib politsei 500-600 jalakäijale otsasõitu, milles hukkub 60-80 ja saab vigastada 450-500 jalakäijat. Jalakäijaõnnetusi soodustavaid tegureid on väga palju, sõltudes nii liikluskorraldusest, liiklussagedusest, ilma- ja teeoludest kui ka liiklejate ealistest iseärasustest, teadmistest, oskustest ümbritsevat adekvaatselt hinnata. Jalakäijate tegudest tingitud õnnetuseks on foorinõuete eiramine. Märkimisväärselt palju lapsi satub õnnetusse reguleeritud teeületuskohtades. Iga neljas mullu suurlinnas reguleeritud ristmikul või ülekäigurajal kannatada saanud jalakäija oli kuni 15-aastane laps. Hüpotees: lapsed eiravad foorinõudeid enam kui täiskasvanud
annaabi.ee 
