kui sademetest, liigniiskus, reljeef tasane või nõgus, ubaleht, tarnad, hundinui, pilliroog, sepsikad, käpalised, soo-ohakas Siirdesoo: kesktoitelisus; vesi sademetest, vähem põhjaveest, tasane reljeef tarnad , jõhvikas, sookask ja mänd, osaliselt turbasammal Raba: toitainetevaesed, vesi ainult sademetest; kumer reljeef, mänd, turbasammal, huulhein, küüvits, jõhvikas, tupp-villpea, kukemari 10. Millised on kasvutingimused rabas ja mis põhjustab liigivaese taimestiku? (4-5 tingimust). Elu/kasvutingimused rabas on äärmuslikud. Liigivaese taimestiku põhjustab, see, et seal on: Liiga palju vett, Liiga vähe toitaineid, Liiga vähe hapnikku, Liiga happeline keskkond 11. Millised inimese tegevused võivad soodustada soode teket? Soode teket võivad soodustada näiteks inimmõjul järve kinnikasvamine, kui inimeste poolt juhitakse järve vett, mis sisaldab palju orgaanilist ainet ja soodustab järve eutrofeerumist
kohati Pärnu jõe ülemjooksul. Jõesäng on Järvamaal enamasti madal, kivine ja uuristunud aluspõhjaga. Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Teada on kokku 30 kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi(merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu.Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi-Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine.Alamjooksu ülemises osas Navesti suudme ja Tori vahemikus,
4 Elustik Pärnu jõgi on Eesti üks liigirikkama kalastikuga ja kalarohkemaid jõgesid. Kokku on teada 30 kalaliigi ja kahe sõõrsuuliigi(merisutt ja jõesilm) leidumise koht. Jõeosades on ökoloogilised tingimused ja kalastiku koosseis oluliselt erinevad. Pärnu jõe valdavalt külma- ja jahedaveeline ülemjooks on üsna liigivaese kalastikuga. Edasi allavoolu kalaliikide arv suureneb ja saavutab maksimumi alamjooksu alumises osas Sindi paisust alamal, kus on üsna arvukalt siirde- ja poolsiirdekalu. Ülemjooksul Pudimäe (Kükita) silla ümbruses ning Paide linna kohal on teada jõeforelli ja vikerforelli, keskjooksul Türi- Jändja piirkonnas haugi, särje ja turva ning Suurejõe ümbruses haugi, särje, turva ja ahvena elutsemine. Alamjooksu
luukaritsat, ahvenat ja võldast. Parassooja veega Ritsike lõigus Jõksi järvest 1 km alamal oli kalastik üsna mitmekesine (7 liiki) ja kalu rohkesti, neist osa ilmselt pärit järvest. Enam leidus särge ja 1989. a. ka viidikat, keskmisel hulgal ahvenat. Kalarohkes Kärgula lõigus elunes arvukalt jõeforelli, lepamaimu, trullingut, võldast ja vähesel hulgal ahvenat ning luukaritsat. Kiire voolu ja külma veega Vihtla lõigus oli Pühajõgi tüüpiline forellijõgi, koosseisult aga liigivaese kalastikuga (3 liiki). Sulbi-Parmu ja Utita lõigus, endiste veskipaisude ümbruses, oli kalastik mitmekesisem (6 liiki). Sulbi lõigus oli väga arvukalt jõeforelle, lepamaimu ja võldast, keskmisel arvul trullingut. Räägo ja Osula lõigus oli jõgi toidu- ja kalavene. Sõmerpalu lõik oli samuti võrdlemisi kalavaene, kus keskmisel hulgal leidus särge, alla keskmise haugi ja ahvenat. Suur-Võhandus oli kalastik silmapaistvalt liigirikas ja jõgi enamasti kalarohke. Kokku
Loomade ja taimede uuenemisvõime oli piisav, et korvata korjamisest ja küttimisest tekkinud kahju. Kuid inimpopulatsioon on kasvanud ja ökosüsteemid ei ole enam võimelised ise taastuma. Liigid surevad välja, kuna hävitatakse elupaiku, langetatakse keskkonna kvaliteeti ja jahitakse ohus olevaid loomi. (McGavin, 2006) 4 Looduslikud elupaigad muudetakse põllumaaks, selle tagajärjel asendub mitmekesine ja liigirikas ökosüsteem lihtsa ja liigivaese põllumajandusliku ökosüsteemiga. Täna kasutavad inimesed enam kui neljandikku kogu maismaast põllumajandusmaana, haritavaks maaks on muudetud 25% maailma rohumaadest ja 30% metsadest. Troopilised metsad katavad kunagise 14% asemel vaid 6% meie maismaast. Neis metsades on aga varjul 60-80% kogu maailma bioloogilisest mitmekesisusest. Troopilisi metsi ohustavad väikepõllumajandus, raie, karjamaade loomine ja suuremahuline maaharimine. Näiteks Malaisias on viimase 180
