TALLINNA ÜLIKOOL Haapsalu Kolledz Liiklusohutuse õppekava Ahti Jakson LIIKLUSALASTE HOIAKUTE SEOS LIIKLUSÕNNETUSTES VEOKITEGA JA NENDE PÕHJUSTE ANALÜÜS Referaat Juhendaja: Heli Ainjärv Haapsalu 2015 Liiklusalaste hoiakute seos liiklusõnnetustes veokitega ja nende põhjuste analüüs Referaat 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................3 1. MIKS juhtub palju LIIKLUSÕNNETUSi veokitega?.................................................4 2. Liiklusõnnetuste liigid..................
protsessidest, millega pakutakse tugimeetmeid nii deliktiga juhtidele kui puuduliku juhtimisvõimekusega isikutele. Samuti leiavad töös kajastust Eesti ja välisriikide ekspertide seisukohad. Lisaks antakse ülevaade teostatud töödest, selgitamaks potentsiaalselt sobilikke kandidaate, kes oleksid valmis läbima vajaliku erialase täiendkoolituse ning tulevikus töötama liiklusreegleid rikkunud juhtide psühholoogilise nõustajatena. Eestis on mootorsõidukijuhte ca 560 000. Liiklusalaste väärtegude hulka loetakse liiklusseaduse, teeseaduse, liikluskindlustusseaduse, ühistranspordiseaduse ja autoveoseaduse rikkumised. Nendest põhiosa, ca 95% väärtegusid on korda saadetud liiklusseaduse alusel. 3 Ühel korral karistatuid 188 224 Korduvrikkumisi 33 942
2006. aastal registreeriti 486 majanduskuritegu. Majanduskuriteod moodustasid sarnaselt ametialaste kuritegudega ca 1% registreeritud kuritegudest. Kõige levinumaks majanduskuriteoks olid maksukuriteod. [3] 2.10. Liikluskuriteod Liikluskuritegude all peetakse silmas sõidukijuhi poolt raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamist, korduvat joobes sõidukijuhtimist ja üksikuid muid rikkumisi. Kergemate liiklusalaste rikkumiste puhul on tegu väärtegudega, mida käsitletakse liiklusseaduses. Väärteona käsitletakse ka esmakordset joobes sõidukijuhtimist. Liikluskuritegusid registreeriti 2006. aastal kokku 4464, mis on 15% võrra rohkem kui 2005. aastal. Liikluskuriteod moodustasid 2006. aastal 9% kõigist registreeritud kuritegudest. Liikluskuritegude arv on viimase nelja aasta jooksul kasvanud tingituna korduva joobes sõidukijuhtimisega seotud kuritegude arvu kasvust. [3] 3. KURITEOD JA KARISTUSED
2006. aastal registreeriti 486 majanduskuritegu. Majanduskuriteod moodustasid sarnaselt ametialaste kuritegudega ca 1% registreeritud kuritegudest. Kõige levinumaks majanduskuriteoks olid maksukuriteod. 0.10 Liikluskuriteod Liikluskuritegude all peetakse silmas sõidukijuhi poolt raske tagajärjega liiklusõnnetuse põhjustamist, korduvat joobes sõidukijuhtimist ja üksikuid muid rikkumisi. Kergemate 7 liiklusalaste rikkumiste puhul on tegu väärtegudega, mida käsitletakse liiklusseaduses. Väärteona käsitletakse ka esmakordset joobes sõidukijuhtimist. Liikluskuritegusid registreeriti 2006. aastal kokku 4464, mis on 15% võrra rohkem kui 2005. aastal. Liikluskuriteod moodustasid 2006. aastal 9% kõigist registreeritud kuritegudest. Liikluskuritegude arv on viimase nelja aasta jooksul kasvanud tingituna korduva joobes sõidukijuhtimisega seotud kuritegude arvu kasvust. 1 KURITEOD JA KARISTUSED
asjaolud kirjalikult vormistanud ja sellele alla kirjutanud. (LS §169 lg 1, lg 2, lg 3, lg 5) 15. Kes võib teostada liiklusjärelevalvet? Nõuded liiklusjärelevalve teostajale? Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. (LS § 193 lg 1) 1) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma liiklusalaste õigusaktide nõudeid ning liiklusjärelevalve korda, liiklusjärelevalve teostamise meetodeid ja vorme. 2) Liiklusjärelevalve teostaja peab tundma järelevalve teostamisel kasutatavate tehniliste vahendite kasutamise juhendeid ning ta peab olema läbinud väljaõppe nende vahendite kasutamiseks. (LS § 194 lg 1, lg 2) 16. Mis on liiklusjärelvalve eesmärk? Liiklusjärelevalve eesmärgiks on jalakäijate, sõitjate ja juhtide õigete liiklusharjumuste
· Kiirtee all mõistetakse vastavate liiklusmärkidega tähistatud teed. · Kontrollija all mõistetakse seadusega antud volituste piires liiklejaid kontrollivat isikut, kellel on kaasas ametitunnistus. Kontrollitakse: 1. Sõiduki tehnoseisundit 2. Liiklust ja selles osalejat 3. Sõidudokumente 4. Sõitjate ja veostevedu 5. Erimärgistatud kütuste kasutamist mootorikütusena Sõiduki peatamine: 1. Liiklusalaste õigusaktide nõuete rikkumisel 2. Sõiduki liikumise ebaadekvaatsuse tõttu 3. Sõiduki välimus viitab tehnilisele rikkele 4. Veose paigutus, kinnitus või tähistus ei vasta nõuetele 5. Sõiduki välimus viitab liiklusõnnetuses osalemisele 6. Sõiduki müra või heitgaaside suitsusus on liiga suur Kontrollijal on õigus: 1. Peatada sõiduk eelkirjeldatud juhtudel 2. Õigusrikkumise korral või politseioperatsioonide läbiviimisel kontrollida sõidukit, sõiduki-
annaabi.ee 
