protsess ehk evolutsiooniline regress. · Evolutsiooniliseks progressiks ehk täiustumiseks nimetatakse uute, senisest keerukama ehituse ja eluviisiga organismitüüpide teket ja edasist arengut. · Hierarhiline süsteem tähendab, et iga takson kuulub ainult ühte temast vahetult kõrgemat järku taksonisse. · Linne kehtestas liikide nimetamiseks binaarse nomenklatuuri ehk teisisõnu kahesõnalise nimetamisviisi. · Divergentsiks ehk liigiliseks mitmekesistumiseks nimetatakse vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks. · Adaptiivne radiatsioon toimub kui liik satub uude elupaika, kus ökoloogilised tingimused on mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri populatsioonid eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks. · Organismide kuju või organite sarnasust, mille põhjuseks on ainult ühine funktsioon, nimetatakse analoogilisteks elunditeks.
Teine väga oluline taimeosa meetaimel on vars. Viimased võivad taimedel olla väga mitmesuguse ehitusega. Peamiselt kohtab meetaimedel püstiseid, tõusvaid või lamavaid varsi. (Rohtla, 2001) Kolmas väga oluline tunnus eristamisel on ka taime lehe ehitus. Meetaimede lehed võivad olla lineaalsed, süstjad, elliptilised, munajad, talbjad, südajad jne. Lisaks lehe kujule on taimeliigi määramisel väga olulise tähtsusega lehe tipp, alus jne. (Rohtla, 2001) Taimede liigiliseks tunnuseks on ka veel õite, õisikute värvus ja nektarinäärmed. Õites paikenvad enamikul meetaimedest nektarinäärmed, seetõttu ongi jus õis mesiniku peamine huviobjekt. Nektarinäärmed asetsevad enamasti emaka ja tolmukate alusel, õiepõhjal, tupp- ja kroonlehtedel. Osadel taimeliikidel on nektarinäärmed kaitstud karvakestega, näiteks paju, vaarikas, viljapuud, hobukastan. Samuti ka veel soomustega, näiteks kurgirohi.
Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi protsesse: 1) organismide mitmekesistumine- makroevolutsiooni peamine protsess. Selle aluseks on kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Erisuguste tingimustega kohastumisel lahknesid lähteliigid uuteks liikideks. Nende iseseisval evolutsioneerimisel ja levilate laienemisel võisid need tütarliikideks lahkneda. Sellist vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e. Divergentsiks.- selle ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Konvergents- divergentsile vastupidine muutus. See seisneb eri päritolu organismide sarnastumises kohastumisel ühesuguste elutingimustega. Tavaliselt Piirdub väliste tunnustega ega muuda organismirühma põhitunnuseid. 2)täiustumine- evolutsiooniliseks protsessiks e. Täiustumiseks nimetatakse uute senistest
evolutsioneerumises. Eristatakse 3 protsessi: 1) mitmekesistumine 2) täiustumine 3) väljasuremine . Mitmekesistumine peamine makroevolutsiooni protsess. Aluseks kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e divergentsiks. Vahel võib üks lähteliik panna aluse mitmele uuele liigile kui uues elupaigas ökoloogilised tingimused mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri pop eri ökonišše ja eristuvad iseseisvateks liikideks – adaptiivne radiatsioon . Nt Darwini vindid.
Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse 3 protsessi: 1) mitmekesistumine (tekivad) 2) täiustumine (radiueeruvad) 3) väljasuremine (kaovad). ---Mitmekesistumine peamine makroevolutsiooni protsess. Aluseks kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Vanemliikide hargnemine uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks e divergentsiks. Vahel võib üks lähteliik panna aluse mitmele uuele liigile kui uues elupaigas ökoloogilised tingimused mitmekesised ning konkurentsi survel hõivavad eri pop eri ökonisse ja eristuvad iseseisvateks liikideks adaptiivne radiatsioon. Nt Darwini vindid. --- Mõnikord võivad liigitekke käigus uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad
ja arengut. Makroevolutsioon seisneb erinevate organismtüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Makroevolutsiooni käigus toimuvad muutused liigi sees. Makroevolutsioonis eristatakse kolme tüüpi progresse: organismide mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. *Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess. Sellist vanemliikide hargnemist uuteks, üksteisest üha erinevamateks liikideks nim. liigiliseks mitmekesistumiseks ehk divergentsiks. Divergentsi ulatus sõltub uue organismitüübi geneetilise regulatsioonisüsteemi plastilisusest ja organismi anatoomilistest võimalustest. Uute organismitüüpide teke ja nende divergeerumine rikastab olemasolevaid või loob täiesti uusi ökosüsteeme ning avab uusi kohastumisvõimalusi teistele organismidele (maismaa taimede teke lõi eeldused loomade väljumiseks merest).
Makroevolutsioon seisneb erinevate organismitüüpide tekkes ja nende pikaajalises eraldi evolutsioneerumises. Eristatakse kolme tüüpi protsesse: organismide mitmekesistumine, täiustumine ja väljasuremine. Mitmekesistumine. Organismide mitmekesistumine on makroevolutsiooni peamine protsess. Selle aluseks on kohastumine üha uute elupaikade ja ökoloogiliste tingimustega. Vanemliikidest hargnemist uuteks, üksteisest erinevamateks liikideks nimetatakse liigiliseks mitmekesistumiseks eh divergentsiks. Evolutsioonilise mitmekesistumise erivormi, mille puhul ühest liigist (või perekonnast) lahkneb suhteliselt lühikese aja jooksul mitmeid erinevalt kohastunud liike nimetatakse adaptiivseks radiatsiooniks. Mõnikord võivad liigitekke käigus uue liigi genofondis kinnistuda mutatsioonid, mis muudavad olulisel määral organismi ehitusplaani ja eluviisi- annavad uued kohastumused. Selline liik võib olla uueks kõrgtaksoniks
annaabi.ee 
