mis omakorda põhjustab funktsiooni häirumise. Need anomaaliad on põhjustatud arvatavasti mittekorrektsest doonori genoomi epigeneetilisest reprogrammeerimisest. See omakord põhjustab sobimatuid mustreid geeniekspressioonil kloonide arengus. Samas mõned psühholoogilised testid, mis on tehtud uurimaks ellujäävaid kloone, õnnestusid normaalselt ning teised testid viitasid mitmesugustele post- nataalsetele kloon- ühinenud hälvetele. Selline muutlikkus võib kajastada liigispetsiifilisi ja/või kloonimise metodoloogilisi erinevusi. Oluline on ka see, et need kloon- seotud fenotüübid ei ole edastatavad järglastele seksuaalse reproduktsiooni teel. See viitab sellele, et need kirjeldavad epigeneetilisi vigu enam kui geneetilisi vigu, mis parandatakse gametogeneesi käigus. Samas kui see vajab kinnitust molekulaarsel tasandil, annab see esialgset kinnitust tuuma ülekande toimumise kohta põllumajanduses.
väiksemad organismid on sageli vägagi spetsialiseerunud. Närilised võivad süüa peaaegu kõiki kultuurtaimi (hiirlased - juttselg- ja pisihiir eelistavad teri, hamsterlased - uruhiired ja mügri lepivad mahlakamate taimede osadega - risoomid, juured, koor ja lehed). Putukad ja taimehaigused on aga sageli teatava toiduspetsiifikaga - sageli söövad nad ühe või mõne süstemaatilise rühma - kas seltsi, sugukonna, perekonna või alamperekonna taimi, harva esineb liigispetsiifilisi kahjulikke liike. Nii toituvad kapsaliblika röövikud enamusel ristõielistel, tungaltera esineb enamusel kõrrelistel, tubakamosaiigi viirus paljudel maavitsalistel. Kartulimardikas seevastu kahjustab vaid kartulipõlde ega puutu teisi maavitsa liike, karusmarja-jahukaste osasid karusmarja liike (ja neist pärinevaid sorte) ja samasse perekonda kuuluvat musta sõstart. Sageli toimub kahjuritel tsükliline peremehe vahetumine.
süsteem, mis hoiab kommunikatsiooni ausana (nt makaagid annavad kere peale, kui mõni isend toidukohta teistele kätte ei näita, vaid ise ära sööb). Samas leitakse siiski võimalusi võltsida selliseid koode, nt kaeluskaru teeb oma käpajäljed kõrgemale puule, ronides sinna, kui grislikaru, kes on poole suurem. Tegelikult olemas ka töid, mis neid erinevaid vaateid kombineerivad. 30.04.15 Organismid tajuvad keskkonda teatud tüüpides, kategooriates, mis võivad moodustada liigispetsiifilisi tunnuseid – mingi liigi konkreetne kehatunnus on ühesugune ning sellest moodustub teatud tüüp, nt isase leevikese punane rind on märk. Tüüp – ühesugune vorm, token – märgi üksikjuht Varjevärvus, mimees… Väga paljudel loomadel, kellel ei arvakski, enamik hiiri meie ümber näiteks varjevärvusega. Varjevärvusega loom, kes on vales keskkonnas, võib olla väga silmatorkav. Herilase värvid peaksid hoiatama, aga nt teetööde kollamusta märgi taustal täielik varjevärvus.
Summavektor. Näitab süsteemi liikumissuunda Süsteem hakkab käima ringiratast ümber fookuspunkti Ringliikumine väljavenitatuna annab sinusoidi, kus veerandperioodilise vahega liiguvad, kiskja ees, saakloom järel. 53 Peremehe ja parasitoidi dünaamika PARASITISM Üle 50% maakera liikidest on parasiidid. Seni pole leitud ühtegi hulkrakset organismi, kellel poleks liigispetsiifilisi parasite, kellel omakorda on liigispetsiifilised parasiidid. • Mikroparasiidid – ei suuda loendada, saab määrata nakatunud peremeeste järgi. • Makroparasiidid – saab loendada. Nt puuk • Hemparasiidid – taimed: poolparasiidid. roheliste lihtedega taimed. Fotosünteesivad + varastavad naabertaimede juurtest aineid. Nt: robirohi, silmarohi. • Holoparasiidid – taimed: täisparasiidid. rohelisi lehti pole. Enamik haigusi on mikroparasiitide põhjustatud (viirused jne)
Näiteks mingi liigispetsiifilise kutsehüüde puhul sama liigi teised isendid võivad läheneda, kui nad kuuluvad samasse salka (et salk püsiks koos); võivad hoiduda eemale, kui nad kuuluvad teise salka (vältimaks „võõraviha“) kiskja võib häälitsejat rünnata, kui ta on näljane; häälitsust ignoreerida, kui ta on täissöönud ülejäänud teiste liikide isendid tavaliselt ignoreerivad liigispetsiifilisi kutsehüüdeid. Teine näide: kuuldes isast lindu laulmas, võib sama linnuliigi isend läheneda, kui ta on emane eemale lennata, kui ta on isane. Biosignaali vorm ja kommunikatsioonikanalid – Signaal kannab niisiis sõnumit ja omab tähendust. Signaal ise esineb mingis füüsilises vormis - struktuurina, millel pole signaali sõnumi ja tähendusega harilikult väga selget ja ühest seost. Piltlikult: nii nagu sõnal “koer” pole nelja jalga ega haugu, nii pole ka
küllalt suure veemahutavusega kasvupinnas. Enamik püsikuid vajabki ka oma loomu poolest kõrge toitainete ja niiskuse sisaldusega kasvupinnast. Veemahutavust tõstab kasvupinnase savisisalduse suurendamine ja sõreda liiva sisalduse vähendamine. Vähenõudlike ning kuivalembeste püsikute jaoks sobivad sageli okaspuudele või ka vähenõudlikele hapulembestele taimedele mõeldud kasvupinnased; sageli aga tuleb neile valmistada liigispetsiifilisi pinnaseid rätsepatööna. Hea kasvupinnas sisaldab alati ka piisavas koguses pika mõjuajaga orgaanilist materjali, mis omalt poolt parandab pinnase veemahutavust ja veesidumisvõimet. Kui püsikuala rajatakse kohta, kus on võimalik rajada ka väetisedosaatoriga kastmissüsteem, võivad pinnase hüdroloogilised omadused varieeruda laiemates piirides. Esinduslikumad püsikualad tulekski tingimata rajada koos kastmissüsteemiga. 6.1.7. Hapulembeste taimede kasvupinnas
annaabi.ee 
