· Mineraalainete talletaja · Vereloomeelund · Rasvade talletaja Liidused- liikumatud luudevahelised ühendused (sidekoelised, kõhrliidused, luuliidused) Liigesed- pidev ühendus luude vahel katkenud, on kahe või enama luu liikuv ühendus (liigesekihn, liigeseõõs, liigestuvad pinnad) Liigeste abiaparaadid: · Liigesmokad- kiudkõhrkoeste äärised · Liigeskettad- koosnevad kiudkõhrkoest ja paiknevad liigesõõnsuses · Liigesesidemes ehk ligamendid- liigesesisesed ja liigesevälised Kõik liigestuvad pinnad on kaetud kõhrega, mis teeb nad väga siledaks ja tasandab liigutusi. Luude liigespindu katab hüaliinse kõhrkoe kiht. Kõhre funktsioon- tagada liikuvus liigestes Kõhrkoe liigid- hüaliinkõhr, elastne kõhr, kiudkõhr Liigesed jaotuvad: · Üheteljelised (plokkliiges, ratasliiges) · Kaheteljelised (ellipsoidliiges, sadulliiges) · Kolme- ja enamteljelised liigesed (keraliiges) Lihastes on väga hea vere- ja närvivarustus.
Referaat Põlveliigese vigastused: Vigastuse teke Põlveliigese vigastused võivad olla kas värsked või kroonilised. Esinevad liigesesisesed ja liigesevälised vigastused. Tekkemehhanismi järgi võivad põlveliigese vigastused tekkida kas otsese või kaudse jõu toimel. Otsene jõud on kõige sagedamini löök, mis võib tekitada vigastuse ka põlve vastaspoolel. Kaudse jõu toimel, tavaliselt väänamine, tekib vigastus sääreluude asendi muutustest reieluu suhtes- kas välja- või sissepoole väänamisest, lähendamisest või eemaldamisest ( O ja X asendisse) ette- ja tahanihkumisest ning nende liikumiste kombinatsioonidest.
tagumine fascia transversalis b.naisel lig.teres uterina mehel funiculus spermaticus ! Lacuna musculorum a. mis piirab seda ülalt - lig. unguinale alt - os ilium mediaalselt - arcus iliopectineus a. mis sellest läbi kulgevad - m. iliopsoas, n. femoralis ! Liigesed – 2 küsimust 1. Puusaliiges - art. coxae ! a) liigestuvad pinnad: facies lunatum acetabuli, labrum acetabuli (os coxae) + caput femoris b) tüüp: keraliiges, kolmeteljeline liiges c) liigesesisesed sidemed: lig. iliofemorale, lig. pubofemorale, lig. ischiofemorale d) kapsliga seotud sidemed: zona orbicularis, lig. capitis femoris, lig. transversum acetabuli e) teljed ja liikumised: frontaaltelg - anteflexio-retroflexio sagitaaltelg - abductio-adductio vertikaaltelg - rotatio + circumductio ! 2. Lülisamba (columna vertebralis) ühendused ! a) Nimeta sidemed, mis ühendavad lülisid omavahel (6) lig. longitudinale anterius, lig. longitudinale posterius, lig. supraspinale, ligg
Olümpiamängudel testitakse cannabinoide. 11-nor-delta 9-tetrahydrocannabinol-9-carboxyl happe (carboxy-THC ) kontsentratsioon uriinis ei tohi ületada 15 ng/ml. C. Lokaalanesteetikumid Süstitavad lokaalanesteetikumid on lubatud alljärgnevatel tingimustel: a) bupivacaine, lidocaine, mepivacaine, procaine, jt. on lubatud kasutada , kuid mitte cocaini. Vasokonstriktoreid ( n. adrenaliin ) on lubatud kasutada koos lokaalanesteetikumidega. b) Vaid lokaalsed ja liigesesisesed süstid on lubatud, ainult meditsiinilistel näidustustel. Kui vastav reeglistik seda ette näeb , tuleb esitada ka teatis ravimi manustamise kohta. D. Glükokortikosteroidid Glükokortikosteroidide süsteemne kasutamine on keelatud On lubatud manustada anaalselt , kõrvasiseselt , nahale , inhalatsiooniga , ninasiseselt ja silmapreparaate , kuid mitte rektaalselt. Kortikosteroide võib manustada ka liigesesiseste ja lokaalsete süstidena
vaheline ühend Sümfüüs (luid ühendavas kõhres on pilu)- häbemeluude vahel Sünostoosid- luukoega asendunud fibroos- ja kõhrühendused. Nt puusaluude vaheline luuline liidus, toruluude epifüüsikõhr, ristluu LIIGESED (sünoviaalühendused)- mittepidavad ühendused. Luude ühendused, millel on eeskätt liikumisfunktsioon. Liigese osad: Liigesepinnad (facies articularis)- liigesekõhrega kaetud liigesesisesed osad. Liigesepind on ilma veresoonte ja närvilõpmeteta. Liigeseõõs (cavum articulare)- luuotste ja liigesekapsli poolt piiratud ruum, mis on täidetud sünoviaalvedelikuga. Liigesekapsel e liigesekihn (capsula articularis)- koosneb sisemisest sünoviaalmembraanist ja välisest fibroosmembraanist Liigese abiaparaadid- lisamoodustised, mis täiendavad liigesepindu või liigesekapslit. Liigesemokad (ains
Alati ei ole peamine eesmärk täieliku liikuvuse saavutamine õlaliigeses, vaid võimalikult valutu ja funktsionaalselt piisav käeline tegevus. Kui patsiendil on tendiniit, bursiit, triggervalud, siis see ravitakse alati enne terapeutilis harjutusi. Liikumissuunad valitakse põhimõttel: kergemalt raskemale. Kõikide liikuvusharjutuste aluseks on lihaste normaalne tegevusroll ning õige humeroskapulaarne rütm! Tugeva liikumispiiratuse ning valu korral→ valuvaigistid, liigesesisesed süstid, ÕLALIIGESE REDRESSIOON→ INTENSIIVNE FÜSIOTERAAPIA Redressiooni järgselt: külmaravi, elektriravi- valu leevendamise eesmärgil, sest käsi on redressioonmanipulatsioonist valus,Godmani harjutused, aktiivsed õlaliigese liikuvusharjutused- NB! FLEKSIOON JA ABDUKTSIOON ning kõik ROTATSIOONLIIGUTUSED valu piires !!! Õlaliigese manuaalne mobiliseerimine,
Nende tekkimise põhjuseks on otsene jõud (kukkumine, võimalik et vastu serva, löök, hoop tugeva esemega) või kaudne jõud (väändumine, paindumine, kokkusurumine) luule, mille tagajärjel tekib selle murdumine. Luumurd võib tekkida ka iseeneslikult luu hõrenemise tõttu (patoloogilised murrud). Luumurd võib olla lahtine või kinnine, peale selle liigitatakse luumurrud nii murru anatoomilise piirkonna järgi (epifüüs, metafüüs, diafüüs), liigese haaratuse järgi (liigesesisesed, liigesevälised), nihkumise, killulisuse ja murru vormi järgi (põiki-, risti-, spiraal-, pikimurd). Sageli esineb kombineeritud luumurde. Täpne klassifitseerimine pole niivõrd oluline õnnetuspaigal, kuivõrd meditsiiniasutuses, et otsustada lõplik ravitaktika (kirurgiline, konservatiivne), seda tehakse röntgeniülesvõtete ja vajadusel ka kompuutertomograafia abil. Murru tüübist olenemata, omab suuremat tähtsust vigastuse raskuse seisukohalt vigastatud pehmete kudede haaratus
annaabi.ee 
