Sellele eesmärgile on suunatud mõisteõpetuse tähtsamate osade - defineerimine, liigitamine, klassifitseerimine - tundmaõppimine. 2.1. Mõiste tunnused. Mõiste tunnuste lahtiseletamine on seotud mõiste defineerimise ülesandega, kuivõrd nimetatud menetlus on võimalik vaid põhitunnuste kaudu. Aristoteles on nimetanud ja iseloomustanud mõiste tunnuseid järgnevalt: a) sugutunnus e. klassitunnus, b) liigierisuse tunnus, c) liik e. liigitunnus, d) päristunnus e. tuletatud tunnus, e) juhuslik tunnus: lahutamatu & lahutatav. Sugutunnus, liigierisuse- ja liigitunnus on nimetatud põhitunnusteks ja päristunnus ning juhuslik tunnus - mittepõhilisteks tunnusteks. Sugutunnus (keelelistest iseärasustest lähtuvalt tuleb edaspidi eelistatumaks pidada:klassitunnus) näitab, millisesse rühma, gruppi, klassi vaadeldav mõiste kuulub. Näit
on ühiseid objekte, aga kummagil on eraldi veel lisaks objekte. Kui mingi osa defineeritavast jääb välja Ringi puudumine – terminit ei tohi määratleda sellise termini kaudu, mis ise on arusaadav ainult määratletava termini kaudu Selgus – ühetähenduslik Jaatavus – jaatav/eitav lause Definitsioon – korrektne/mitte MUNA ON KANA ELU VARANE STAADIUM Dfd: muna Dfn: kana elu varane staadium Liik: muna Sugu: kana elu Liigierisus: varane staadium Liigierisuse olulisus: jah Adekvaatsus: ei Ringi puudumine: jah Selgus: ei Jaatavus: jah Korrektne: ei 1.2. Liigituse analüüsimine, reeglid (4) Liigitatav – mille kohta on loetelu Alus – tunnus, mille põhjal võrreldakse, seda ei tohi muuta Nt kassid jagunevad emasteks, isasteks ja mustadeks (alus muutub). Adekvaatsus – kas kõik objektid on olemas millel see tunnus on või on neid liiga vähe nimetatud Nt. Kellad jagunevad seina- ja käekelladeks (liiga kitsas, midagi puudu)
3. järeldus Mõiste on a) mõiste üldistab tähistab tervet klassi, ühesuguste tunnustega objekti b) abstraktsioon eemaldamine või kõrvaleheitmine. ( Mitteoluliste tunnuste kõrvale heitmine) Inimese 3 tunnust: 1. võime luua tööriista tööriistade abil. 2. artikuleeritud kõne häälikuline kõne 3. abstraktne mõtlemine MÕISTE SISU on tema poolt peegeldatud eseme või nähtuste oluliste tunnuste kogu. Mõiste tunnused: soo, liigi ja liigierisuse tunnused. Olulised soo tunnused: üldine tunnus. Liigi tunnus: tunnused, mis eristavad ühte liiki teisest. Liigi erisuse tunnused: tunnused, mille järgi saame eristada ühte liiki teisest. MÕISTE MAHT on nende esemete kogu (hulk või üksikeksemplar) millel on need tunnused, mida antud mõiste hõlmab. Sisu ja mahu vahelise seose seadus: Mida rikkam on sisu, seda kitsam on maht. Mõiste liigitus 1)mahu järgi üksik- , üld- ja tühimõisted. Üksik mahuks üksik objekt
Loodus jaguneb: elav loodus (taimeriik, seeneriik), elus loodus ja eluta loodus(mineraalid, metallid). Õpetaja Ilmar Lilleorg Maria Sillandi RP 121-T 01.10.2014 Kodune töö: Defineeri: 1. susi - rahvapärane nimetus hundile. 2. saun - koht kus viheldakse - ei pruugi, kuna pole vihtlemise saunaks mõeldud. Ruum kus saab leili visata. Liigierisuse tunnus: leili võtmine, keris. Klassitunnus: hügieeniruum 3. vabalt valitud Liigita: 1. aasta - mao aasta, kassi aasta, koera aasta, esimene aasta, teine aasta 2. naine - pikk, lühike, vallaline, abielus, lesk, lahutatud 3. raamat - soome keelne, rootsi keelne, eesti keelne ja nii edasi, teatmeteos, õpik, kõvade kaantega, pehmete kaantega Subjekt - S Predikaat - P (kõik, igaüks, ükski - need osutavad sellele, et subjekt on kõik. Kui subjekt on täismahus siis otsustus on üldine
