RAHVASTIK JA ASUTUS Nõo Reaalgümnaasium Geograafia I.kursus Brita Lodi Detsember.2012 Rahvaarvu muutumine · Kui inimesed elatusid vaid küttimisest ja korilusest, püsis rahvaarv enam-vähem muutumatuna. · Rahvaarv hakkas kasvama siis, kui inimesed muutusid paikseks;harisid põldu ja kasvatasid koduloomi. Rahvaarvu muutumine · 1650 aastaks oli rahva arv kasvanud 10miljonilt 500miljonile. · 1800 aasta paikku täitus esimene miljard. · Iga järgmine miljard on täitunud üha lühema aja jooksul. Rahvaarvu muutumine · Kaks kõige levinumat rahvaarvu juurde kasvu näitajat on : 1. Rahvaaru kasv protsentides. 2. Iive 1000 inimese kohta. Rahvaarvu muutumine · Rahvaarv muutub neljateguriga : 1. Sündimus 2. Suremus 3. Sisseränne 4. Väljaränne Rahvaarvu muutumine · Tänapäeval on suur rahvastik probleemiks : kas Maa loodus suudab kanda enam. Saastatus, Ressursid,...
Liikide muutumise peamiseks põhjuseks pidas Darwin looduslikku valikut. Looduslik valik tulenes olelusvõitlusest ja individuaalsest muutlikkusest. Loodusliku valiku materjaliks saavad olla vaid pärilikud muutused. Loodusliku valiku tagajärjel kohastuvad organismid elukeskkonnaga. 1.Paleontoloogia- uurib fossiile. Mida sügavamates kihtides on organismide jäänused, seda vanemad nad on. On leitud ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile. Suhteline vanus- nt. seda, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus- nt. kivististe tegelikku vanust, seda, kui kaua aega tagasi vastavad orga. elasid. 2.Võrdlusmeetodid. *Võrdlev anatoomia-Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad.. võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadesse. Samasse rühma kuuluvad isendid on sarnased organid või välisehitus, nad on homoloogilised
1. Mis on bioevolutsioon? Elu arengut Maal esimestest elusolenditest kuni praeguste liikideni nimetatakse bioevolutsiooniks 2. Paigutage nähtused loogilisse järjekorda: 1. keemiline evolutsioon 2. prokarüootsete rakkude teke 3. hulkraksuse kujunemine 4. selgroogsete teke 5. püsisoojasuse kujunemine 6. emakasisene areng 3. Ajaliselt : Millal kujunes Maa Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi (Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid
sellele sarnaste tunnuste alusel rühmadesse, Klass nimetatakse süstemaatikaks. Süstemaatika võimaldab paigutada organismid loogilisse Sarnaste tunnuste süsteemi ja on ühtlasi liikide evolutsiooni Selts arv kasvab peegelduseks. Käesolevaga teeme põgusa reisi läbi pea- miste taimesüstemaatiliste rühmade. Liigume edasi vaid ühte rada pidi taimeriigi tasemelt Sugukond kuni liigi tasemeni jättes kõrvale teised võima- likud, eri liikideni viivad teed. Analoogselt on võimalik jälgida ükskõik millise organismide- Perekond rühma paiknemist teiste omalaadsete seas ning leida ükskõik millisele konkreetsele organis- Sarnaseid tunnuseid palju, mile koht üldises süsteemis. Ülevaate pea- mistest süstemaatilistest rühmadest annab Liik peaaegu kõik tunnused
indiviidid on pärilikult mitmekesised, peamiselt juhuslike erinevuste näol. Fossiilid-mida sügavamas kihis asuvad, seda vanemad peaksid olema. Väga sügavates kihtides leiduvad jäänused sarnanevad vähe v ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega, mida pinnapoolsemaks, seda rohkem tekib sarnasusi. Mõned fossiilid näitavad selgeid vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel. Esineb ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt fülogeneesile. Suhteline vanus-näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem. Absoluutne vanus-kivististe tegelik vanus, kui kaua aega tagasi vastavad organismid elasid. Geokronoloogiline skaala-maailma eri piirkondade kivististe järjestuste võrdlemisel saadud ning nende kõrvutamisel isotoopide põhjal tehtud vanusemäärangutega.