Näivleetunud, leostunud ja leetjatel muldadel kasvavad kõrge tootlikkusega sinilille ja jänesekapsa laanekuusikud. Leede- ja leetunud muldadega sanduritel valdavad palumetsad – pohla- ja mustikamännikud. Nõgude madalsoomuldadel on ülekaalus liigivaesed rohttaimede (tarnade) kooslused, mis on paljudes kohtades muutumas sookaasikuteks. Looduslike rohumaadena levivad Haanjas enamasti viletsa taimekasvuga soostunud niidud, kõrgematel aladel levivad liigivaesed aruniidud. Palju esineb liigivaese madalsoo kasvukohatüüpi. Geograafilise asendi tõttu esineb mitmeid mandrilise ja idapoolse päritoluga liike. Tähtis roll on olnud ka inimtegevusel. Iga vähegi põlluks sobiv maalapp on siin vähemalt mõnda aega olnud üles haritud. Paljud endised põllud on taas metsastunud. Kõrvuti raieküpsete kuusikute ja segapuistutega esineb sekundaarseid kaasikuid ja haavikuid, ent ka rohkesti võsa. Loodusvarad
Lagedad või üksikute puudega. 1.5.2. niiske palurohumaa kkt.- muld on enamasti ülaveest küllastunud. Puurindes kasvab üksikuid kaski, rohurindes ohtralt kõrrelisi ja tarnu. 2. Soostunud rohumaade klass- ajutiselt või alaliselt liigniisked, tavaliselt reljeefi nõgudes. Toorhuumuslik kiht kuni 30 cm. Tekkinud soostunud metsade raie- või aruniitude soostumise tagajärjel. 2.1. Soostunud rohumaade tüübirühm 2.1.1. Liigivaese soostunud rohumaa kkt.- levinud karbonaadivaesel lähtekivimil, enamasti soostuvad palurohumaad. Laialt on levinud hirsstarna hariliku tarna kooslus. 10 puisniit- hõreda puurindega (liituvus alla 0,3) niit. 17 2.1.2. Liigirikka soostunud rohumaa kkt.- toituvad karbonaadirikastest vetest. Tavaliselt puisniidu ilmelised rohumaad 2.1.3. Allikalise soostunud rohumaa kkt
Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad väinad. Läänemeri on maakera üks suurimaid sisemeresid, mille kogupindala on 373 000 km² ning keskmine sügavus ulatub 52 meetrini. Kuna Läänemeri on suhteliselt madala soolasisaldusega (8-10%), siis seetõttu on tegemist ka võrdlemisi liigivaese merega. Samas on aga Läänemere kalapopulatsioonid küllaltki arvukad. Seda tõestab ka fakt, et sellest merest püütakse ca. 1% kogu maailmamere kalasaagist. (Keskkonnaministeerium 2014) Kokku elab Läänemeres ligikaudu 100 erinevat kalaliiki. Osaliselt pärinevad kalad ka jõgedest ja järvedest, kuid tänu madalale soolasisaldusele on need liigid võimelised ka meres elutsema. Läänemeres eksisteerib ka Atlandi ookeani päritolu liike, kuid erinevalt sealses
· Mitmekesisus kui iseseisev looduskaitseline väärtus. · Mitmekesisus kui huvitav teaduslik probleem - kuidas saavad liigid (nii palju liike korraga) koos eksisteerida? · Mitmekesisus kui koosluse seisundi indikaator ja koosluse püsimise eeldus! Koosluse stabiilsus · sõltub koosluses leiduvatest liikidest! · Kui üks liik kaob, saab mitmekesises koosluses tema koha aineringes (ökonissi) täita mõni teine sarnane liik. Liigivaese koosluses võib jääda lünk. · Liigirikkamad kooslused on muutustele vastupidavamad, sest sisaldavad erinevate nõudlustega liike uued tingimused on mõnele neist sobivad. Chapin et al. (1997) järgi on liigirikkamad kooslused stabiilsemad sest: · nende toiduahelad on tugevamalt seotud võrgustikuks ning ühe liigi roll või teiste mõju teatud liigile on sellevõrra väiksem; · võõrliigid ei asusta neid nii kergesti (kuna nissiruum on paremini täidetud);
annaabi.ee 
