Mis liigub, seda peab miski muu liigutama, sest miski ei liigu muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab...Sellepärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis et ta liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; ja igaüks saab aru, et see on Jumal." Selles tõestuses on Thomas selgesti ära seletanud, mida ta selle ,,liikumatu liigutaja" all mõtleb. Et siis asjadele pidi alguse panema Jumal, kes ise on liigutamatu aga pani teised asjad liikuma ja et midagi liikuma panna, peab see keegi olema ise liikumatu ja kes see muu saab olla kui ainult Jumal
Mis liigub, seda peab miski muu liigutama, sest miski ei liigu muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab...Sellepärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis et ta liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; ja igaüks saab aru, et see on Jumal." 2. Tõestus - põhjuslikkus Thomas ütleb: " Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate põhjuste järjestuse. Ei ole teada juhtumit (ja selline ei oleks isegi võimalik), milles asi oleks iseennast mõjutav põhjus; ta peaks selle jaoks olema iseendale eelnev, mis on võimatu. Teisalt ei ole võimalik jälgida
muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab...Sellepärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis et ta liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; ja igaüks saab aru, et see on Jumal." 5 2. Tõestus Teine tõestus viitab põhjusena mõistele, millel on läänemaise inimese mõtlemises oluline koht. Thomas ütleb: " Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate põhjuste järjestuse
Mis liigub, seda peab miski muu liigutama, sest miski ei liigu muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab...Sellepärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis et ta liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub, olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitut liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta; ja igaüks saab aru, et see on Jumal.” 2. Tõestus Teine tõestus viitab põhjusena mõistele, millel on läänemaise inimese mõtlemises oluline koht. Thomas ütleb: “ Tajutavate asjade maailmas leiame mõjutavate põhjuste järjestuse. Ei ole teada juhtumit (ja selline ei oleks isegi
tunnetust. 2. Tõestuse keskterminiks võime võtta selle, mida jumala nimi tähistab, mitte selle, mis ta on. 3. Kui põhjus ei ole tagajärgedega proportsioonis, ei saa tõestada põhjuse täielikku olemust, aga tagajärgede olemasolu tõestab vähemalt põhjuse olemasolu. Jumala olemist saab tõendada viiel teel. (Artikkel 3) 1. Maailmas on kindlasti midagi, mis liigub. Seega on olemas ka midagi, mis selle liikuma pani. Seda liigutajat pidi omakorda miski liikuma panema. Aga sellist jada ei saa jätkata lõputult, sest siis poleks esimest liikumapanejat, seega ei saaks ka kõik järgnevad liikuda. Seda esimest liikumapanijat nimetatakse jumalaks. 2. Igal tagajärjel on mingi põhjus, aga iga põhjus on omakorda millegi tagajärg, sellel tagajärjel peab aga olema mingi põhjus jne. Kui siin protsessis minna lõpmatusesse, siis ei oleks ühte esimest põhjust, seega poleks ka seda viimast tagajärge
Mis liigub, seda peab miski muu liigutama, sest miski ei liigu muidu kui potentsiaalsusena selle suhtes, mis teda liigutab... Sellepärast on võimatu, et miski oleks samas suhtes ja samal viisil nii liigutaja kui liigutatav, niisiis, et ta liiguks iseenesest. Nii peab see, mis liigub olema millegi muu liigutatud. Kui jällegi see, mis esmaltmainitud liigutab, ka ise liiguks, siis peab teda mingi kolmas asi liigutama. Kuid see ei saa jätkuda lõpmatuseni, kuna sel juhul ei oleks esimest liigutajat ja selle tagajärjel ka ühtegi teist liigutajat... Sel põhjusel peab paratamatult jõudma esimese liigutajani, mida miski muu ei liiguta: ja igaüks saab aru, et see on Jumal... 4 http://et.wikipedia.org/wiki/Aquino_Thomas 5 http://wiki.zzz.ee/index.php/Anselmi_jumalat%C3%B5estus ...Viies ja viimane Jumala tõestus toetub tugevasti Aristotelesele. Aristoteles näitas, kuidas kõikjal reaalsuses valitseb eesmärgipärasus. Kuid et looduses võiks olla eesmärgipärasust,
Sild ja ajuke kokku moodustavad tagaaju Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad. Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: o a)innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. o Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda
E. Peaaaju närvid (12 paari) ja nende f-oonid. Keskaju ehitus ja funktsioonid Keskajus paiknevad esimese kuni neljanda peaaju närvi tuumad. Neljas peaaaju närv on blokinärv innerveerib silmamuna alumist põikilihast ja tema vahendusel toimub silmamuna pööramine alla ja väljapoole. Kolmas peaaju närv on silmaliigutaja närv e. Nervus oculomotorius. Sellel närvil on mitmekesised funktsioonid: a. innerveerib nelja silmamuna liigutajat lihast kuuest – ülemine ja alumine sirglihas, mediaalne ehk sisemine sirglihas ja ülemine põikilihas. b. Veel innerveerib ta silma ava ehk pupilli ahendajat lihast ja ripslihast. Ripslihase abil toimub silma läätse läbimõõdu muutumine ja selle kaudu kohanemine lähedal ja kaugematel olevate esemete vaatlemiseks. Ripslihas ja pupilli ahendajatlihast innerveeritakse kolmanda peaaju närvi
annaabi.ee 
