LAANEMETSAD Laanemetsad moodustavad niiskus- ja toitetingimustelt keskse rühma, mille piiritlemine on küllalt tinglik. Üldiselt on domineerivaks puuliigiks kuusk, kuid see võib asenduda männi, arukase ja haavaga. Sagedased on ka segapuistud. Eesti geobotaanikud on laanemetsad jaganud kaheks: liigivaesed männi- ja kuusemetsad, kus leidub selliseid liike, nagu mustikas, pohl, leseleht, laanelill, ohtene sõnajalg, jänesekapsas, ning liigirikasteks kuuse- ja kuusesegametsaks, kus on sellised liigid, nagu lillakas, ussilakk, jänesesalat, võsaülane. Liigivaesed männi- ja kuusemetsad on kunagiste taigametsade läänepoolsed jäänukid. Liigirikkad kuuse- ja kuuse-segametsad on kunagiste tamme-segametsade järeltulijad. Laanemetsad jaguneva jänesekapsa-mustika ja jänesekapsa kasvukohatüübiks (Paali klassifikatsioon).
vee hankimine. Enamikul sammaltaimedel on varred ja lehed, kuid puuduvad risoomid. Pinnasesse kinnituvad nad risoididega. Nad paljunevad eostega nagu sõnajalgtaimed. Erinevalt sõnajalgtaimedest areneb eosest eellniit. Taimed looduses ja inimese elus Taimede kasvuks vajalikud tingimused: valgus (fotosüntees), kliima. Taimekooslused on ühel maa-alal elavad taimed (niidud, metsad, põllud, sood, veekogud). Taimekooslused jagunevad liigirikasteks (puisniit) ja liigivaeseteks (kuusikud, roostikud). Kalad Hingamiselundkonna ülesanne on rikastada verd hapnikuga. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru pärak. Erituselundkonna ülesanne on jääkainete eritamine. Vereringeelundkonna ülesandeks on toitainete ja hapniku viimine keha rakkudeni ning jääkainete ja süsihappegaasi viimine eritus elunditeni.
nüüdisajal on paljud pärisarurohumaad kujunenud kultuurniitude või põldude asemele. Jaotatakse kuivadeks ja niisketeks pärisarurohumaadeks sõltuvalt mulla niiskusesisaldusest. Soostunud rohumaad Ajuti või alaliselt liigniisketel toorhuumuslikel või kuni 30 cm tüsedusega turbahorisondiga muldadel, väljaspool veekogude perioodilisi üleujutusi. Võivad asuda madalsoode ja aruniitude piirimail. Kuivaperioodidel võivad mullad olla põuakartlikud. Jaotatakse liigirikasteks, liigivaesteks ja allikalisteks soostunud rohumaadeks. Liigirikkad on levinud lubjarikkail soostunud kamarmuldadel, eeskätt Lääne- ja Loode- Eestis, Kasari ja Pärnu vesikonnas. Puuduvad Kagu-Eestis. Kõikide erinevate soostunud niitude pindalaks on Eestis tänapäeval arvatud 10000 -20000 hektarit. Olulisemad liigirikaste soostunud rohumaade taimekooslused on kahkja tarna madala mustjuure, lubika
Kailimantanl on kokku ligi 3000 erinevat puuliiki, üle 2000 erineva liigi orhideesid ja üle 50 erineva liigi lihasööjaid taimi[2]. Kalimantani taimestik jaguneb rannikuäärseteks mangroovmetsadeks, madalamatel aladel asuvateks süsinikurikkal turbapinnasel kasvavateks metsadeks, väheviljakal happelisel pinnasel kasvavateks kerangas (pärismaalaste keeles ,,pinnas millel riis ei kasva") metsadeks, mägimetsadeks ja madalatel aladel kasvavateks väga liigirikasteks kaksiktiibviljak metsadeks. [1] 3.3. Loomastik Kailimantanil on ka väga mitmekesine loomastik. Seal on avastatud 222 liiki imetajaid, millest 44 ei leidu mujal maailmas ehk on endeemilised, 420 linnuliiki, millest 37 on endeemilised, 394 liiki kalu, millest 19 on endeemilised ja 100 kahepaikseteliiki[3]. Imetajatest elab saarel 13 liiki primaate, sealhulgas Kailimantan orangutang, ninaahv, gibon ja pikasabaline makaak. Lisaks nendele on saar koduks ka Ida-Sumatra ninasarvikule,
