Tekst 7 (1, 2, 3) 1) Res corporales Kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales Kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (varaga seotud asjad, pärand, nõuded jne.) 2) Res mobiles Liikuvad asjad ehk vallasasjad Res immobiles Liikumatud asjad ehk kinnisasjad 3) Res fungibiles Asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles Mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Tekst 9 (3, 4) 3) Vita brevis, ars longa. (Hippokr.) Elu on lühike, kunst on pikk (ütlus pärineb Hippokrateselt). 4) Bellum civile Kodusõda Commentarii de bello civili. (Ceas.) (Caius Julius Ceasari) märkmed kodusõjast 3 Tekst 14 (1)
In iure cessio – omandiõiguse loovutamine kohtus Traditio – lihtne vormivaba üleandmine Res mobiles - vallasasjad Res immobiles - kinnisasjad Ager publicus – Rooma riigimaa Res in commercio – käibeline asi Res extra commercium – käibevälise asja müümine Res corporales – kehalised asjad ehk asjad mida saab puudutada ja näha Res incorporales – kehatud asjad ehk asjad, mida ei saa puudutada ja näha (pärand, nõuded jne) Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad Res non fungibiles – mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad Fructus – vili, asjast perioodiliselt eraldatav osa Animus possidendi – tahe asja enda käes pidada Corpus possidendi – tegelikult asja enda käes pidamine Detentio – pidamine, lihtsalt asja enda käes hoidmine Possessio iusta – õiguspärane valdus Possessio iniusta – õiguspäratu valdus Possessio bonae fidei – heausklik valdus Possessio malae fidei – halvausklik valdus Possessio rei – omandi asi
12. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Tunnused: *reaalne leping *ühekülgne leping *eelduslikult tasuta leping, kui intressi pole kokku lepitud *laenuintress *laenu ese antakse omandisse * esemeks on rahasumma või liigitunnusega piiritletud asjad Vorm lihtkirjalik 13. Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teie isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. Tunnused:*tähtajalisus – pangalaen *tagatus *tasulisus *sihipärasus *piirangud laenude andmisel 14. Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees
lex Iulia de collegis – Iulius'e seadus ühingute kohta 28. Furtum manifestum -avalik vargus furtum nec manifestum- mitteavalik vargus 29. Acquisitio derivativa – tuletatud omandamine acquisitio originaria – esialgne omandamine 5 VII 1. Res corporales -kehalised asjad; res incorporales – kehatud asjad 2. Res mobiles – liikuvad asjad; res immobiles – kinnisasjad, liikumatud asjad 3. Res fungibiles – asendatavad ehk liigitunnusega asjad res non fungibiles-mitteasendatavad ehk individuaaltunnustega asjad 4. Res derelictae – hüljatud asjad, ära visatud asjad 5. Res communes omnium – kõigile määratud asjad 6. Res publica – riik, vabariik; res publicae – riigi asjad res publicae in publico usu – riigi asjad avalikus kasutamises 7. Res divini iuris – jumaliku õiguse asjad res religiosae – religioossete asjade hulka kuulusid hauakambrid ja matmispaigad.
asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. On ka võimalik, et isik, kes võlgneb rahasumma või asendatava asja muul õiguslikul alusel, võib võlausalsajaga kokku lepida, et rahasumma või asi võlgnetakse laenuna. Laenulepingu kohta sätestatud võidakse kohaldada ka juhul, kui selle lepingu esemeks on liigitunnusega piiritletud esemed, ennekike väärtpaberid, kui pooled ei ole teisiti kokku lepinud.Majandus-vi kutsetegevuses antud laenut tuleb maksta intressi. Muu lepingu puhul tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Laenuleping on reaalne leping, ta loetakse sõlmituks laenusaajale raha või asjade üleandmise momendis. Laenuandja põhiõigus on nõuda raha või asja tagastamist.
3 Asjaajamiskord Asjaajamiskord või dokumendihalduse kord on asutuse sisemine alusdokument, kus kirjeldatakse nõuded dokumendisüsteemi korraldamiseks. Nõuded koostatakse õigusaktide põhjal, pidades silmas konkreetse asutuse tingimusi. Asjaajamiskord peab olema suunatud asutuse töö efektiivsuse tagamisele. 3 Sari on mitme ühise tunnusega dokumentide ja toimikute kogum; ühised tunnused tehakse kindlaks liigitusskeemi koostamisel; sari koos vastava pealkirja ja liigitunnusega on dokumentide haldamise peamine üksus, sest just sarjale määratakse säilitustähtaeg, juurdepääsu piirang jm. Toimik on dokumentide kogum, mis asjaajamises mingil viisil kokku kuuluvad, näiteks ühte liiki kuuluvad dokumendid (käskkirjad, protokollid, kirjad); igal toimikul on vähemalt pealkiri, alustamise ja lõpetamise kuupäev ning sarja tähis liigitusskeemi järgi. 9
kinnistu omanikuna kirja pandud. Mõiste kinnistu ongi kinnistusraamatusse kantud maatükk. Tehingus kinnisasjadega toimuvad notariaalsed vormis. Vallasasjad on asjad, mida saab ühest kohast teise liigutada, ilma et asi häviks või muutuks oma olemuselt ja omadustelt või välimuselt (autod, raamatud jne). Vallasasjadeks ei loeta väärtpabereid ja raha, neid käsitletakse asjastunud õigustena. B. vallasasjade puhul: § 51 peamine juriidiline liigitus on seoses täitmisega. Asendatav asi ja liigitunnusega asi ei ole alati 100% kattuv. Asendatav asi võib saada asendamatuks. a) asendamatud; mis ei lähe asendatavate alla on kõik asendamatud. b) asendatavad. liigitunnustega määratud asjad, arvu mõõdu või kaalu järgi. Üks paar kingi on asendatav teise paari kingadega. C. vallasasjade puhul: a) äratarvitatavad; - asjad, mis kasutamisel lakkavad olemast (kütus, toiduained), (otstarbekohasel kasutamisel)
annaabi.ee 
