taga kõikide looma- ja taimeliikide säilimist. Paljude asjaosaliste arvamust ei arvestata. Kuna trass läbiks erinevaid külasid ja asutusi, siis peaks arvestama ka sealsete elanike arvamust. Näiteks hakkab trass läbima Murru küla, mis on edukas ja ka noorenev küla. Küla elanikud on avaldanud, et nad lahkuvad külast kui Rail Balticut sinna ehitama hakataks. Osa Rail Balticu läbiviijatest ei pea oluliseks, et trass ei segaks ohustatud must-toonekure ja teiste ohustatud liikde pesi. Arvatakse, et sellised kõrvalepõiked sirgest rajast kahjustavad loodust rohkem. Metsa võetaks sirgema trassi korral vähem maha, seega peaks keskkond vähem kannatama. Samuti arvavad nad, et ohustatud liigid ei ela mitte ainult Natura aladel, vaid ka teistes majandusmetsades. Kuigi see tõestab, et need inimesed ei ole aru saanud, miks üldse kaitsealasid luuakse. Need on alad, kus on tagatud liikide säilimine, kus neid ei segata. Teistes kohtades nagu riigimetsad see tagatud ei ole.
tegurid hakkavad üksteist võimendama ja nende negatiivne mõju süveneb üha enam. 25. Ex-situ liigikaitse, mis see on ja millised asutused on sellega seotud - liigikaitse meetmed, mida rakendatakse väljaspool liigile omast looduslikku elukeskkonda. - Loomaaiad, akvaariumid, botaanikaaiad, seemnepangad 26. Oluline informatsioon liikide määramisel ohustatuse kategooriasse Eristatud 10 ohukategooriat. Liikde määramisel ohustatuse kategooriasse lähtutakse järgmist tüüpi informatsioonist 1. selgelt täheldatav arvukuse muutumine 2. liigi levila suurus ja populatsioonide arv 3. Elusate isendite üldarv ja paljunevate isendite arv. 4. isendite arvu oodatav muutumine, juhul kui praegused ja prognoositavad arvukuse languse ja elupaikade hävimise trended jätkuvad. 5. liigi väljasuremise tõenäosus mingi ajavahemiku või põlvakondade arvu vältel. 27
tutvustamine. o Eestis: 5 rahvusparki, 82 looduskaitseala, 116 maastikukaitseala. o Käesoleval ajal on rajamisel üleeuroopaline loodus- ja linnuhoiualade võrgustik nimega Natura 2000. o Selle eesmärgiks on väärtuslike ja ohustatud looma- ja taimeliikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. o Looduskaitseseadus ja sellega seotud keskkonnaministri määrused reguleerivad ka haruldaste ja hävimisohus liikde kaitset. o Kaitsvad liigid on jagatud kolme kategooriasse: 1. Haruldased ja hävimisohus liigid 2. Väheneva arvukusega ohustatud liigid või liigid, mis on ohustatud keskkonnategurite poolt. 3. Arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine. Säästev areng ja keskkonnapoliitika Agenda 21 loodi 1992. aastal Rio de Janeiros ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsil. Mis on Agenda 21 eesmärk?
2.6.4 Kahepaiksed ja roomajad Kõik kahepaiksed ja roomajad on Eestis kaitse all ning karulas on leitud kahepaikseid seitsmest liigist ja roomajaid viiesti liigist. Roomajatest on arvukaim esindaja arusisalik. Samuti leidub Karulas suurel hulgal mudakonni ning kivisisalikke, kes kuuluvad kaitstavate loomade II kaitsekategooriasse (4). 2.6.5 Linnud Karula rahvuspargis on leitud 157 linnuriiki, neist olulise osa moodustavad mesaelupaikade linnud nagu must toonekurg, kes kuulub eriti ohustatud liikde hulka. Haruldastest kaitsealsustest liikidest on veel esindatud kalakotkas, kanakull, karvasjalg-kakk, valgeselg-kirjurähn ja laanerähn. Esindatud on ka liigid, kes sõltuvad avamaastikest, nagu väike-konnakotkas ja 8 rukkirääk (4). 2.6.6 Imetajad Imetajaid on Karula rahvuspargis leitud 42 liiki, kellest tüüpilisemad suurimetajad rahvuspargis on põder, metskits, metssiga ja ilves
keskendunud, ideaalis ei peaks üldse vastutuse süsteemi kasutama. Vastutuse probleemkohad (4): kahju tekitaja määratlemine, põhjusliku seose tuvastamine, ajafaktor, riigipiiride ületamine. Eesti peamised KK probleemid (7): Elurikkus (5): maakasutuse muutumine toob endaga kaasa- väärtuslike maastike ja koosluste hävimise, jäätmaade tekkimise, rannikualade tiheasustuse, maastike risustatuse, elustiku liikde vähenemise. Loodusvarade kasutus: majanduslikult väärtuslike ja kergesti kättesaadavate loodusvarade ülekasutamine. Energia tootmine (4): põlevkivi baasil ja ühte geograafilisse piirkonda kogunenud elektrienergeetika eelistamine on kaasa toonud: saaste kontsentreerumise, suured kaod el.energia ülekandel, süsteemi suure haavatuavuse kriisiajal, taastuvate energiaallikate arendamise pärssimise.
Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7
Mükoriisa Kirbud-koer Paeluss-inimene Liikidevaheline Sipelgas-lehetäi Hai-imikala Puugid liigisisene Loomade maos Kisklus mikroorganismid Kiskja-saakloom Samblik-vetikas ja seen Ökoton · Kahe erineva koosluse üleminekuala - servaefekt - põld-mets - põld-heinamaa - liikde leviku tõke - geokeemiline barjäär · Liigiline mitmekesisus - liikide konstentreerumise alad - liikde rändealad · kompensatsioonialad Globaalprobleemid-Rahvaarvu kasv Arengumaade arvelt Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid 1. toidu puudus( 500 milj. Alatoidetut) 2. keskkonnareostuse kiire kasv 3. loodusvarade üha kiirenev kasutamine 4. looma-ja taimeliikide hävimine 5. ökosüsteemide hävimine 6. linnastumine 7
annaabi.ee 