tegemist ilmse definitsiooniga; teistel juhtudel on tegemist mitteilmse definitsiooniga. Levinuim ilmse definitsiooni liik on reaaldefinitsioon ehk klassikaline definitsioon, nt: Rööpkülik on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. Ristkülik on rööpkülik, mille nurgad on täisnurgad. Ruut on ristkülik, mille küljed on võrdsed. Sellist tüüpi määratlust nimetatakse ka defineerimiseks soomõiste ja liigierisuse kaudu. KLASSIKALINE DEFINEERIMINE 1. Tuleb leida lähim mõiste, mille suhtes määratletav mõiste (Dfd) on alluv. Seda protsessi nimetatakse üldistamiseks. Nt mõiste ruut üldistamise tulemus on mõiste ristkülik. Niisugust üldistamise teel leitud mõistet nimetatakse soomõisteks (ld genus = sugukond). Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest asjad ja nähtused üksteisega sarnanevad või erinevad. Sootunnus on omadus, mille poolest sarnanevad kõik soomõiste mahu
tiirlevad planeedid veel avastamata. Kui räägitakse termini sisust, siis peetakse üldjuhul silmas just kokkuleppelist sisu, mis saab olla kõne objektiks. Kokkuleppeline sisu ei eelda kõiketeadmist, vaid termini kasutajate arusaamade kokkuvõtet, terminile vastava kokkuleppelise mõiste sisu. Intensionaalsed definitsioonid jaotuvad: • sünonüümdefinitsioonid (synonymous definitions); • operatsionaalsed definitsioonid; • klassikalised definitsioonid e definitsioonid sootermini ja liigierisuse kaudu (definitions bygenus and difference). Sünonüümdefinitsiooni puhul määratletakse termin sünonüümse termini kaudu, millega teda võib asendada. Enamasti defineeritakse vähem tuntud termin tuntuma kaudu, nt pedajas on mänd. Sünonüümdefinitsiooni saab modifitseerida, defineerides antonüümi kaudu, nt lõbu on vaeva vastand. Operatsionaalsetest definitsioonidest oli juba ülalpool juttu. Operatsionaalsete
Kui räägitakse termini sisust, siis peetakse üldjuhul silmas just kokkuleppelist sisu, mis saab olla kõne objektiks. Kokkuleppeline sisu ei eelda kõiketeadmist, vaid termini kasutajate arusaamade kokkuvõtet, terminile vastava kokkuleppelise mõiste sisu. Intensionaalsed definitsioonid jaotuvad: sünonüümdefinitsioonid (synonymous definitions); operatsionaalsed definitsioonid; klassikalised definitsioonid e definitsioonid sootermini ja liigierisuse kaudu (definitions bygenus and difference). Sünonüümdefinitsiooni puhul määratletakse termin sünonüümse termini kaudu, millega teda võib asendada. Enamasti defineeritakse vähem tuntud termin tuntuma kaudu, nt pedajas on mänd. Sünonüümdefinitsiooni saab modifitseerida, defineerides antonüümi kaudu, nt lõbu on vaeva vastand. Operatsionaalsetest definitsioonidest oli juba ülalpool juttu. Operatsionaalsete
annaabi.ee 