Liik - populatsioonide rühm, kus isendid on üksteisega sarnasemad kui teiste olenditega Lõhestav valik - liigi keskmisest erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine nende hübriididega Stabiliseeriv valik - säilitab ja kinnistab olemasolevaid kohastumisi Suunav valik - tavalisest vormist erinevate tunnustega isendite eelispaljunemine Mikroevolutsioon - liigisisesed evolutsiooni muutused. Toimuvad populatsioonidega, viib uute liikideni Populatsiooni genofond - Kõigi geenide ja nende alleelide (+ elementide) kogum Pudelikaelaefekt - tuleneb populatsiooni arvukuse ajutisest olulisest vähenemisest Analoogiline elund - sarnase ülesandega erineva päritoluga elund Homoloogiline elund - ühise päritolu ka tekkega, mõnevõrra erinev ül. Binaarne nomenklatuur - liikide nimetamise süsteem. Esimene sõna näitab, millisesse perekonda liik kuulub, teine on liigiepiteet Divergents - liigiline mitmekesistumine
Mida sügavamal kivis asuvad, seda vanemad peaksid olema. Väga sügavates kihtides leiduvad organismide jäänused sarnanevad vähe või ei sarnane üldse tänapäevaste organismidega; mida lähemale liikuda kivis, seda rohkem sarnaneb tänapäevastega või kuuluvadki nende hulka. Mõned fossiilid näitavad selgeid vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel (nt ürglind). On leitud ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt vastava vormi evolutsioonilisele põlvnemisele ehk fülogeneesile. Eksisteerimisaeg (suhteline vanus, kes enne eksisteeris) ja ajalooline vanus (absoluutne vanus, kui vana kivistis tegelikult on, kui kaua vastav organism tegelikult elas) 2.) Võrdlev anatoomia mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne)
mitmeid vaidlusi lülijalgsete anatoomia teemal. Näiteks lülijalgsete pea probleemi lahendus võib peituda küüsikloomade pea ja organite uurimises ning nende kõrvutamises homoloogiliste struktuuridega lülijalgsetes. Küüsikloomade aju erineb lülijalgsete omast, kuid neis on siiski mitmeid homoloogilisi närvitänke. Need erinevused ja sarnasused lubavad aimata kuidas on lülijalgsete aju arenenud eellastest tänapäevaste liikideni. Samamoodi on ka närvisüsteemiga küüsikloomade süsteem illustreerib vaheetappi eessuuste ja lülijalgsete vahel. 11 Kasutatud kirjandus Budd, G. E. 2002. A palaeontological solution to the arthropod head problem. 417. 271 275. [online] (http://www.nature.com.ezproxy.tlu.ee/nature/journal/v417/n6886/full/417271a.html) (07.03.2012) Eriksson, B. J., Budd, G. E., 2000
Iseloomulik suur kõvadus (820 HB) 4. Vedelfaas L 2. Rauasüsinikusulamid: terased, malmid. Süsinikterase orienteeruv keemiline koostis. Lisandid terastes. C-sisalduse mõju terase omadustele. -terased, mille süsinikusisaldus on kuni 2,14%, malmid, mille süsinikusisaldus on üle 2,14% (tavaliselt kuni 4%). Selle jaotise järgi eristati esialgu survetöödeldavaid rauasüsinikusulameid mittesurvetöödeldavatest. Tänapäeval on malmide areng aga viinud malmi selliste liikideni, mida on võimalikmingil määral survetöödelda nii kuumalt kui külmalt. Süsinikusisaldusest (faasidiagrammist) lähtudes on teraste liigitus järgmine: 1)alaeutektoidterased C<0,8%. Struktuur koosneb ferriidist ja perliidist. Alaeutektoid- ja eutektoidterased on aeglaselt jahutavatena piisavalt sitked selleks, et neid saaks külmalt survetöödelda. Nende struktuuris esinevad ainult ferriit ja perliit. 2)eutektoidterased C=0,8%. Struktuur koosneb täielikult perliidist.
on üks küsimus ehk tees ja antitees), on küsimuste arv üldjuhul Q = T - 1, kus T on taksonite arv. Parimad on need tunnused, mis on kõige informatiiv- semad (selle määramist vt. punkt 4.4); need jagavad käsitleda jäänud lii- kide hulga kaheks võrdseks osaks. Ideaalses määramistabelis tuleb liigi nimeni jõudmiseks vastata küsimustele, mille arv L >= log2 T. Arvutades mingi olemasoleva määramistabeli juures keskmise küsimuste arvu, millele tuleb vastata kõigi liikideni jõudmiseks, ja võrreldes seda ülalesitatud algoritmi järele leitud L väärtusega, saame hinnata tabeli koostamise edu- kust. Määraja koostamisele asudes tuleb küsimusi kaaluda: selgeid, kindlamaid, kasutajale mugavamaid küsimusi tuleb kasutada tabeli algusosas. Sellistele nõuetele vastavaid, Boole'i loogika operaatoreid kasutavaid määramistabeleid, milles pealegi on garanteeritud teesi ja antiteesi tege-
Väide, et selgroogsed arenesid pedomorfoosi, teel mantelloomade vastsete sarnasest organismidest; nende valmikutel vastavad tunnused puuduvad (segmenteerunud lihased). 23. Kuivõrd olulised on homeootilised geenid hulkraksete organismide kehaplaani arengus? Kuidas on toimunud nende geenide algne evolutsioon üldiselt? Hüpotees, et algselt olid Hox-seoselised ja NK-seoselised geenid ühes suures megahomeobox'i klastris. Võtmeks Dlx geen. Tänapäeva liikideni jõudnud on selle klastri mitmekesisus tänu tandem-duplikatsioonidele, inversioonidele ja translokatsioonidele genoomis. Ekspresseerumine seotud kehaplaanide tekkega. Olulised posterioorse anterioorse telje moodustumisel. Mutatsioonid hox geenides põhjustavad arenguhäireid. DNA järjestuse analüüs viitab sellele, et 4 Hox geenide klastrit (A, B, C, D) on tekkinud algse klastri neljakordistumise tulemusena 500-600 MAT. Kõigil Metazoad'el on
annaabi.ee 