Toituvad põhjaveest ja üleujutusveest. Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all. 13,8% kogu maafondist, 7,8 protsenti haritavast maast, 55 protsenti Eesti soodest. Enamasti rohumaade all, kuna muld ei kanna 6 üleujutuste ajal ilma taimestikuta, eriti hästilagunenud turba puhul. Kasvukohatüübid: metsad madalsoo lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo, rohumaad jagunevad liigirikasteks ja vaeseteks (sõltuvad põhjavete toitelisusest). Tekivad kas maismaa soostumisel või veekogude kinni kasvamisel. Liigilisel harimisel suureneb orgaanilise aine mineraliseerumine ja mahumassi suurenemine. Kultuuristamiseks parimad turba lagunemisaste üle 35%. Siirdesood madalsoode edasisel soostumisel, peale hakkab tulema happelist,toitainetevaest pinnavett või kus põhjaveeline toitelisus on vaheldumas pinnaveetoitelisusega põhjavesi jääb järjest sügavamale
Turvas on moodustunud rohttaimedest, puidust ja mitmetest lehtsammaldest 13,8% kogu maafondist, 7,8% haritavast maast Anormaalsed mullad 55% Eesti soodest Valdav osa metsade ja võsastunud looduslike rohumaade all Lammimullad A Metsad madalsoo, lodu ja kuivendatult ka jänesekapsa-kõdusoo kkt. Rohumaad jagunevad liigirikasteks ja -vaesteks Fluvisol (WRB) Fluvaquentic Hemists (ST) Tekivad: 1. maismaa soostumisel 2. veekogude kinni kasvamisel Jõgede tulvaveega üleujutatavad mullad (alluviaalsed mullad)
lankidele, samuti loodusliku järelkasvu säilitamine ja eelistamine, puhtkultuuridest loobumine, metsakuivenduse piiramine ja laialeheliste puude kaitse. Eesti metsade mitmekesisus Eesti metsad on tüüpilised hemiboreaalsele vöötmele. Looduslikes tingimustes oleks 85% riigi territooriumist metsaga kaetud (3). Nagu kõigil üleminekualadel, on metsad siin suhteliselt mitmekesised. Arvestades kliimatingimusi ja Eesti territooriumi väiksust, võib siinseid metsi pidada üsna liigirikasteks oma 81 pärismaise puu- ja põõsaliigiga (21). Pärismaisteks liikideks loetakse neid, mis on Eesti territooriumil kasvanud enne 18. sajandit. Tänu oma struktuurilisele mitmekesisusele pakuvad Eesti metsad ideaalseid elupaiku ja kasvukohti paljudele liikidele. Võrreldes paljude Euroopa tihedalt asutatud riikidega leidub Eesti metsades veel looma- ja taimeliike, mis on mujal Euroopas haruldaseks muutunud või isegi välja surnud. Näiteks leidub siin
viimane aste, nn. kliimakskooslus liigirikkam veel arenevast e. suktsessioonijärgus olevast kooslusest. Areneva koosluse algjärgus on tavaliselt mõned valitsevad nn. avakoosluse (pioneer-) liigid, küpsemates arengujärkudes võib leida rohkem samaväärseid liike. Alad, mida iseloomustab segavate tegurite (torm, niitmine, tulekahju) tagajärjel tekkinud arengurea algjärku kuuluvate koosluste mosaiik, on osutunud eriti liigirikasteks (Lääne-Eesti puisniidud). Mitu liiki elab Maal Praegu tuntakse maakeral umbes 1,6 miljonit liiki. Arvatakse, et liike võib olla 5 kuni 50 miljoni vahel. Tegelik arv peaks olema paljude uurijate arvates 10...13 miljonit. Tänaseks tuntud liikidest on putukaid 750 000, selgroogseid ca 42 500 ja taimi 400 000. Valdava osa maakera liikidest moodustavad selgrootud, vetikad, seened ja mikroorganismid. Maakera
annaabi.ee 
