donneur -- annetama). Parasitoloogias nimetatakse transmissiivsete parasitooside korral doonoriks invadeeritud looma, kellelt verd imedes nakatub haigust siirutav lülijalgne vektor. ektoparasiidid (kr. ectos -- väljaspool + parasiit) -- välisparasiidid, välisnugilised. Parasiteerivad lühemat või pikemat aega peremehe keha pinnal. Ektoparasiitide hulgas moodustavad erirühma somaatilised ektoparasiidid, kes veedavad kogu elutsükli peremehe nahal. Vt. ka parasiitide liigitelu. endoparasiidid (kr. endo -- sisemine + parasiit) -- sisenugilised. Parasiteerivad peremehe organismi sisemuses: rakkudes, kudedes, elundite valendikes ja kehaõõnetes või -vedelikes. Vt. ka parasiitide liigitelu. 5 endoparasiitide jaotus lokalisatsiooni alusel. Püsipaiga alusel jagatakse endoparasiidid neljaks rühmaks: lumenikoolid, kavikoolid, tekstikoolid ja tsütokoolid. entomoloogia (kr
5. loeng Tahukad, tahukate liigitelu(iseseisvalt), tahukate lõikumised, kõverjooned ja kõverpinnad, joonte projektsioonilised omadused (iseseisvalt), ellips, kruvijooned Ülesande andmete analüüs: 1.tahkude arv ja asen ekranide suhtes 2.lõikava tasapinna kohta käiv info: *millega on tasapind antud *kuidas tasapind asetseb ekraanide suhtes (üld- või eriasendiline) 3.millist lahendusmeetodit kasutada Lõikejoone määramiseks 2 võimalust: 1
Süsteem on süsteemi piiriga piiratud ja on temaga sisendite ja väljundite kaudu ühendatud (avatud süsteem). Süsteemi funktsiooni saab tema sisend- ja väljundsuuruste kaudu kirjeldada. Saab eristada staatilisi ja dünaamilisi süsteeme. 3. Musta kasti diagramm Omab süsteemile kuuluvaid sisendeid ja väljundeid, aga ei teata kuidas süsteem genereerib sisendidest väljundid. 4. Süsteemide liigitus. Kuidas, mille alusel süsteemid jagunevad? Süsteemide liigitelu jaguneb: seoste järgi ning elementide või osasüsteemide järgi. a) Seoste järgi: seoste arv; seoste määrateldavus; seoste liik. b) Elemendi või osasüsteemi liik: tehniline; sotsialltehniline; sotsiaalne; ideeline Tehnilisi süsteeme liigitatakse: a) Peamuundamisliigi järgi: Materjali ja energia kohta peavad kehtima jäävusseadused, sõltumata nendega tehtavatest operatsioonidest. See ei kehti informatsiooni kohta. Inimene saab seda luua, avastada või hävitada, unustada.
Artefakt võib olla ka tegevus (nt. mäng virtuaalruumis) • Mimeetiline komponent lugude jutustamises — maailma näitamine • Mimesis — pigem näitamine kui rääkimine • Loomulik heli ehk platsiheli - ehe / must materjal Diegeetiline — tekstiilm Loomulik vestlus — pildirida loomuliku heliga Mittediegeetiline: • Sünteetilised pildielemendid / pildisuhted • Lisatud heli • Taustatekst *ing k: mimesis, diegesis, synthesis* Plaanide liigitelu: AVAPLAAN: 1. Vaatajale üldtingimuste tutvustamiseks 2. Vaataja haaramiseks 3. Vihjete andmiseks loo arengu kohta Induktsioon — detailidelt üldplaanile Deduktsioon — üldplaanilt detailidele
tugevam ning uudishimulikum. Tulid näljaajad ning Valgekihva isa ning ülejäänud kutsikad surid, ema aga käis väljas pidevalt toitu otsimas.Valgekihv oli juba piisavalt suur ning läks koopast välja maailma avastama.Esimest korda ta võitles looduses, võitis ning sai hea kõhutäie. Täis kõhuga maailma edasi avastama minnes tuli talle vastu rabakana.Ta hakkas Valgekihv nokaga peksma.Esimest korda tundis Valgekihv valu.Tänu sellele oli tema ähmane väike mõistus ebateadlikult juba liigitelu sooritanud.Oli asju, mis elasid ja sellised, mis ei elanud.Järelikult pidi ta elavate asjade suhtes ettevaatlik olema.Asjad, mis ei elanud, püsisid tavaliselt ühel kohal. Valgekihv õppis ajapikku oma jõudu ja jõuetust täpselt mõõtma, õppis teadma, millal julge olla ja millal ettevaatlik. Ta teadis, et elu sihiks on liha ja et on olemas sööjaid ja söödavaid.Ta õppis ka selgeks elus väga tähtsa seaduse: Söö või lase end süüa.
.....3 nor m aali ...... .... 19 1.2 Tsentraalprojektsioon .........4 3.6 Tasandip66ramine umberjdlje .......... 1g 1.3 Paralleelprojektsioon ...........4 4. Tahukad ...... ....20 1.4 R i s t p r o j ektsi o o n ..................54.1 Tahukate liigitelu ............... 20 1.5 Projektsioonidele esitatavadn6uded....5 4.2 Tahukate l6ikumised .........20 2. M o n g e 'm i e e to d ..................65. ja K6verjooned kOverpinnad...........22 2.1 Monge'imeetodiolemus
inimtegevus (maaparandus, mullaharimine) kujundavad mulda. Mulla tüsedus (maapinnast suurima sügavuseni, kuhu ulatub organismide mõju) küünib mõnest sentimeetrist mitme meetrini. Eristatakse korest (kivid, kruus; osakeste Ø üle 1 mm) ja peenest (liiv, tolm, ibe; Ø alla 1 mm). Mulda liigitatakse tekke, arengu, ehituse, koostise ja omaduste järgi klassideks, tüüpideks, alltüüpideks ja liikideks; muldade liigitelu põhiüksus on mullatüüp. Mullatekke tegurid: PASSIIVSED TEGURID – MÕJU ON AEGLANE ILMNEB PIKA AJA JOOKSUL AKTIIVSED TEGURID – MÕJU ON KIIRE, ILMNEB KIIREMINI Mulla teke algab lähtekivimi murenemisega. Murenemine on keemiline (niiske ja soe), füüsikaline (külm ja kuiv), bioloogiline Lähtekivimi mõju: • LÕIMIS – MULLAOSAKESTE SUURUS (LIIV, SAVI, KIVID) • VEE LIIKUMINE JA SISALDUS • SOOJENEMISKIIRUS • REAKTSIOON (ALUSELINE, HAPPELINE)
annaabi.ee 
